Irve
missioon: päästa naised ja maailm
2008-02-11
Langi sekeldused reaalsusega
"Selline anonüümne netikommentaatorlus, mis on Eestis väga moes, on maailmas väga ainulaadne nähtus. Sellist inforuumi saavad minu meelest endale lubada ikkagi need ühiskonnad, mis ei ole väga kõrgel arenguetapil," ütles Rein Lang täna ETV saates "Terevisioon"."
"Kui keegi tuleb välja mingi ideega või mingi mõttega ja saab selle tulemusena kaela hunniku solki, siis hakkavad inimesed mõtlema väga pragmaatiliselt: miks ma selle ideega peaksin välja tulema; mul ei ole vaja seda üleüldist teotamist ja lärmi selle asja ümber."
Need olid kaks katket Delfist.
See esimene on klassikaline püüd apelleerida: "Teised ju teevad ka lollusi" tüüpi argumendile. Üllatuslikult on Härra Langil seekord tuline õigus:
Hiina on üsna suur riik ja juba üsna kõrgel arenguetapil. Ma tõesti mäletan uudist, et sealkandis elavad blogijad pidid end hiljuti riiklikult registreerima hakkama. Isegi meie liitlane Afganistan mõistis oma arvamuse avaldamise eest ühe blogija surma! Elagu sõnavabadus arenenud riikides!
See teine väide on aga väga õudne, salakaval ja jälk. Tegemist on väitega, mis üritab hägustada ja kaaperdada terve mõistuse põhiargumenti: "anonüümsus soodustab sõnavabadust". Ühesõnaga võetakse minu lemmikargument enda põhiargumendiks; mistõttu satub aju mingisse halvatud kimbatusse ja lülitab enndast paanikas välja. Lülitage aju sisse tagasi: anonüümsus ja väljendusvabadus käivad käsikäes. Kes pori kardab, võib oma mõtte alati anonüümselt esitada.
Proovige teinekord vaidluses pärast vastase põhjendatud seisukohavõttu sellise häälega "no vot" öelda, et vastane mõtleks, et mida nüüd, kas ma tõesti rääkisin tema poolt.
Ainus asi, mis mind häirib on see, et Lang on oma jutus järjepidev nagu katkine vinüülplaat. Ministrile vist ongi kasulik võidelda tühiste probleemidega, mille lahendamist saab esitada suure võiduna ja mis on odavad, isiklikult kasulikud ja mis lõviosa populatsiooni segama ei hakka.
"Kui keegi tuleb välja mingi ideega või mingi mõttega ja saab selle tulemusena kaela hunniku solki, siis hakkavad inimesed mõtlema väga pragmaatiliselt: miks ma selle ideega peaksin välja tulema; mul ei ole vaja seda üleüldist teotamist ja lärmi selle asja ümber."
Need olid kaks katket Delfist.
See esimene on klassikaline püüd apelleerida: "Teised ju teevad ka lollusi" tüüpi argumendile. Üllatuslikult on Härra Langil seekord tuline õigus:
Hiina on üsna suur riik ja juba üsna kõrgel arenguetapil. Ma tõesti mäletan uudist, et sealkandis elavad blogijad pidid end hiljuti riiklikult registreerima hakkama. Isegi meie liitlane Afganistan mõistis oma arvamuse avaldamise eest ühe blogija surma! Elagu sõnavabadus arenenud riikides!
See teine väide on aga väga õudne, salakaval ja jälk. Tegemist on väitega, mis üritab hägustada ja kaaperdada terve mõistuse põhiargumenti: "anonüümsus soodustab sõnavabadust". Ühesõnaga võetakse minu lemmikargument enda põhiargumendiks; mistõttu satub aju mingisse halvatud kimbatusse ja lülitab enndast paanikas välja. Lülitage aju sisse tagasi: anonüümsus ja väljendusvabadus käivad käsikäes. Kes pori kardab, võib oma mõtte alati anonüümselt esitada.
Proovige teinekord vaidluses pärast vastase põhjendatud seisukohavõttu sellise häälega "no vot" öelda, et vastane mõtleks, et mida nüüd, kas ma tõesti rääkisin tema poolt.
Ainus asi, mis mind häirib on see, et Lang on oma jutus järjepidev nagu katkine vinüülplaat. Ministrile vist ongi kasulik võidelda tühiste probleemidega, mille lahendamist saab esitada suure võiduna ja mis on odavad, isiklikult kasulikud ja mis lõviosa populatsiooni segama ei hakka.
