Irve

Tahtsin mainida, et avastasin täna üllatusega, et internetis on Google andmetel vaid ühes kohas mainitud väljendit "riidest kilekott". Mul aegajalt libastub selline üle huulte.

Loodan, et peate kõik isegi kurbusega tunnistama, et see väljend kõlab häirivalt suupärasena, sest "kilekott" on "poekoti" tähenduses sedavõrd kinnistunud, et materjal ei ole enam osa väljendist.

Vaatasin siin praegu Kaitsepolitsei vahistamisaktsioone ja läbiotsimis-uudiseid. Meil on tegelikult asjad päris korras: Venemaal tehakse sama asja maskides rünnakrühmaga ja antakse kohe välja ka fotod sellest kelle iganes presidendikandidaadi mainet parajasti vaja hävitada on.

Seda ennetavalt neile, kes kohe Kaitsepolitseid politttellimuses süüdistavad. Omapärane on sealjuures see, et Tallinna linn tegi just hiljuti märtrit tollest teisest õnnetust, keda kunagi kinni peeti ja kohtust läbi vedada ei suudetud.

Tähendab see kõik aga Keskerakonnale väga hirmsat dilemmat: kas kukutada olemasolev valitsus et sinna asemele minna ja soigutada kogu Kaitsepolitsei aktiivsus. See tähendaks kaotada hääli hoopis riigi kriisist mitteväljatulemisele.

Alternatiiv oleks jätakta samamoodi ja riskida häälte kaotusega seoses skandaalidega.

Ilmselt tuleks siin kaotatud hääled kuidagi kokku arvutada ja lihtne lahutustehe otsustaks, et kumb tee tulusam on.

IRLi kampaania tekitas veidi kummastust -- mul õnnestus nimelt plakatit lugeda järgmiselt: "Aeg vahetada rahvusrooga! Söö teist eestlast, eelista eestimaist"

Esimene mõte oli see, et keegi on kuskil valesid seeni söönud. Siis oli mõte, et mis seal ikka, vähemasti on provokatiivne ja paneb mõtema ja kui hästi läheb algatab diskussiooni.

Sattusin kodus Memokraadi kommentaaridest i.delfi.ee lehele, kus oli kampaania kohta kommentaari ja mõtlesin siis lugeda, et mis kõik seal on ja selgus, et olin plakatit valesti lugenud -- "Ära söö teist eestlast".

Kuna delfi teistele lehtedele edasi viidata ei taha, käisin otsisin IRLi kodukalt selle lingi üles -- läks aega sest mul oli tõsine huvi. (Siit siis nagu esimene selline ämber, et avalehel pole linki ja pressiteatest tuleb link aadressiribale kopeerida).

Olin siis seal kohal.

Lugesin veidi avalehte ja mõtlesin, et milline ilmne sõnum ja et mismoodi Eesti mees siis niiväga tantsulõvi on ja leidsin, et "Eesti asja ajamine" on ikka nii mõnusalt primitiivne viis seks "täiesti nähtamatult" poliitreklaami panna.

Edasi oli mingi suur soovitajate leht, mis oli tühi ja kust praegu suudan meenutada sõnu "must leib" ja "estonia klaver" ja siis Tulviste pilti (kes osutus lähemal uurimisel Tunne Kelamiks). Ilmselt püüab see leht mingit kommuuni ehitada, et kõik nagu soovitavad, et mis kõik on eestimaine nagu sibul ja muld ja nõgi ja sauerkraut.

Siis edasi oli intrigeeriv "testi ennast" lehekülg, mis koosnes samuti suurest hulgast ruudulistest pildikestest, millel klõpsides sai oodata kuni mingid muud ruudulised pildikesed laevad. Mitu korda järjest.

Esimene oli Eesti kunst ja siis oli seal palju igast kunstipildikesi ja ma ei osand Viiralti ja Krahli vahel valida.

Klõpsisin siis viiralti peal, sest mul on samasugune põrgu pildiga hiirematt. Eimingit tagasisidet et mis ma nüüd teinud olin ja tekst "nii naudin eesti muusikat..." klõpsisin mingil hevikal ja uuesti pildid. Veel paar korda ja vahetati teemasid ja pilte ja mul oli täielik hämming kuni jõudin lõppu, mis oli antiklimaatiline tüng: "registreeri kasutaja, et tulemusi näha".

Kõrvalepõike korras tahaksin öelda, et see on ilmselt mingi sümbolistlik valimisprotsessi iseloomustus, et algul on kõik värviline ja ilus, aga lõpus on räme tüng. Vali mis tahad, tüngani jõuad ikka.

Tagasi nüüd selle tünga lahkamisele, sest mu meelest tehti seal päris mitu viga. Ütleme, et mu tähelepanu oli neljandaks leheks sedavõrd kadund, et klõpsisin lihtsalt niisama mehaaniliselt, et aru saada, kas neil piltidel lõpuks mingi lõpp kah tuleb.

Lõppu jõudes ei huvitanud see tulemus mind mingitki pidi. (Loodetavasti nad avastavad piltide analüüsijad nüüd mingid huvitavad kasutajate segmendid, kes ei viitsind hiirt liigutada ja klõpsisid samal positsioonil testi läbi ja seostavad näiteks ärklikorterites elavad inimesed tallinna kilusid armastavate inimestega ja hakkavad neid vastavalt spämmima).

Mul on veel mainimata, et lehtede laadimisaeg oli üle mõistuse pikk (palju pilte versus üks pilt+imagemap või siis edevamad trikid nagu CSSiga crop) ja seetõttu oli mul väga mitu korda vaja väga frustreerivalt oodata — kas tõesti ei olnud erakonnast ühtki Flashi oskavat inimest leida? Kas tõesti ei olnud tunnet, et võiks anda mingi indikaatori et kaugel selle testimis protsessiga ollakse? Kas tõesti ei olnud kedagi, kes enne ülespanekut oleks avastanud, et kasutaja võiks mingid instruktsioonid saada, et mida tehakse ja miks see talle peaks kasulik olema?

Samas võimalik, et see oligi minigi idioodifilter ja ma ei saanudki sellest testimisest aru seetõttu lihtsalt ei sobi nii nüansika erakonna valijaks.

Juhtkangid, Digitaaljoonistus

Ei oskagi kohe midagi lisaks öelda enam. Olin eile päev läbi hirmsa viirusega maas ja siis õhtul tekkis visioon ja nii läks. Kui terveks saan teen oma trükisõbraliku suurusega originaalist ka paar füüsilist ja panen raami, et oleks nagu päris kunst.

Järgneb minu kui majandusteadlase ülipõhjalik ja läbikaalutletud analüüs sellest et mida teha nüüd, kus palkade ühepoolne langetamine põhja lasti ja üldse kõik kehvasti läheb:

1. Konverteerida kõik Eesti kodanike Eesti pankades olevad euroarved kroonidesse, samal ajal konverteerida kõik Eesti kodanike Eesti pankades olevad krooniarved eurodesse.
2. Devalveerida
3. Konverteerida punktis 1 konverteeritud summad tagasi.

Sellele eelnev punkt 0 võiks Islandi eeskujul sätestada, et välispankadesse ei tohi arveid teha.

Nii jääks kannatajaks need, kel ikka midagi on ka võtta ja kes majanduslikult mõtlesid ja meie oma raha suures D-päeva hirmus hülgasid.

Eelmisele jätkuks jutukatke: "ja haiguslehte lihtsalt ei saa majanduslikult lubada."

Enne

Töötaja tervisekindlustus on ~2000* raha. FIEd maksavad, töötud leiavad firmad kuhu ennast kirja panna ja maksavad samuti.

Nüüd

Töötaja tervisekindlustus on ~4000* raha. FIEd ja töötud registreerivad end töötuteks.

Kui ma seda riiki juhiks oleks mul praegu eriliselt loll tunne.

(* Summades võin eksida.)

Maa-amet on oma lennukifotod Google Earthiga ühilduma pannud. See on mulle kui suurele taevapiltide sõbrale imeline üllatus. Tänud nii idee kui teostuse eest.

Maa-ameti vastavateemaline nupuke.

(Teenus hetkel koleaeglane, aga küll ta toibub. Teine asi, et Maa-amet peaks oma logofaili vähem silmavaenulikuks tegema: 90ndad on ammu läbi)

Seisan pükste väel paljajalu ja vaatan otsa mõõga ja kilbiga ja silmini turvistatud Vareste pealikule, mölisen hirmsasti ja ta kavatseb mind ära vedada sest mingi tropp on majaukse lahti unustanud ja maja on täis vareseid, kes oma poriste saabastega mu külaliste peal seisavad.

Vabandan et panen üleval sokid jalga ja kaon trepist üles, riietun. Kaalun oma võimalusi, mis praktiliselt puuduvad: ilmselt tuleb Vareseid sõimata kuni neil villand saab ja nad mu suu kinni seovad.

Alla tagasi, emban naist ja ütlen poisile, et valvaku maja. Mustad valvurid hakkavad mind minema eskortima. Eestpoolt kostab hüüdeid: "Ebalased! Ebalased!" Salkkond vormub kätteõpitud meetodil lahingformatsioonidesse ja hakatakse süstemaatiliselt kolle taga ajama. Jään lolli näoga oma maja ette üksinda.

Hüppan tuppa, sulgen ukse. Majas pole ühtki varest. Siin oleks turvaline küll, aga peab pagema. Selgitan majas peatuvatele metslastele, et näete, olengi taas vaba. Naer ja heakskiit. Mõistan, et nad tulevad varsti tagasi ja maja pole mõistlik koht.

Lähen õue, maja taha, lootes, et võitlejad on kuskil hästi kaugel. Pööran nurga tagant hoovi ja näen suuremat salkkonda. Varesed minu hoovil — täpselt sel teel kustkaudu on vaja minema minna. Mõistan, et mind on märgatud ja et tuleb neid efekti mõttes veidi sõimata. Astun lähemale.

Kostuvad Benjamini minu jaoks nüüd juba legendaarsed sõnad: "Nüüd lähme toome selle vanemehe sealt majast ära." Kogu rood sõdureid marsib mu maja poole. Olen veiid hämmeldunud ja loobun mõttest esimesena sõimama hakata. Uimasem järelvägi jääb veidike maha.

Tunne on, et siin, kümne meetri peal seistes jään ma oma musta sorakil rastamütsi ja heledate pükstega kuidagi liigselt silma ja otsustan rahulikult üle hoovi kõndida. Järelväe eest läbi, sest põhiline hord on majja kadunud ja viimased arutavad midagi isekeskis.

Kui olen nendega peaaegu kohakuti märkan silmanurgast, et nad on samuti majja teel. Ma ei kiirenda sammu, ei aeglusta, lihtsalt lähen vaikselt risti nende eest üle hoovi. Mind ei märgata. Hääled liiguvad maja poole. Kaon taha vaatamata metsa.

Minu maja otsitakse läbi ja maja ette jäävad paar valvurit passima. Laternatule kätte, et nad mulle ilusti silma paistaksid. Ootan tükk aega. Väga kaua. Tuul on jahe. Mulle ei saadeta kätteöeldud kohta mängujuhti, varsti lähevad kõik kuskile minema.

Seisan väikses katusealuses, keegi tuleb metsa poolt, otse peale. Liigun veidi edasi-tagasi ja saan aru: ta nägi mind. Istun siis rahulikult ühe puutala varju, et oleks tore istudes juttu puhuda ja mine sa tea. Äkki ta ei märganudki.

Ta marsib minust mööda. See on mu reeturist teener, kes ühe mu naisega jalutamas käis. Tea kas tuli otsa peale tegema. Igaks juhuks ei kõneta. Ta seisatab ja kuulatab. Minust kolm meetrit. Ma võiks söösta enne kui ta pöördub ja teda kogu tehtu eest karistada. Pole tarvis, mina olen nagunii kadunud: tarvis siis endaga sellist massi kaasa võtta.

Ta marsib edasi. Mul on hämmeldus ja hüüan poolsosinal: "Kuule, sulane!" Ta ei kuule: saapatallad teevad lumel liiga palju krudinat.

Möödub aeg. Külm. Käin majas ja toon moorilt omale kasuka. Nad tulevad kindlasti uuesti. Passin edasi. Vaikus, aga palav hakkab. Mingi hetk mõistan, et kõik magavadki ja mina, ainus loll, pesitsen metsas. Lähen koju magama, nagu vaba mees kunagi.

***

Hommik. Ärkan lumel marssivate sammude peale, küünitan end aknast välja vaatama: kurat, hiljaks jäin. Oli plaan enne vareste tagasitulekut metsa redutama minna. Mis seal ikka: eks oma rumalus kah, ei viitsi isegi pistoda haarata. Võtku mind siit ja tundku end süüdi, et mu kodurahu rüvetavad.

Moor ütleb, et pugegu ma peitu. All kostub hüüdeid, korraldusi. Otsitakse maja läbi. Sammud trepil. Ei jõua kuskile. Tõstan magamiskoti üle pea nagu väike laps, kes kolli kardab. Jalad jäävad pealtnägijate kinnitusel keebi alt pooleldi välja.

Avaneb uks. Pahaendeline vaikus. Sammud. "Siin teda pole." Misasja?!? Ma olen ju siin, see pole lihtsalt võimalik. Kuulda kuidas sõdurid mu nolgist pojale teatavad, et siis võetakse tema kaasa. Võtku aga, mul pole temast sooja ega külma. Mu moor sõimab sõdureid korralikult ja räägib ühele neist ühe üsna salajase saladuse.

Möödub igavik, mu poeg riietab end. Sõdurid lahkuvad.

Tõstan magamiskoti näolt ja jään hämmeldunult lakke vaatama.

***

Nähtamatus, see on imelihtne!

Eelnev oli kommentaar mängule Jää ja Tule Laul

Tahtsin kirjutada hästi provokatiivse loo sellest kuidas ma otsisin kõige tihedama sensoriga ja kõige hullemate megapikslitega kaamerat ja veel mingeid sarnaseid asju ja kõik hästi närvi ajada, et mind siin kommentaarides lolli jutu eest sõimata ei saa, aga siis mõtlesin, et äkki ei jõua fanaatikutele kohale ja siis ma olen nõme ja põhjendamata.

Lühidalt Canon EOS 50D. (50mm 1:1.8 ja 18-200mm 3.5-5.6 objektiividega)



Tänu mõningasele jagelemisele blogimootoriga saab pildi seekord hästi suureks klõpsida.

Igaüks vist mõtleb oma rikutuse tasemelt. Ma ise ei pea end just väga rikutuks, aga tänane Gmaili külastus tõi kohe muige näole. Vaatasin, et mismõttes: miks mulle mingit pornolehte reklaamitakse siin: katrinsaks.ee .

Mõtlesin veidi ja mõistsin oma eksimuse täielikkust.

She has a son, you know... kui Pythonit parafraseerida.

"Öeldakse, et see on hoopis teine asi kui Microsofti kaasus. Ja ongi teine asi. Kui osta Microsofti tarkvara, võid sa alati kasutada mõnd teist internetibrauserit, näiteks Firefoxi. Ja sa võid üldse Microsofti tooteid mitte osta ja kasutada Linuxit või Macintoshi." - Vabariigi President

Arvan et siinkohal on paslik presidendi meeskonda tervitada. Tal on ikka segmendid ilusti kaetud: käib Juuksuris ja paneb juutuubi liikuvaid pilte.

Lihtsalt tähelepanek: varem tapsid Kremli opositsiooniajakirjanikke tšetšeenid, nüüd: fašistid.