Irve

Kätre ja Irve esitavad uhkusega üritust "Vabariigi aastapäeva pidulik tähistamine Kultuuritehases Polymer, alapealkirjaga "Pretsedendi Vastuvõtt: Vabariik, Sa vanur""

Tundub, et tulemas on üks väga valus pidu.

Palume pidulikult mitte tulla.

Edasine ametlik info: http://pretsedent.blogspot.com/

Kaldkriipspunkt vahendas lõpuks ometi selle uudise, mida teile kõigile juba ammu rääkinud olen. Omavahel paljunevad intellektuaalid aretavad autiste.

Samas on väike autism inimesele ainult ehteks.

"Turvafirma sai ka 10 000 krooni jagu rahalist kahju. “Vormiriided on katki ja verised ning raadiosaatja klapp on katki.”" - Vennaskonna kontserdil puhkes verine kaklus

Turvameees murdis oma Armani või oli tal satelliitraadio?

Eelmise osas mõtlesin läbi, et siin on larbikogukonnale mõeldud asi, kaalusin veel veidi ja lükkasin eilse mõttetöö üles.

Avastasin eile sellise lehe:
http://www.hot.ee/rollikas/larp.html

Selle lehe autorid võtsid minuga kunagi ühendust ja küsisid kas tohivad minu artiklit lühendada, sest nende sihtgrupi tähelepanu on väga piiratud kestusega. Kuna mulle ei meeldi, et keegi minu töö ja vaeva enda kasutuseks ära mugandab, ütlesin, et lühendamine ja ülespanek ei ole lubatud.

Artikkel oli sellegipoolest kopipeistitud ja lühendatud ja sealjuures igasuguste viideteta üles pandud. Palusin selle ära koristada, mispeale tunnistati, üsna viisakalt, et tõepoolest on loata, aga me võime tegelikult ka viidata, sest muidu kirjutame sama artikli teiste sõnadega ümber.

Nüüd on mul dilemma, et kas päästan maailma ja naised ja löön käega või on nende käitumine piisavalt põhimõtteliselt vale, et käegalöömine oleks pretsedendi soodustamine. Üllus versus väiklus või minnalaskmine versus õigustatud pahameel?

Ma ei saa aru suhtumisest, et "see tekst mulle meeldib, võtan selle igal juhul". Ilmselt sügavalt minu probleem. Seisan ma enda, dragon.ee või larbi eest?

Seksi ajal tekkivate vigastuste edetabel.

1. vaiba peal marraskile hõõrutud nahk
2. seljanikastus
3. väljaväänatud ranne
4. väljaväänatud pahkluu
5. sinikad tagumikul
6. sinikad jalgadel
7. kriimustatud küünarnukid
8. kriimustatud selg
9. muhud peas
10. murtud luud

Murtud luud???

Skaibistasin jõulude puhul oma pere. Nüüd teeb isa tehnilise toe kõnesid mulle elutoast.

Kassid on ühed toredad loomad. Meie kass on tänuväärselt rahulik ja tema tabletistamiseks piisab sellest, et istuda, panna ta selili põlvedele, pea põlvede pool. Kass fikseeritakse käega nii, et surutakse see kassi saba-lõug teljele nii, et oleks võimalik kassi lõuani ulatuda. Seejärel haaratakse vabanenud käega kassi kuklast, et fikseerida pea ning meenutada talle ta lapsepõlve. Kassi kõhul oleva käega saab ilusti alalõuakarvadest haarata ja suu lahti tõmmata. Nüüd tuleb assistent, viskab tableti kassile kurku. Suud ikka veel lahti hoides tuleb tabletti sügavamale kurku raputada kuni kass neelab. Siis võib lõua lahti lasta ja kassi veidi eemale visata. Rahustamiseks tuunikala.

Muide, kui te tähele panete, siis on Respublica hakand viimasel ajal populaarset kriitikat välja tooma Delfi all. Kus ikka see ja teine asi on ebaeetiliselt ja mis kõik veel. Meel kindlaks, Jaagup, nad olid tegelt sama tropid, kui teised.

"Hispaania endine välisminister Ana Palacio leiab, et globaalse terrorismi ajastul peaks NATO oma ridadesse võtma ka sellised riigid nagu Jaapan, Austraalia ja Iisrael."

Iisraeli sõjakuse juures on mul suur rõõm selle avalduse organiseerimise poliitiliste tagamaade ja tagajärgede üle.

Avastasin Firefox 1.5 puhul ühe huvitava funktsionaalsuse. CTRL+SHIFT+DEL pakub täiesti unikaalse dialoogiakna, mille kõige viimane — sessioonide katkestamise võimalus — on lausa teretulnud leiutis.

Arvestades Rüütlivastase rünnaku ulatust ja mastaapi, siis müts maha korraldajate ees. Peaksin pika loengu sellest kuivõrd inetu selline nõiajaht on ja kuidas selliseid asju peaks vähemasti presidendi puhul delikaatsemalt ja vähem slõhtulehelikulmalt ajama, aga antud puhul, andke andeks, tundub operatsioon kohane.

Jälgige ajakirjanike ühisavalduse, mis palus presidendil kandideerimise osas seisukoht võtta, ajastust.

Tegelikult võiks ju ise ka korra kantseleisse helistada ja uurida, et "me siin kuulsime, et 24ndal on loss vaba ja otsime ürituse jaoks ruume". Sest tegelt me ju otsimegi.

Kätre ja Irve peo osas otsustasime kuupäeva 23nda veebruari pealt 24ndaks veebruariks nihutada, et oleks ikka õilis ja hää. Täna ehk saab koha osas ka aimu.

Esimesed kindlad tulijad on kusjuures juba märku andnud :)

Vabaduse väljakul täna trammid ei sõitnud. Trammid ei sõitnud vaid hoopiski seisid. Seisis ka väljakul vestiga mees. Mis seal siis väljakul oli see mees?

Sest mehe taga rippus räme elektrifitseeritud tapakaabel. Nii 50cm seljast. Tahaks ka sellist toredat ametit.

Tallin sulgevat ööseks Balti Jaama tunneli, et narkomaanid seal pättust ei teeks. Õige! Kui narkar ööseks tunnelisse ei saa, siis ta ei varasta enam üldse ja kohe kuritegevuse tase langeb. Lihtne!

Järgmisena võetakse menetlusse kuritegevuse täieliku keelustamise seadus.

Midagi rubriigist "Teadlased": Hundi kaelarihma külge paigutatav ja raadio teel telemeetrilist jälgimist võimaldav seade on üks osa seiretööst. - Delfi: Ilm nullis hunditeadlaste töö

Silme ette tekib pilt käsi laiutavast teadlasest: "Siin ei ole ju kaelarihma! Kuhu ma selle saatja nüüd paigutan?

Kätre miinus Merle käisid ja külastasid täna minu tagasihoidlikku boksi. Teemaks on siis Tallinna versioon Peost Ilma Mingi Põhjuseta. Otsustasime, et tuleb ära teha, otsustasime, et pakume tantsimiseks muusikat ja snäksi ja inimesi kelle üle saab naerda, otsustasime, et üritus toimub Vabariigi aastapäeva tähistamiseks 23ndal veebruaril kell 20:00. Ei otsustanud täpselt et kus kohas ja ei otsustanud et täpselt kui palju me selle korraldamiseks külalistelt võtma peaksime.

Kes arvavad, et tahavad ja saavad meie suurepärasele peole tulla ükskõik kuhu ja ükskõik mis hinnaga, need andku juba kohe teada ja paneme teid kirja.

Lisaks tegime veidi teatriplaane. Draamateatriplaane.

***

Keskajapeoga tegelesin ka veidi -- koostasin küsimustikku, mis saadetakse kõigile senistele ja tulevastele kutsutavatele, sest seekord teeb Orgunn ilmselt viimase suure ponnistuse ja ta ei tee seda päris üksi ja meil on sestap tarvis inimesi, kes on nõus peo nimel veidi ka pingutama. Eeldatavasti on see viimane Suur Keskajapidu antud toimkonna poolt. Küsimustikuga läheb veidi aega, aga puhkuseplaneerijad: 14-16 juuli.

Rubriigist "Irve ütleb kuidas on". Nägin täna unes, et istusin mingi TTÜ majandusaine raames õega meie köögis ja võtsin osa seminarist, mida juhtis Robert Lepikson ja keda abistas keegi selline vanem naisterahvas, kes võiks TTÜs majandust õpetada.

Pidasin nende küsimuse peale pika loengu Lasnamäe probleemidest, et see lahmakas on ehitatud nii, et siin töötada ei saa, mis tekitab transpordiprobleeme ja et siin keegi ei käi ka ostmas ega tarbimas seetõttu eriti. Enne kui ma lahenduse lõplikult suutsin välja rääkida (ilmselt midagi stiilis, et vabadesse kohtadesse tuleb tööstust organiseerida) võttis tädi mu jutu üle (kui olin rääkinud, et lasnamäe turud on mõttetud kuritegevuse koondumiskohad ja tuleks tööstusele tee andmiseks sulgeda) ja sõimas et nii hoolimatu suhtumine pensionäridesse kui turu põhiklientidesse ei sobi mulle kui riigiteenistujale ning nõudis tungivalt, et mida ma siis pensionäridega peale hakkaks. Sattusin segadusse ja ärkasin enne kui olin talle rääkinud, et majanduslikust aspektist tuleks nende raha koondada ja nende vanadekodudesse minekut soodustada. Lahendaks kaks probleemi: esiteks nende seltsimisvajaduse ja teiseks selle, et nad kõik üürile ja toitumisele eraldi raha kulutavad. Lisaks on riigile kasulik see, et vanadekodus nad ise väga ei pea ellujäämise pärast rabelema ja seega lähevad laisaks ja surevad varem. Kahju: oleksin tahtnud pensionieelses eas tädi plahvatamist ka pealt näha.

Kui transgeenne nisu mind eriti ei häiri (kuigi peaks), siis see asi, mida ma mingi 7 aastat tagasi noore loova isiksusena välja mõtlesin on praeguse seisuga ära tehtud ja natuke realistlikumalt vale:
Helendavad sead.

Vabanes Johannes Pauluse atendaadikatsetaja.

Huvitav, kas seepärast, et raske tapatöö sai vanajumala enda poolt "tehtud" või seepärast, et Ratzingerile veidi närvikõdi pakkuda? Eks aeg näitab: 25 aastaga saab päris vägevaid plaane teha.

Saabus just, levitan:
Tallinna liikluspolitsei peatab kiirust ületanud auto, mida juhib Vladimir Belõi.
"Mis probleemiks?" küsib politseinik.
"Probljeemi ei olje." vastab Belõi.
"Aga miks te siis kihutate?"
"Ei kommentaari."
"Teie olete ju roolis." sai politsei juba vihaseks.
"Ei." vastab Belõi ja pöörab pea ära.

Semestri keskmiseks hindeks jääb hoolimata eileöistest pingutustest ikkagi 3. Oleks pidand õppejõule vist vihjama, et mul jäi hinne 4 ja 3 vahele ja mitte 2 ja 3 vahele, aga sain sellest alles hinde väljakirjutamisel aru, et ta mult kahe parandamist eeldas.

Jäänud on vaid kompilaator funktsionaalsele keelele.

Kõlab nagu kahe õhtuga tehtav asi, mis?

Viimasel ajal on kuidagi palju riigipäid lahkunud või lahkumas või rikkis. Tabasin laupäeval, et eestlastel on ses osas samuti suhteliselt nukker ühtsusmoment tulemas. Kas kuu või aastate pärast, aga vihm ei jää taevasse. See on selline naljakas tunnetuslik sõlmpunkt, millest edasi on kuidagi hall ja lage ja ilma sümbolita.

Rohkem sel teemal suud ei pruugi.

Ma vajan kaitset. Vajan seaduslikku kaitset oma alateadvusele, mille pärast kõik reklaamiagentuurid sõdivad. Tahan bussiaknast avamaastikule ja mitte reklaamimaastikule vaadata. Tahan, et mind ei programmeeritaks hääleta suud vaatama ja mõtlema seda sõnumit. Tahan, et helerohelisel värvil ei oleks semantikat.

Palun vabadust.

Tundub, et aastavahetus paneb inimestele arvestatava verstaposti, mil nad hindavad enda olukorra üle ja tekitavad plaane ja hinnanguid. Sisuliselt tähendab see seda, et ümberringi vaadates on kõvasti suhteprobleeme ja üldmasendumist tekkinud. Liiga paljud on kuidagi vihjavlik-problemaatiliselt erinevad.

Veider kuidas mingi märgi mahapanek inimestes mingeid teiseseid reaktsioone tekitab, hinnake end iga päev [Sisestage siia naeratav vigurnägu].

Õppepuhkus on veel hüsteerilisem kui töö. Ühe asja eelduse sain esmasp pingutusega tehtud, teisip eksamil aga selgus, et üle kolme eeltööde pealt õppejõud anda ei taha. Lubasin talle veel veidi rohkem kirjutada enne 10ndal eksamile ilmumist. Siis lebotasin oma eelneva öö 3 tundi magamist päeval maha.

Täna hommikul käisin koolis, möllasin oma matemaatikaeksamieelduse kaitstuks, einestasin ja jagasin lilli, tulin tagasi, kohe suigatan korra, et matemaatika ära õppida.

Siis veel üks funktsionaalse keele kompilaator teha, neljap lisaks eksamile korraldada üks algoritmide võistlus. Esmaspäeval viimased tudengid ära kaitsta ja kuidagi järgmiseks semestriks akrediteering välja ajada.

Aga muidu läheb mul, tänan küsimast, hästi.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor on Hendrik Agur. 40-aastane lahtutatud mees. Õpetajad on ärevil — ikkagi äriline taust. Liisu blogist ja teisestest kanalitest laekunud info.

Ühesõnaga loodame parimat ja peaks mingi vilistlastepoolse järelekatsumise korraldama :)

Pidu algas minu jaoks kohutava kõhulahtisuse ja valuga kuskil neli tundi enne pidu. Isegi puhas vesi käis ilusti läbi. Hea oligi, sest et medikamendid tõid mu peo alguseks täiesti jalule.

Kuna teemaks oli soeng, siis Soengu nad ka said. Varastasin Maleva filmist Vesse velje neljapatsilise ja olin seega üks edevamaid soenguid peol. Ennast kiitmast-imetlemast ei väsi. Minu soengu saladus: Osavalt paigutatud vasktraat.

Üldiselt oli peo hind saadud teenust arvestades isegi teatud hulgiallahindlust arvestades "Jaagup ja tema neli naist" suti kallis. Selstkonna (mulle kohe väga meeldis antud kokkutulnud kooslus) ja koha ja bändi ja toidu koha pealt ei ütle midagi paha — head olid. Šampa jääanumas oli hea üllatus; oma saluut oli samuti tervitatav. Levis intrigeerivaid sündmusi ja infot. Tantsisime hoolimata muusikavalikust.

Muusika.

Peo rikkus muusika, millele pühendan oma ülejäänud sissekande. See oli nagu kogu ülejäänud sündmust varjutav larakas. Muusikat mängis keegi, kelle muusikamaitse oli "soomekeelne sült; venekeelne kahtlane tantsumuusika; tuntud popid lood tundmatutes ja halbades esitustes, veidrad lood". Kohati tundus, et need mõned lood, mis tõesti head ja tantsitavad olid, olid sinna kogemata playlistist normaalseid asju välja rookides ununenud. Oli valus vaadata, kuidas head lood (rahvas oli tantsupõrandal) asendati poole pealt halbade lugudega (tantsupõrandal olid pikema juhtmega ja vähem kapriissed tüübid).

Natuke häiris mind ka see, et korralduse pool delegeeris muusika muutmise otsesuhtluseks, mis läks nagu hanele vesi. Hoolimata sellest, et Kätred ei olnud sugugi ainsad, kes palusid ja lunisid tantsitavaid palu (Merlel näiteks oli kaasas täiesti arvestatav plaadivalik, mille abil varemgi on hommikusse välja veetud): vend lihtsalt ei tahtnud või ei suutnud midagi kuulda võtta ja pidu jätkus samas vaimus. Tõenäoliselt oli viga minus, aga kui mul oli tunne, et okei — praegu on kõige halvem lugu üldse — siis oli ikkagi võimalik halvemaks minna. Biitlid süntesaatoril koerahaukumisheliga.

Hiljem meile kas valetati või tõesti ei teadnud antud kodanik muusikat mängiva arvuti parooli, et kuidagi midagigi päästa. Ühesõnaga võtab muusikavaliku kokku Katre hommikune repliik: "Vahepeal oli hea koht ka kui kaks Genialistide lugu järjest tuli". Nii me siis lahkusimegi.

Vähemasti tuli kogu selle asja peale Kätretega mõte teha päris oma kriteeriumitele vastav tore pidu kuskil analoogilisel tarturahva üritusega Pidu Ilma Mingi Põhjuseta (PIMP).