Irve
missioon: päästa naised ja maailm
2007-05-10
Sissevaatehetk
Täna valvasime baasi ning saatsime luurele uued saabunud nekrutid (need, kes mu lolli näoga läpaka tagasi tõid).
Saavutuste hulka kuulub Band of Brothersi neljas plaat. Selle tausta selgitamiseks: see sari on mul paar aastat olnud kavas ja kuskilt pole näppu juhtunud. Teleri puudumisel ei näinud ma seda ka ETVst. Ja siis ma saabun siia majja ning esimene asi, mis mulle videokuhjast vastu vaatab: 5 DVDd kirjaga Band of Brothers. Asusin seda silmadega neelama ja pean ütlema, et väga hea sari on ja vaatan seda igal vabal hetkel juurde.
Õhtul käisime ühes pargis: mina kui suur sala-taimestikusõber pean nüüd küll selle taimestikujutu maha panema. Belgias on palju tuttavaid taimi ja siis mõned omapärased, ent ääretult karakteristlikud asjad, mis kohaliku looduse ligitõmbavaks muudavad.
Esimene taim on midagi, mida te kõik näinud olete: luuderohi. Siin kasvab ta umbes nagu umbrohi ja on kohalike meelest ilmselt mingi suuremat sorti kõnts. Mida ta aga teeb: kasvab hardalt punasesse tellisesse; muudab hiigelkõrged puutüved rohelisteks sammasteks; roomab ja katab metsaalused. Ühesõnaga väga tore loom on.
Teine taim, mis mulle väga meeldib, on mingi puu, mis laotab oma lehed hästi horisontaalselt. Efekt on imeline: kohad, kus antud puud kasvavad on väga hämarad. Maapinnale jõuab nii vähe valgust, et seal ei olegi midagi muud peale antud taimede kõdunevate lehtede. Selliseid taimi tahaks kodumaalegi: samas kliima on meil selline, et kuused tuleks sealt varjust kohe välja ja kardetavasti kasvaks üle nende vihmavarjupuude ja lämmataks nad.
Vähematest avastustest on siin praegu ära õitsenud sirelid, õitsevad minu isiklikud lemmikud jasmiinid, siin on vaher, millel on kastanikujulised muglud. Pargis oli täna õhtul isegi väike tore bambustihnik ja linnupojad, mis muidugi taimestiku alla ei kvalifitseeru.
Niipalju siis minu latentsest metsavaimustusest. Homme läheme ehk kuninganna aedadesse luurele ja võimalik, et püüame toetada kohalikku majandust.
Saavutuste hulka kuulub Band of Brothersi neljas plaat. Selle tausta selgitamiseks: see sari on mul paar aastat olnud kavas ja kuskilt pole näppu juhtunud. Teleri puudumisel ei näinud ma seda ka ETVst. Ja siis ma saabun siia majja ning esimene asi, mis mulle videokuhjast vastu vaatab: 5 DVDd kirjaga Band of Brothers. Asusin seda silmadega neelama ja pean ütlema, et väga hea sari on ja vaatan seda igal vabal hetkel juurde.
Õhtul käisime ühes pargis: mina kui suur sala-taimestikusõber pean nüüd küll selle taimestikujutu maha panema. Belgias on palju tuttavaid taimi ja siis mõned omapärased, ent ääretult karakteristlikud asjad, mis kohaliku looduse ligitõmbavaks muudavad.
Esimene taim on midagi, mida te kõik näinud olete: luuderohi. Siin kasvab ta umbes nagu umbrohi ja on kohalike meelest ilmselt mingi suuremat sorti kõnts. Mida ta aga teeb: kasvab hardalt punasesse tellisesse; muudab hiigelkõrged puutüved rohelisteks sammasteks; roomab ja katab metsaalused. Ühesõnaga väga tore loom on.
Teine taim, mis mulle väga meeldib, on mingi puu, mis laotab oma lehed hästi horisontaalselt. Efekt on imeline: kohad, kus antud puud kasvavad on väga hämarad. Maapinnale jõuab nii vähe valgust, et seal ei olegi midagi muud peale antud taimede kõdunevate lehtede. Selliseid taimi tahaks kodumaalegi: samas kliima on meil selline, et kuused tuleks sealt varjust kohe välja ja kardetavasti kasvaks üle nende vihmavarjupuude ja lämmataks nad.
Vähematest avastustest on siin praegu ära õitsenud sirelid, õitsevad minu isiklikud lemmikud jasmiinid, siin on vaher, millel on kastanikujulised muglud. Pargis oli täna õhtul isegi väike tore bambustihnik ja linnupojad, mis muidugi taimestiku alla ei kvalifitseeru.
Niipalju siis minu latentsest metsavaimustusest. Homme läheme ehk kuninganna aedadesse luurele ja võimalik, et püüame toetada kohalikku majandust.
