Irve

Mängisin Tartus Maailmas ka sellist ilmutist nagu Masu lauamäng. See mäng on siis selliselt lauamängutegijate seltskonnalt, kelle eelmine mäng oli War on Terror, mis oli siis üüratult tore mäng sellest, miks on nafta oluline ja miks sõjad toimuvad nii, nagu nad toimuvad.

War on Terroril oli mitu kiiksu. Esiteks see, kuidas üks riik valiti juhuslikult "kurjaks" impeeriumiks, kes sai omale terroristimaski kirjaga "evil". Teiseks see, kuidas põhiline sõjapidamistaktika oli: "rahasta võõrriigis terrorismi, ründa nendega riik maapõhja, vii sõjavägi terroristide vastase võitluse egiidi all sisse." Väga teravalt tabav.

Masu lauamäng on seotud pangandusega ja on umbes sama võluvalt tabav allegooria. Hangi kliente (ja saa sellega Usaldust), laena neile Varasid (ja saa nendelt intressidena Varasid tagasi), kui raha otsas, muuda Usaldus rahaks. Kui usaldus ja varad otsas, on pankrot.

Pankrot ei ole kaotus.

Sa oled panga tegevjuht. Sinu tegelik eesmärk on saada võimalikult palju varasid endale. Ametlikult saab seda teha vaid boonuste maksmisega. Boonust saab üliharva. Reeglite järgi pead varasid omastama mängukaarte päriselt ära varastades omastades.

Päris hasartne värk.