Irve

Polegi ammu Googlest kirjutanud. Korrigeerin vea.

Blake Ross kirjutas: ta ei ole küll esimene linnuke, aga see-eest oluline arvamusliider suht paljudele ja suhteliselt nähtava koha peal. Talle ei meeldi Google'i turundamismeetodid iseenda toodetele (st kui tuvastub mingi konkureeriva ala toode -(otsid www.blog.ca aadressi) näidatakse "vihjet" oma toote suunas (blogger) koos pildiga ja esimesena). See loob äärmiselt ebameeldiva pretsedendi, kus firma iseenda toodet kasutajale otsingutulemuse pähe määrib. Juriidiliselt on kõik korras, sest tegelikult on ju tegemist "vihjega" ja iga mõistlik inimene näeb ju vahet. Kuigi hiljutise USAs tehtud uurimuse järgi saab üks inimene kuuest aru, mis erinevus on spondeeritud lingil ja otsingutulemusel (iik). Kui moment aega on, tasuks Rossi lugu läbi lugeda: ta on tore Firefoxi arendaja ka ja puha...

Aktsiaturule minek, monopoolne seisund ja turundusmakaagid hakkavad vaikselt Google'i suhteliselt puhast mainet täismäkerdama. Minulegi käib pinda, et ainsad pildipikselid, mis Google otsingutulemustes on, lähevad esiteks avalehe logodele, ja siis teiseks Firefoxi Google'i tööriistariba reklaamiks.

Google'i uus moto on siis: Don't be overly evil.

Praegusel puhkeperioodil ei ole eriti kerge teile pakkuda erinevaid põnevaid tekste ja siis hoopis lingin teile ühe hariva väikese asja.

Klõpsi siin

Venice on Skaip, aga selle vahega, et ta on telekas. Kasutajaliides on ilus, pilt sujuv, heli korralik. Absoluutselt mitte midagi sellist nagu on ruuduline YouTube. Ootan huviga, sest see projekt võib tulla veidi rohkem äge.

Sest see võimaldaks tulevikus selle, mida ma olen juba väga kaua oodanud: netist korralikult filmi vaadata, selle eest tugitoolist tõusmata mõistlikku laenutushinda makstes.

Märkasin reklaami "tule kaitse Sakalat". See uus Sakala on ju päris rõve käkk! Ma mõtlesin, et las lammutavad, aga kesklinna järjekordne virukeskus-plaaza tüüpi käkkermaja ei ole ilus. Vana sakala vähemasti on huvitav vaadata. See uus on nagu kaasaegsete ehitusmaterjalide lao tühjendusmüük.

"[...] sel aastal helistas keegi (ema ei saanud aru, kes) ja ütles, et tahame teile kuuse kinkida, kas te teisipäeval olete kodus. Nii et sel aastal sai ilma rahata. Pärast selgus et Nõmme linnaosavalitsus tegi sedasi. Linnaosavanem käis isiklikult kohaletoomise labiks ja surus kätt ja andis kommipaki ka. Päris uhke värk vist.. [...]
" - Hääl foorumist

Ütleks midagi, aga ei ütle midagi.

Kuum lõunamaine päike paistab halastamatult Türgi suurlinnade kohal, sundides inimesed varjudesse ning silmi kissitades naeratama. Virvendav kuumus kerkib kohaliku rahvusvahelise lennujaama maandumisraja kohale, et tuuleke saaks ta järve kohale või mägedesse kaasa viia. Maandumisrada on ainus sile asfaldilapp lähima 50 kilomeetri raadiuses, kuid paraku ei ole ta sellest ega millestki muust sarnasest teadlik, sest on asfalt ning asfaltil ei ole teaduse praeguse käsitluse kohaselt võimalik olla teadlik ega mõtlemisvõimeline.

Maandub Boeing. See muidu täiesti tavaline ja mittemidagiütlev maandumine erineb kõigist teistest omataolistest ühe väikese detaili poolest. Pool lennukis viibijatest on ilmselgetl šokeeritud, väikelapsed nutavad passikontrolli sabas. Isegi päev hiljem koju tagasi pöördudes on turistid kuidagi äranätsutatud oleku ja magamatusest punetavate silmadega. Aga praegu Boeing alles maandub. Liigub rahulikult raja poole, tehes meeletut müra ning küünitades rattaid ülirahulikult selle sileda kutsuva maandumisraja poole.

Raja kõrval on hulk tõmmunahalisi mehi, vuntsid sorakil, pikad riideribad ümber peade. Neil on kaamel. Õigemini kaamelit neil väga enam ei ole, neil on pigem õnn ja rõõm hästi ohverdatud loomast. Hakmed rebib oma kõvera mõõgaga liha raiuda niiet veri lendab. Eemal on kaameli äratulnud pea mutrivõtme otsa torganud Hrabim ja vehib sellega maanduva lennuki akendest piiluvate ehmunud silmade poole. Hrabim pöörab pead, sest lennukimürast valjemini kostab maniakaalset naeru. Ali, vana naljavend on salaja kaameli sisse pugenud ja tõuseb sealt karmiinpunase läikiva tombuna käsi vehkides ja naeru pursates üles, verised soolikad laubal ja laialisirutatud sõrmede vahel. Sellest innustub ka Hakmed, kes kaamelikorjuse peale prantsatab, nii, et need vähesed siseelundid, mis veel kaamelisse jäänud on, kõhuõõnest välja kolletunud murule lurtsatavad.

"Teretulemast Türgisse!" hüüab Hrabim, ning viibutab mutrivõtit lennuki suunas. Päike jätkab oma rahulikku teekonda üle taeva.

- Türgi lennujaamas ohverdati kaamel

"Avalikkuse silmis on nad seksihimulised musta maagia ja hevimuusikaga tegelevad narkomaanid." - PM

Taaskord on uksi avamas vaese mehe kino "Teeme ise". Arvan, et paslik on ka siinkohal mainida veidi avalikumalt, et rollimängijad saavad ise kinno minna, omad toidud kaasa võtta ja omade inimeste keskel head filmi vaadata. pühapäeval 17. detsembril industriaalkinos Polümeer.

Tule ja vaata!

“Minu unistused on palju mitmekesisemad kui üks sõjaväekorraldus, aga jah, see, et kaasaja kaitsevägi peaks olema professionaalne, on minu kindel veendumus ja seda kinnitavad kõik trendid, mis on NATO riikide seas praegu. 26-st NATO riigist tean mina viit, kes säilitanud armeeteenistuse,” lausus Ligi kolmapäeval riigikogu infotunnis küsimustele vastates.

Teised teevad nii -- järelikult on õige. Mis on "nende teiste" riikide rahvaarv ja kaugus võimalikust agressorist?

Ligi lisas, et kutsealuste armeest on loobumas ka need riigid, kes soovivad NATOga liituda — nagu näiteks Gruusia, Horvaatia, Ukraina või Albaania.

“See pole ühe inimese kinnisidee, vaid elementaarne tendents,” rõhutas Ligi.

Ja tendentse järgime me miks täpselt?

See, et me leiame igale seisukohale eksperdi seda kaitsma ei tähenda, et peaksime kinnisilmi toimima esimese sellise eksperdi juhiste järgi,” kommenteeris Ligi arvamusliidreid, kes on öelnud, et sellises geopoliitilises asukohas riik nagu Eesti ei saa lubada endale väeteenistusest loobumist.

Ründame andmete allikat. Ütleme, et saame igal teemal eksperdi leida: järelikult ei ole eksperdi väljatoodud argumendid vettpidavad.

“Ma tahaks teada, kas siis, kui võtame 100 protsenti poisse ajateenistusse, kas me saame hakkama ühe suurriigi agressiooniga?” küsis Ligi.

Ei. Küll aga peab võimalik agressor arvestama faktiga, et 100% poisse on ajateenistuse läbinud. See suurendab nende ründe ja haldamisriski.

Ühesõnaga ma ei kuule palgalise kaitseväe põhjuste kohta eimidagi muud kui et "mujal tehakse nii" ja "see, loogiliste argumentidega ekspert võib ise natuke napakas olla". Kaitseküsimus ei ole koht, kus minu meelest teha eksperimente või totrusi nagu muudes valdkondades rohkelt teha võib.

Müts maha Copterline'i tüübi ees, kes teatas, et ta avalikult valetas. Avalik valetamine võiks kapist välja ronida. Avalik valetamine ei ole sensatsioon: see on igapäevane tegelikkus ning seda võiks hakata ka ilusti tagantjärele tunnistama. Maailm oleks kohe ausam koht.

See üks inimene, kes oma tegu tunnistas, võiks olla eeskujuks kõigile neile teistele põhimõttelistele vassijatele, keda on koolitatud "valetama nii palju kui vaja ja nii järjepidevalt, kui võimalik."

"Hundikuristiku kiirguse põhjus on sealsamas pruunikate tükkidena maapinnale jõudvas diktüoneema kildis." EPL

Kunagi kui ma veel pisike olin, tuli Lasnamäele kolides tuli kuskilt kapipõhjast välja ema poolt alustatud põnevate kivide kogu. Seal oli nii Muhust leitud korallitükikesi (Muhu on oli korallsaar muide), põlevkivikild lahedate merekarpidega (mis ei põle kui küünla peal hoiad hästi kaua, lihtsalt hakkab rõvedasti haisema). Lasnamäel oli asi lihtne: Hästi palju paekivi ja selles otseloomulikult vaeste surnud triboliidikeste või siis enam mitte nii "keste" vaid pigem triboliidijorsside lubjast läbiimbunud tükid. Tarisin neid palju kokku. Hiljem mäletan, et lootsin Piusal mõne rüükala kivistise skoorida, aga ilmselt ei näinud õigeid kihte või midagi sarnast.

Linnast koju sõites on Lauluväljakul selline lahe tõus, kus on mingit pruuni kiviklibu, mis kihiti paikneb. Kuna tegemist on üsna põlevkivisarnase värgiga otsustas väike Jaagup, et peab oma käega ka natuke põlevkivi hankima. Sinna päris diktüoneemakildi juurde saamiseks tuli u. pool kilomeetrit Lauluväljaku peatusest tagasi vantsida, kuidagi mingeid lohke pidi kohale orienteeruda ning siis omale sobiv latakas haarata. Nüüd on mul seda uraanirikast kivimit riidekapis juba aastat hoitud.

Mitte, et mõni koolitund oleks vaevunud seletama mäherdune see uraanirikas maapinnalt korjatav kivim välja näeb.

Lang just teatas meile, et tal on hirm. MEIE MINISTER KARDAB! Paanika! Meie seas on neonatslikke salaühinguid!

Kartke neonatse, kes Eestis hakkavad kohutaval kombel pead tõstma, kui me ei keelusta natsisümboolikat ja ei hakka neid kohe vägeval kombel alla suruma! Isegi KAPO ei julenud midagi rääkida sellest.

Ühesõnaga täiesti mõttetu rahvahirmutamine täiesti mõttetu seaduse läbisurumise huvides.

See kommunismisümboolika element mulle välispoliitilisel tasemel mõneti imponeerib (lugesin hiljuti BBC kommentaari antud uudisele ja sel oli Venemaa päris selgelt ülbitsejaks tembeldunud).

"Hansa-, Ühis- ja Nordea Pank vastasid Äripäeva küsimustele krediitkaarditerrori kohta üldsõnaliselt, [...]" - Äripäev

See kuramuse turundusläma, mida välja aetakse, kui poliitikult midagi küsitakse või avalike suhete eksperdi käest on täpselt selline, mille kohta lihtsalt peab ja tuleb "üldsõnaliselt" öelda. Mida ma ikka trükin, kui inimene genereerib puhtpõhimõtteliselt mingit sisutut teksti.

Kommentaariks võiks mainida, et mõnele pangale saab öelda, et "ärge tehke mulle krediidipakkumisi", mul õnnestus Hansapangast tulevad laenupakkumispostitused kinni keerata ja neil on vist pensioni kohta ka väike märge tehtud. Hanzanet samas sellele lahendusele ei allu. Peakski kontorisse minema ükspäev ja vaatama, mis toimub.

Sõnum: Savisaar on ainus pensionäride sõber
Sõnumi hind: 480 krooni riigi raha
Sõnumi edastajad: Kõik suuremad meediakanalid
Sõnumi kestus: paar päeva.

Parimal juhul võtavad ka oponendid sõna ja ütlevad, et see oli paha. Siis on nad pensionärivaenlased ka.

Siinkohal tekibki küsimus, et kas meedia peaks üldse sellist provokatsiooni edastama? Minu meelest ta mitte ainult ei peaks, vaid ei tohiks. Või peaks kiiresti leidma uudise, kuidas Savisaar ei rahuldanud mingi X arvu pensionäride soove. Praegu lihtsalt aidatakse vanureid programmeerida. Lollakad.

Brauserisõda on tugevasti ületähtsustatud asi. Omal ajal, kui Internet veel toores ja pehme oli, kasutasid kõik Netscape'i brauserit. Siis tuli Microsoft ja kavaldas veidi: pani oma Internet Exploreri Windowsiga kaasa ja enam ei tea keegi, mis oli Netscape. Tekkis palju poleemikat ja lärmi, mida hakati ühisnimetaja "brauserisõda" abil tähistama.

Jätame hulga aastaid vahele ja jõuame veel mäletatavasse minevikku. Inimesed ei tea enam, mis on brauser; nad lihtsalt käivad "Internetis". Siis tuli Mozilla Firefox välja, millega saab ka netis käia, aga mis on parem. Microsoft on juba oma turuosa nii kätte saanud, et lubab "vanematele windowsi versioonidele" mitte enam uut Internet Explorerit kirjutada. Paraku sai Firefox arvestatava protsendi kasutajabaasist enda kätte, ning Microsoft pidi ponnistama: Laekus Windows XP jaoks Internet Explorer 7, mis oli võtnud arvesse konkurendi lahendused ja oli üleüldse hea asi.

Mis lõpuks toob mind selleni, mida öelda tahtsin. Selles situatsioonis näen ma iga natukese aja tagant artiklit teemal: "Brauserisõjad soojenevad taas üles" või "Uus Internet Explorer algatab brauserisõdasid". See on suhteliselt nõme õhkamine — olen nõus: tekkinud on konkurents. See on eluterve asi, seda ei pea nimetama kohe brauserisõdadeks, et kõigele sellele mingi eriti mütoloogilis-paatoslikku varjundit anda. Ühed kasutavad üht, teised teist ja ühed on seeläbi laisemad ja kiiremad ja monokultuursemad, teised teadlikumad, vähem monokultuursed ja aeglasemad. Vahet ei tee, Internetis kolavad mõlemad: sõda ei ole ega tule, sest brauser tuleb ikka Windowsiga kaasa. Microsoftil ega Firefoxil lihtsalt pole uut rinnet kuskil avada. Karjuge sõna brauserisõda nähes: "Bullshit".

Selline infotehnoloogiline tüütamine sis täna.

Riigi turundamise seisukohalt tundub mulle, et natsi- ja CCCP sümboolika võrdsustamine oli meile üsna positiivne samm. Eriti Venemaa reaktsiooni valguses: "et Eesti võimud jätkavad solvavaid katseid ajalugu ümber kirjutada ning panevad ühte patta natsikuriteod ja nõukogude inimeste kangelasteod, mis mängisid otsustavat rolli Euroopa vabastamisel fašismist." (PM)

Kui keegigi välismaalt sellise uudise peaks üles korjama, peab ta selgitama ka Eesti põhjendusi sellise sammu astumiseks. Minumeelest on meil seekord veenvam põhjus. Tuleks kuidagi väga ametlikul tasemel hakata kiirgama fakti, et CCCP-le oponeerimine ei tähenda toetust natsidele.