Irve

Panen vastu kiusatusele öelda, et aastake akent minu ellu on läbi ja see bloog kuni kontseptsioonide täienemiseni sulgeda. Viimasel ajal on inspiratsioonipuudus arvestatavalt postitustihedusele mõjunud ja aasta oleks ju ilus ringiks moondada...

Aga ei.

Lõppev aasta tagasivaateliselt. Üks keerulisemaid vist üldse seni — kuidagi murranguline igas mõttes. Viimaste aastate maksimum ja miinimumkaalud jooksid läbi. Järgmine tuleb rahulikum.

Aasta esimene kuu lükkas mu ilusti rööbastelt jupiks ajaks maha. Sellegipoolest lõin kaasa koolilarbi korraldamisel ja oma lõputöö kirjutamisel, mis mõlemad suhteliselt edukalt ära tulid. Koolilõpetamise puhul puudusin oma esimeselt tööpäevalt regulaarses ametis, mille saatus siin paar postitust varasemas paraku kirja pandi. Astusin magistriõppesse. Keskajapidu tuli parem kui varemad, leidsin endas mingeid uusi võimalikke käitumismustreid. Suvel oli Erieni Udude Saare mäng, Keskmaa Ordu joomaõudus, Sünnalarp teatrivormingus ja Erieni Une Kütkes. Larbist larbini. Sain uue arvuti. Avastasin Triinu. Ajasin kokku Dragon.ee kokkutuleku korraldustoimkonna ja panin ka oma õla alla. Pidasin maha kõige ägedama sünnipäevapeo, mil jupil ajal au viibida on olnud. Siis oli Maskeraad ja Narrimäng.

Isiklikult olen vist eelmisest aastast kõige rohkem rahul sellega, et Paranoia tõlkeloa autoritelt näppu sain. Tuleks see nüüd ka ilusti-kenasti realiseerida. See oli midagi südamlikult sellist, mis annab märku, et enda ümber on võimalik luua roosadest karvastest seintest sõbralikku ühiskonda.

Tegemata asjade seas on Firefoxi tõlge, mida tahan järgmisest aastast meeskondlikel alustel ajama hakata — seda eeldusel, et keegi usin vahepeal ära ei tee.

Mis edasi? Loodetavasti jään ka pärast seekordset sessi magistriõppesse edasi. Loodetavasti meeldib mulle TTÜs. Loodetavasti koristan ära sahtlid — kümme aastat on ikkagi pikk aeg seda mitte teha.

Aga mul on paar ägedat plaani. Teate — sel aastal sai minust korraldaja. Mul on mingi missioonivärk, kas teate.

See tänane Ekspressi vabamüürlusele viitav reklaam. Võtmeküsimuseks selliste autorita kampaaniate puhul on alati see, et peab olema tegemist registreeritud kauamärgiga või peab olema viide reklaami tellijale. Ainus kaubamärk, mille peale vabamüürlaste sealt leiate on Tank ise. Mille koduleht on õnneks samades toonides.

Viimase aja registreeritud kaubamärke saate omakorda otsida patendiameti lehelt. (Arvestagem, et nende idiootne otsisüsteem vahetab kuu ja kuupäeva ära, kui kuupäev on väiksem või võrdne 12-ga.)

Pelmeen = Frikadell klimbis

Eilne Wulffmorgenthaler
Tänane EPL

Otsustasin töölt ära tulla. Põhjused lühidalt: palju vastutust, palju töömahtu, töö iseloomust tulenev suhteline isoleeritus muidu toredast seltskonnast ja halb situatsioon koolitöödega.

Tõtt öelda kaalusin asja igati läbi ja küsisin endalt, et kus ma tahaks olla, mida teha, kui ma saaksin reaalsuse endale sobivaks defineerida. Tarkvara kirjutamine, ülikoolilähedus, võimalus firefox töö kõrvalt ära lokaliseerida (lõpuks), võimalus hallata rollimängukommuuni. Ühesõnaga otsustasin, et tuleb uurida, kas TTÜs on instituudil midagi pakkuda. Paraku jõudis mu juhendaja must ette ja tuli välja, et suhteliselt ideaalile kohanduv koht on täiesti olemas.

Aga kahju on ka.

Üks sünnipäeval siiajäänud asi otsib omanikku. Tuli koristamise ajal siia ja üles, et tahab... Omanik palun anna märku.

Sekretär lakib küüsi. On varajane hommik. Kedagi ei ole. Möödub vaikne tund.

Sekretär tõuseb toolilt ja teeb omale kohvi ja avab tuulutamiseks akna. Kedagi ei ole. Möödub vaikne tund.

Saabub ülemus, vaatab tühjasid bokse, tuuletõmbuse käes veereb kägardatud paberinutsak üle vahekäigu. Kedagi ei ole. Ülemus sasib oma juukseid ja vaatab küsivalt sekretäri poole.

"Kedagi ei ole? Üks progeja meil ju oli siin kuskil?"

"Täna ei ole."

"Skaipi?"

"Skaipi"

Möödus veel mitu tundi. Sekretär pakkis asjad ja läks koju. Ülemus lukustas enda järel ukse, mõtles ja hakkas alistunult skaibi poole astuma. Oli 2006 aasta sügis.

Õde lõpetas ülikooli, mina võtsin ülikooli jaoks vaba päeva ja suhtlesin ühtlasi juhendajaga ülikoolis. Õppida, õppida, õppida. Sõnakordus, sõnakordus, sõnakordus.

Banghi haaras pintsli ja sügas sellega oma lõuga. Lõuend tema ees ootas teda nagu koorimata banaan. Banghil oli inspiratsioon.

Kas Miro või Picasso? Ei. Eelmine kord, kui Banghi Dali maali 90° pööret tegi, tuli Satcho ja rebis selle tükkideks. Ütles, et liiga hea — saadakse aru. Kui juba jäljendada, siis kedagi, kes on spontaanne ja vaba nagu sihtgrupp eeldab. Eks tal olnud ka mõneti õigus. Samas võiks kuidagi ju sisse tuua sellist piirava maailma poolt pealesunnitud ahistavat ebameeldivat ängi. Karje vabadusse. Justnimelt.

Banghi haaras lõuendi, viskas betoonpõrandale ja pritsis selle üle kollase ja rohelise õlivärvituubiga. Siis haaras ta sinise tuubi ja tõmbas sellega üle kogu loodu ühe ahastamaajava karje. Maali lõpetuseks segas ta rohelise ja kollase möödunud päevade virvarriks kokku. Valmis.

Isegi Satcho tundus rahul olevat. Seega täiuslik. Huvitav, kas sihtgrupp saab vihjest aru? Kelle väravas on mäng? Talitaja tundus igastahes juba elevil.

Delfi: Saksa kunstikriitik imetles ahvi maali.

Täna koordineerisin viis, vabandust, kuus või seitse inimest Aastavahetuspeole. Mul oli plaan aastavahetus Triinu ja Kätre seltskonnas maha pidada ja kuna Orgunn, mis oli senine idee, tahtis vaikset pidu, siis selle nad ka saavad.

Minul vähemasti on eriti lõbus. Vabandused siis alternatiivkulu ees.

Delfi eelnõu võeti menetlusse. Lugege see mull läbi.

Ja siis võtke teadmiseks, et tegelikult tehti lisaks ülalmainitule ka uus asi: Üksikpäring. Tegemist on siis sellega, et uurijale antakse õigus teha päringuid sideettevõttetesse ilma kohtu loata ja saada infot.

Väike viide toredale kommentaarile mis tegelikult delfi eelnõu käigus tehakse.

Mul on tekkimas visioon teadlastest kui grupist koomikutest, kes teevad mingeid veidrusi ja ületavad sellega uudiskünnist. Teadlased on nagu mingisugune kari troppe, nagu mingid kilplased, kes teie igapäevaelu värvikamaks muudavad. Väike valik teadlaste viimase aja tegudest Delfi vahendusel:

Teadlased loovad nähtamatut dieeti
Teadlased nägid uue ookeani sündi
Teadlased leidsid kivistunud suguakti
Teadlane paneb kilpkonna luurama
Teadlased leidsid veel kääbikuluid
Teadlased lõid zombikoerad
Austraalia teadlased kasvatavad verd
Teadlased: nüpelda terviseks
Teadlased taastasid jõuluvana näo
Teadlased avastasid Marsil külmunud mere
Teadlane avastas õnneliku suhte saladuse
Teadlane neli aastat söömata
USA poliitikud avaldavad teadlastele survet
Teadlased kiusavad ämblikke
Teadlased panevad hambad kasvama
Teadlased lähevad koletisejahile
Teadlased leidsid Tšingis-khaani haua?
Teadlased leidsid 1800 aastat vana kreemi
Teadlased kahtlevad Eco kuivtoidus
Teadlased tõmbavad pähe mõtlemismütsi
Teadlased kaaluvad viirust
Vene teadlane pistetakse pokri
Vene teadlane spioneerimise pärast vangis
Teadlased aretavad maitsvamat kalkunit
Teadlased päästavad Veneetsiat
Teadlased hoiatavad uute biorelvade eest
Teadlased avastasid mõistatusliku osakese
Teadlased kloonisid kogemata härja
Teadlased avastasid “armunärvi”
Teadlased toovad lauale pisaravaba sibula
Teadlased leidsid inimussi
Teadlased lõid kolme vanemaga loote
USA teadlased avastasid kaks musta auku
Sülearvuti kõrvetas teadlase peenise ära
Teadlased suurendasid kärbse mälumahtu
Teadlased leidsid iidse lendkoletise säilmed
Teadlased avastasid, et kärbes oskab lennata
Šoti teadlane võis olla Frankensteini looja
Teadlased kasvatasid silmamune
Briti teadlased teevad Suurt Pauku
Teadlased aretavad sulgedeta kana
Teadlased asuvad mammutit kloonima
Teadlased tegid pool aastat tühja tööd
Teadlane kummutas müüdi muumia needusest
Teadlased lõid värvi muutva hiire

Loo moraal on see, et teadlased on üks igavesti lõbus seltskond.

Hakkasin USA ja Iraagi sõja peale mõtlema, ja teate — tegelikult ei ole asi üldse nii hull: 30 000 surnud iraaklast on köömes võrreldes nende hukkunutega, mis Iraagi massihävitusrelvad, kui nad olemas oleksid olnud, oleksid läänemaailmas teha võinud. Kui Ühendriigid ei oleks nii otsustavalt Sõda Terrori vastu alustanud, oleksime me kõik väga tõenäoliselt keemiarelvade poolt hävitatud ja islamistlike terroriorganisatsioonide poolt tapetud.

Lisaks on USA Eesti liitlane ning ei müü meid maha Venemaale — ta isegi kaitseb meid ja aitab, kui paha venemaa 5 tunniga eesti peaks okupeerida tahtma. Euroopa Liit ei suuda meile selliseid garantiisid anda. Ärgem unustagem ka sõbralike ameeriklaste investeeringuid meie majandusse ning üleüldist kultuurilist tuge filmide ning meelelahutuse näol. Ühesõnaga on Ühendriigid väga tore riik ja erinevalt Venemaast või Hiinast suhtub ta meisse hästi.

USA hakkab välismeedias varjatud propagandat levitama

Täna vaja veel programmide kiirusvõistlus korraldada, veidi liimida ja mina, näe, unustan ennast tööle.

EMT avalike suhete juht Kaja Pino ütles Delfile, et mingit viga numbri valimisel pole. Hetkel otsitakse probleemi allikat. Pino lubas, et viga lahendatakse esimesel võimalusel. - Delfi

EMT on üks usaldusväärne firma, kas teile ei tundu?

Kui ma eile ust avama läksin, siis ei olnud ma just eriti valmis selleks, et ukse taga seisab Sneguurotska of Death. Triinul oli eitea miks ja kust tekkinud mõte, et gootitar on hea mõte ja tal oli näos maaling, mis sisaldas kõvasti musta. Nii vähemasti poole näo ulatuses. Psühhohuligaan. Mul on nüüd kreeps.

Nädalavahetuse narridegildi mängu ootasin juba kaua ja ootus tasus end ilusti tasa. Reedeõhtune Tartus ringitormamine ja üllatustuttavate kohtamine samuti. Loo moraal on üldiselt see, et vaba ja lõbus mängukontseptsioon rokib.

Tagasitulek oli udulaamades möödasõitude õudus. Mingisugune veider mäng nägemishorisondi taga varitsevate topeltpäikestega. Iga möödasõidu lootus, et mõni sellistest ei koidaks. Sõitsime vaikides. Mu sees oli tühjus.

Tekkis humooriline visioon firmast, kelle äriplaan on selline:
1. Ehita juveelipood kaugesse kohta.
2. Pane kõvasti kaupa kõrvale
3. Kord aastas lavasta rööv.
4. ...
5. Maksuvaba tulu

Delfi: Juveeliröövi aastapäeva puhul uus rööv

Tore, et on inimesi, kes maas oleva lohefoorumi suudavad 5 minutiga korda teha. Wohoo.

Uh. Olen elus küll, lihtsalt kiire elu. Mul on üks koeranali poole kirjutamise peal, aga ei jõua ega jõua valmis.

Praegu on põhiprobleem kool ja kooliasjade joonele saamine.

Kaks sõna: Halb roll.

Mu rollis oli kirjas 2 inimest, keda isiklikult teadsin: Esimest neist jumaldasin, teist ei sallinud.

See, keda jumaldasin ei sallinud mind. Oma situatsioonis, ei saanud tast halvasti mõelda ega ses osas midagi teha: järelikult oli ainus minule parajasti kättesaadav võimalus rolli jääda see kohutav reetmine kuidagi introvertselt läbi elada. Ühesõnaga mängisin lõviosa mängust väga purjus ja masenduses inimest, kel polnud teistega midagi haakuvat kõnelda. Õnneks sisendasin endale, et kui larbil on igav, on see mängija süü ja venitasin end purjusinimesenaljadega kuidagi mängu lõpuni välja.

Kusjuures paradoks oli selles, et minu sellel teisel mängusisesel tuttaval oli kardetavasti veelgi raskema sotsiaalmudeliga analoogroll ja ka täiesti ilmselgelt igav: nägin seda kõrvalt ja tahtsin midagi ses osas ette võtta, aga ei saanud suhtlust arendada, sest minu rolli oli märgitud, et ei salli teda.

Ütleks midagi ka rollimängija kohta, kes teatab ühe üsna esimese mängusisese küsimuse peale "oogee ei tea", kes "oogee on koba", kui mingi asja ümber ajab, ja kes enne mängu lõppu su unerohuga ära mürgitab, sest "oogee saab kohe mäng läbi ja tahab seda kasutada". Mu võetud kahest lonksust pidavat uneks piisama: järelikult mõrvas ta mu selle tassitäiega mängu lõpuks ilusti ka ära. Tegelt olen selle teema juba kunagi kokku võtnud.

Vähemasti oli afterparty tore.

Metablogigem: Kas teil on selline bloog, mida te loete puhtalt seepärast, et antud inimene on lihtsalt nii õnnetu, nii puntras ja niivõrd võimetu oma elu normaalselt lahendama, et misiganes jamad sul endal parajasti on tunduvad täiesti tühised?

(Rhetorical, you go.)