Irve

Kohutav õnnetus ja häda juhtus eile keset viimast paranoiamängu, mis ma veel enne suure rauast linnu sisse minemist tegin. Nimelt kärssas sisse meie elektrikilp: õigemini otsustas mingi kaabel ilmselt kuidagi valesti tööle hakata ja tulemuseks oli ülelöökide jada kohe pärast keskmise faasi lülitit, mis omakorda kuumenes üle ja lülitas kogu korteri välja, sest miskipärast on meil "kõik-või-eimidagi" lahendus, mis faase puutub.

Jätkasime lõbusasti küünlavalgel, sealjuures püüdsid esivanemad mulle pidevalt keset mängu helistada ja aru pärida, et kuidas me siis ikka lendame, kas meil on reisikindlustus (nad tegelikult isegi tegid selle ära kah, mis oli tore). Mina teatasin rahustavalt, et kui midagi peaks juhtuma lennukiga, et siis "oli tore".

Igastahes veetsime kohutava öö kahvatu küünlavalguse saatel viimaseid asju pakkides. Maha -ja puudujäänud asjade hulka läks minu euroopas kehtiv tervisekindlustuskaart, mis ilmselt mingis liiga hästi väljamõeldud kohas oma aega ootas. Pimedas seda ei leidnud ja nii ma siis värisesin nende peaaegu kalmuküünalde valgel, et mis must siis saab: kas kiirabi üldse hakkab mu vaest põlenud ja juppeks läinud surnukeha üldse kokku lappima või jään sinna rusude keskele vedelema.

Ja teate, mis on kõige õudsam: mul on check-in tehtud ja see oli number 13 putkas. Istun siin praegu ja vaatan nende vaprate surmapõlgavate inimeste saba, kes turvaväravate vahelt läbi voolab ja nii pahaaimamatult naeratab justkui ei olekski neil kuidagipidi hirmus.

Sõbrad, tore oli.