Irve

Uuel Tartu maanteel püüavad kindlasti pilku välismaa metropolidest tuntud kettidega ühendatud massiivsed tõkispostid.

Õnneks on tegemist odava illusiooniga. Õigemini kindlasti mitte odava, sest nende jurakate parandamine ja väljavahetamine saab olema tulus äri. Mis on siis nõrgad kohad?


1. Ketid postide vahel on kinnitatud konksuga, mis on parematel postidel viitsitud kinniseks väänata (eimidagi, mida paari hüppega ketil ei parandaks, usun) enamustel samas lihtsalt sellised keti äratõstmist ja vinnamist ootavad. Tegelt saab ka kinnise konksu posti seest suht vaevata välja kruvida (tavavandaalil seda viitsimist küll pole). Väga halva stsenaariumi korral ulatuvad need ketid üks ots äravõetuna ilusti trammiteele... Minu mäletamist mööda on välismaa metropolides need ketid korralikult ja tugevasti kinnitatud.

2. Postid ise on sellised mõnusad ärakeeratava kaanega, seest tühjad ja natuke loksuvad asjad. Pealtnäha tükk asja, seest selline paras kitš.


Korralikelt postidelt kokkuhoitud raha võis vabalt kusagile struktuuride kallutamiseks minna.

Selline juhupahameel siis selle nädala lõpetuseks. Muidu on ju postid kena mõte.