Ilmaplats: Viimane võti

Allikas: Lohewiki

Pea kaks aastat on möödunud ajast, mil hommik algas Andraeni meeletu kapakuga Denhalia lossi ette ning uudistega, et Pimeduse Isand on tulekul ning peagi ületavad tema väed Helvandea jõe. Veider teade, mis peagi aga luurajate silmade ja suude läbi kinnitust sai - ning nõnda lahkus väike salk pagulasi lossist, et peale sõda kiirelt naaseda....

...ent saatusel on omad keerdkäigud, mida isegi targimad ei haldjate, ei inimeste seas, ega ükski Ilmaplatsil aimata ei või. Kõik väikesed teod ja sõnad lisavad oma, ja üks kivike teel võib kaariku kõrvale paisata.

Tollest lahkumisest peale on pagulastest saanud rändurid. Hulkurid, maailmapäästjad. Nende seast on kadunud paljud kummalistele teedele, millelt kas tuldakse või ei tulda tagasi. Nende teele on sattunud paljud, ja nii mõnedki on nüüd osad neist endist. Saatuse teed viivad lahku - ja saatuse teed toovad kokku ning taas kokku.

Ring keerdub tagasi, ning nagu võis lugeda ka iidselt toma'lt, pärgamendilt, mis ühe kolumatsipere käes on emalt tütrele rännanud ja nõnda edasi ja edasi. Lood lõpevad alguses. Selleks, et tunda lõppu, tuleb tunda algust.

Ilm on muutunud ja muutub veelgi. Laiad lõhed lõikavad end Teise Ilma ning neist immitseb väge ja valgust, ning ka Ethilia teedel kõndija ei või enam kindel olla, kus ta kõnnib. Millises ajas? Millises ruumis? Ilmad on üheks saamas, ja tundlikus õhus kajab võõraste ja iidsete vägede tõusu.

Võtmeid on kogunenud ja kogutakse, võtmeid otsitakse ja nad annavad end ise kätte. Oomenid ütlevad - puudu on viimane. Viimane võti. Viimane võti on armastus.

Aga mida see tähendab? Kuidas avaneb see uks tõotatud maale? Mis on see Uus Ilm, mille eest kõik on lahinguid löönud, võitnud ja kaotanud?

Nagu päikesekiired koonduvad teed ühte punkti. Vahel võib neid näha nagu päikest pilve varjust esile kerkimas, ja Denhalia on päike.

Väga väikeseks on jäänud reisiseltskond haldjakuninganna ümber... ja jalgsi on nad Lendenist teele asunud, et jõuda Denhaliasse - kellele on see kodu, kellele võõras paik. Aga ta on lõpp ja algus.

Denhalia on unistus. Seal PEAVAD lahenema mured. Seal PEAVAD saama küsimused enestele vastused. Lootus pole surnud, ta on vaid vaikunes ning tahab taas tõusta. Usku on veel. On ka armastust.

On.