Irve

Tänase päeva lõpetuseks trehvasin taaskord oma perearsti, kes on küll kojutuleku pealt laisk, aga muidu suhteliselt meeldiva mulje suutnud jätta. Uuris kuidas läheb ja arvas, et üks vereanalüüs ei teeks paha ja sellega on kiire, sest et pannakse pood kinni. Lippasin siis koridori lõppu, vaatasin abitult, kuidas süstlaga minust punast vedelikku välja voolas ning tundsin, et kui mul oleks kommet vere peale minestada või verd karta, siis tarduks mullitades tuubi täitev ollus kardetavasti juba soontes.

Paraku ei tardunud ja nii saidki arstid mind edasi analüüsida. Tänapäeval on analüüs kiire nagu pabertaskurätikuks moondatud metsa prügikasti ajamine (mida olen ka ohtralt teinud seoses lõbusa soolvee ninnapihustamisteraapiaga) ja nii 10 minutit ootamist andis mu ühele eksiarvamusele tugeva põntsu. Mul on parameetritelt väga hea veri, mingid globiinid-värgid paigas ja ei mingit põletikulisust-bakteriaalsust.

Veregrupianalüüsi nad ei teinud — seda luksust pidi ajuoperatsioonide puhul saama. Suvepoole tuleb seega doonoriks ära käia — kas olen või ei ole A+?

Homsest siis töötan juba ilma haigusleheta.