Irve

Blinking like bears after a long winter’s hibernation, Estonians are now beginning to venture of their homes and offices to get reacquainted the great outdoors. - inyourpocket.com

Lingi eest pälvib selle sissekande lõputiitri YnX.

Kohustus teha lõputööd või näiteks lõputöö presentatsiooni tekitab väga toreda produktiivse töömeeleolu. Olen inimestele helistanud juba näiteks, et keskajapeo orgunn liikuma hakkaks, kirjutanud dragon.ee uue artikli toimetamise osas, teinud teed, käinud vannis, söönud korralikult. Sisuliselt on meelde tulnud kõik need sada asja, mis koos lõputöö äraandmisega prioriteedi ja huvitavusredeli peal mittemidagitegemiskohustusega võrreldes vähemprioriteetseteks langesid.

Nüüd olen kaval ja kirjutan nad üles.

- Aken (kujundada nii, et pildid oleks vektorgraafikas)
- Firefox (tõlge)
- Dragon.ee
-- foorumi uus kujundus lõpuni viimistleda
-- kelder.dragon.ee -le nägu pähe
-- Oobi tehtud parandused sisse viia
-- Soronturi tõlge ära toimetada
- Eesti Mütoloogial põhinev maailm
- Paranoia
-- sõnavaratõlge
-- tutvustusteksti tõlge
-- saada luba eelmine netti üles lükata

Mulle kohe üldse ei meeldi selline värk, kus palju raha surub läbi ebapopulaarset, lolli ja nõmedat poliitikat. Praegu on EL tarkvarapatentide teemal ja läbisurumiseks toimumas Inorek & Grey poolt hallatav demagoogiakampaania, mille eesmärgiks saab ilmselt olema tõestada, et Eestile ja väikefirmadele on kasulik tarkvara patenteerimine lubada. Täielik jura, sest sellest teenib lõppkokkuvõttes ainult Tarkvaragigant ja see raha läheb isegi Euroopast välja suuremas plaanis. Ilmumas on EPLi lisa "Intellektuaalne Kapital", mis ilmselt üsna ühte väravasse palli lööma hakkab.

Niisiis ilmutab Eesti Päevaleht Inorek&Grey abiga (hankinud vastava euroraha) 30. mail erilehe tööpealkirjaga INTELLEKTUAALNE KAPITAL. See on ajakirjnaduslik projekt, millele EPL paneb oma märgi külge ja mille sisu osas teevad lõpliku otsuse EPL toimetajad nagu sellisel puhul tavaks. - EPLi peatoimetaja Aavo Kokk

Ma ei taha, et ma peaks programmeerides kartma, et keegi on patenteerinud ära mingi nuppude kasutamise viisi või näiteks selles, et ekraani allnurgast saab menüü kätte ja et keegi käsib mul seepärast programmi eest kellegile X-ile raha välja käia. Umbes see, et kui raamatud oleksid patenteeritavad ja ma nüüd patenteeriksin Kangelase Teekonna narratiivi, siis edasi kõik papiksid mulle. Ilgelt tore, kui see patent minu käes on, aga kõigile teistele on see ilge jama ja nõmedus. See direktiiv tapaks pikemas perspektiivis Linuxi ära.

Seepärast ka sellised rahavood antud teemasse.

Minu tänane rõõm oli ematööjuures, kus F-Prot oli otsustanud, et "disinfect automatically" tähendab Inbox faili puhul "try to disinfect, then delete so it stays deleted". Õnneks oli ohvril olemas jaanuarikuine tagavarakoopia ning olulisemate kirjade väljatrükk (veider aga kasulik hobi).

Täna kogunesime kõik drägonile. Kõik küll ühe väikese erandiga, kelleks oli meie mängujuht. Mängujuht oli kaval ja oli ka telefoni välja lükanud. Mängijad otsustasid spontaanselt loomaaeda külastada ja külmetusid seal mõõdukalt. Pärast külastasid nad ka loomaaia kõrval olevat maja ja said seal sooja ning Samurai Champlood vaadata.

Maailma naljakamad varem juhtunud asjade teisendused uutes iteratsioonides võtsid ka pöördeid juurde. Naeran juba ette — muidugi on see sündmustest etteruttamine.

Kommentaar: See pisike rõlge asi, mis mu päise all on, on Internet Exploreris rõlge ja halli taustaga, aga igal pool mujal on ta tore ja rahulolev ja läbipaistva taustaga.

Staatusraport: Tegelt ma kirjutasin pika ja põhjaliku raporti, et mida ma laupäeval tegin ja siis mõtlesin, et kräpp, see on hullult igav tegelt. Endale tulevikus mäletamiseks kirjutan üles märksõnad: tühjad telefoniakud, folkmuusikal, renejuur, vasko, liisu juur, uued tuttavad. Liisul on palju toredaid tuttavaid ja ta korterikaaslased teenisid oma juhurepliikidega võõrainimese plusspunktid ka kohe.

Ja nüüd veel drägon ja siis läheb vormitäitmiseks. Vormid on lahedad. Paranoialikud.

Kas see on mingi minu probleem, või blogivadki kõik inimesed viimasel ajal oma unenägusid? Või õigemini — miks kõik mu tuttavad ja mina kaasaarvatud veidraid unenägusid näeme?

Asi on selles, et väljas läks soojaks ja te kõik magate ikka veel talviste vatitekkidega ja teil on palav, seega ei maga te piisavalt sügavalt ja unenäod jäävad paremini meelde. Lihtsalt teooria.

Kui päise all on mingi rõlge halli taustaga pilt mis siia bloogi nagu üldse ei sobi, siis kasutate Internet Exploreri versiooni, mis on vähem kui seitse. See on seal sellepärast, et julgustada teid brauserit Mozilla Firefoxi vastu vahetama.

Käterätipäev maha magatud.

Mulle on viimasel ajal tihti ette heidetud, et ma olen siin vaimukam kui tavaliselt. Tegelikult ei ole see tõsi. Ma olen sama vaimukas kui harilikult (panite tähele, ei pannud koma (ja ka eelmises lauses)) — lihtsalt esiteks tõi lõputöö minus välja soovi tegelda kõikide võimalike asjadega, mis ei olnud otseselt lõputöö, ning teisalt see, et juba pikemat aega loen Adamsi raamatuid uuesti üle. Ja need raamatud on minu vundament ja täiesti hämmastavalt mastaapselt. Naljakas on lugeda ja avastada, et mingid ideed, mida ma olen elu aeg enda omadeks pidanud, on tegelikult hoopis raamatust loetud, siis, kui olid 13, ja eriti aru ei saanud veel ei keelest ega Trilliani ja Zaphodi vahele pistetud innuendodest. Samas on nad salvestunud ja täiesti hardas üllatuses avastan ikka ja jälle, et kust mingi idee või väärtushinnang tulnud on.

See kirjutusstiil on minusse sisse kasvanud umbes nagu traated võetakse ronitaimede poolt üle. Nagu ütlesin, vundament. Aga lugemine kaevab selle kultuurikihi alt välja.

Peaks midagi tobedat ka ütlema lõppu.

Vaevalt jõudsin Mustamäelt koju, kui helistati Nõmmelt. Kokkusattumus?

Karta on.

72% pesuseep ja Kalevi uus shokolaad. Kas kokkusattumus?

Vaevalt.

Ma ilmselt ei maininud, aga üldiselt on nii, et mul kass otsustas laupäeval keset kõige magusamat kontsentreerumisperioodi, et tal on jooksuaeg. Mul ei ole õnnestunud teda seni, hoolimata igasugustest ponnistustest, ümber veenda. Kohutavalt tüütu, närvidele käiv, iha tappa. Laupäevast saadik.

Kui väga hoogu läheb, hoian teda köögis, mis muidugi raskendab öist teetoomist. Neerud ilmselt hüplevad selle lause peale "jess" karjudes ja käsi kokku lüües üles-alla. Õnneks mu siseorganid esiteks ei mõtle, teiseks räägi ja kolmandaks pole neil käsi. See mure vähemasti murtud.

Tahtsin täna veel üht-teist lisada ja ärkasin hirmvara sellel eesmärgil, aga jäämägedest mõtteist on saanud liivaluited ja efekt on sama — aeglane ja manööverdamisvõimetu.

Hädaldan, aga vähemasti meelelahutuslikult.

Salvestasin ja sulgesin faili. Homme panen lisad juurde, viimane lause, mis oli kõigest tõlge inglise keelde võttis 10 minutit. Mõtlemine on nagu jäämägede liigutamine ajus. Linnud laulavad akna taga, mingit valgust kumab ka sisse.

Homme palju tormamist, trükkimist, paanikat, vigade avastamist ja muud toredat.

Over and out.

Täna on päev läbi palehigis kirjutatud, leiutatud, kirjutatud, ekraanipilte lisatud... Äkki lõpetangi.

Võtsin just kassi sülle ja tekkis visuaalne nägemus kassist kui XML keeles kujutatud tabelist (noh, ma nende tabelitega mässates teen oma lõputööd üldiselt). Midagi sellist nagu kohe järgneb, tekstid on ilmselt valed, neid ei jõudnud lugeda ja tegelt oli märgiseid natuke rohkem. Aga uus kogemus igastahes.
<table>
<name>kass</name>
<fields>
<field>
<name>kassikomponent1</name>
</field>
<field>
<name>kassikomponent2</name>
</field>
<field>
<name>kassikomponent3</name>
</field>
<field>
<name>kassikomponent4</name>
</field>
</fields>
</table>

Kui keegi teist palatikaaslast otsib siis...

Ahjaa - Kui keegi teab midagi mõnest 3gen pistodast, mida laenata saaks. Palun jagage teadmisi. Hädasti oleks vaja.

Eile tegin lõputööd suuresti. Tervis hakkab käest ära minema koormuse peal, see pole hea.

Täna viisin kaitsmistaotluse sisse, praktikatõendi ja sain teada, mida lõputöösse kirjutada veel täna ja homme.

Postituse klass: Staatusraport

Märkasin just oma lõputöös sõna "väljundpuuks". Lauses lugedes ei olegi veider kui parajasti loetav sõna osutub näiteks väljundpuuks.

Kui mõte on kinni, siis lisa piparmünditeele törtsuke Jägermeistrit. Selles joogis olevad ürdid leotavad kuivava aju käärude külge kleepunud mõtteliistakud lahti, vabasse ajuvedelikku ujuma.

Kohe proovin pea peal seismist, et ajju uut värsket ja verd tuua. Ellu soovitas. Varsti on mu pea ülalt natuke lapik nagu Etioopia naistransporditöölisel. Survestatud ajus toimuvad reakstioonid kindlasti plahvatuslikult kiiremini.

Midagi juhtus kuskil. Mina ei tea sellest, aga ma tunnen, et juhtus. Veider tunne, veidrad ajad, veidrad mõtted.

See kõlas nüüd nagu mingi tüdruku blogi, kes midagi öelda ei taha ja hägustab ja tähelepanu otsib. Milliseid blogimisstiile oleme veel kohanud?

Appiii! Ma lihtsalt ei või, ma ei saa aru miks inimesed võivad nii nõmedad olla!?!? Appii!! Miks nad pidevalt teevad mingeid blogisid ja asju ja niii igavaid, et ültse ei viitsi lugeda ja nagu nad ise arvavad, et mingi nagu huvitav või keegi tahab neid näha.
***
Sõitsin täna trammiga linna. Veider, kuidas linn muutub, aga trammid on ikka samasugused. Isegi need uuemad mudelid ja isegi siis, kui toolid on välja vahetatud näevad nad välja nagu vanasti. Pärast nägin linnas üht ammust tuttavat, kellega kohvitades tuli meelde, et miks ma trammi kolinat ei salli. Täna ei olnudki nii hull.
***
tikk-takk, tikk, takk
karud läksid üle tee
aeg läks minema
karude järel
jäin üksi sinna vedelema
***

Aga blogimisest teha blogisissekanne on täielik metablogimine ja nagu mingi fenomeni tekitamine või noh. Postitan, sündmus, värgid. Mul endal on vist selle asjaga kaks eesmärki üldse. Esiteks oma tegevust logida et meeles püsiks — siia ridade vahele annab enda jaoks piisavalt kirjutada ka nii, et teie aru ei saa. Ja teiseks siin veidi lõbustada teid ka, armsad lugejad. Eriti sind.

[...]
Is this in any way possible and if, who should I contact for permissions?

Why do I think that my wanting to do this is at all feasible?

A long story and I will make it long so you might just answer the first question to save your time. Otherwise skip the sentence you are reading and go straight to the next paragraph since this sentence is just some long sentence made in hopes to make this letter somewhat more amusing in which it actually fails.
[...]

Tihti teie selliseid asju kirjutada saate?

Rakvere politseiosakonnal on kasutada ainult kolm ajaleheeksemplari, mida peavad omavahel jagama maakonna 115 korravalvurit ning arestikambrite asukad.

“Politseiprefektuur tellib ajalehti mahus, mida võimaldab meile eelarve,” ütles Ida politsei prefekt Kalev Prillop Virumaa Teatajale

Rakvere politseiosakonna ülemkomissar Enn Kuusik lisas, et talle meeldiks, kui majanduskuritegudega tegelevad politseinikud saaksid lugeda ka Äripäeva. - Delfi

Stseen Rakveres. Trellitatud arestikambrist kostub poolsummutatud küsimus. Eile kohale taritud Ülo pärib, Virumaa Teataja põlvedel, pliiats teises käes, et mis võiks olla mõrv nelja tähega. Kalev tõstab silmad SL Õhtulehest ja pomiseb endamisi "Tapmine?" Liigutab natuke pingsalt lakke vaadates huuli: "ei..." Kolmas kongiasukas sügab end kõrva tagant ja heidab lavatsile. Möödub vaikne minut, kosta on ainult paberikahinat, kui keegi kongiasukatest lehte liigutab.
"Näe, siin on värske Eesti Päevaleht ka," tuleb korrapidaja ja poetab paberipahmaku trellide vahele.
Kogu osakond on tänased lehed juba läbi lugenud ja arutab päevasündmusi. Ainult majanduskuritegude uurija Paul istub kurvalt üksinda laua taga, toksib arvutisse Aripäeva aadressi, teeb hiirega klõpsu ja ohkab. Ikka tasuline. Iga jumala päev tasuline. Juba ammu ei tea ta ümbritsevast äri- ja pettuste maailmast; kontoriski käib ainult selleks, et kodus telekat vahel ooterežiimile panna. Vanasti sai telerit ka välja lülitada — enam mitte, varitseb teine toanurgas puldivajutusi, punane silm vihaselt põlemas. Ükskord tiris Paul isegi pildikasti juhtme vihaselt seinast välja, alles siis pani too silma kinni. Paulil on sama tunne, ta on maailmast ära lõigatud — isegi ülemused vaatavad talle kaastundlikult otsa. Oleks ometi Äripäev. Poolavatud aknast kostab veoauto käiguvahetusragin, ekraanile maandub esimene kevadine kärbes, arestikambrist kostab kellegi poolt üllatusega öeldud sõna: "Roim!"

Eile laekus Paranoia XP raamat. Ütleme, et tundub hea, aga püüan selle lugemist vältida. Raskemat kisatust on vist vist raske välja mõelda. Eh, tegelt just mõtlesin mitu. Olgu - ühesõnaga olen lugenud seda päris palju ja totalitaarne kommunism on asendunud totalitaarse kapitalismiga, mis on veelgi õudsam.

Eile installisin Firefoxile ja Pekiahvi nimelise laienduse, mis lubab veebilehtede kasutaja poolt ümberprogrammeerimist. Väga võimas tööriist. Põhimõtteliselt võin teha iga saidi jaoks oma skripti, mis ta mulle endale mugavaks teeb — praegu näiteks jookseb selline pisike jupats, mis kõik mittekorralikud lingid (http://www.dragon.ee/paranoia/) korralikeks teeb, aga on näiteks reklaamide ärakoristajaid, Gmaili ümbertöötlejaid ja muud huvitavat. Turvakaalutlustel on nad mõtet küll enne paigaldamist läbi lugeda ja seega on tegemist ikkagi suuresti JavaScripti häkkerite rõõmuga.

Kui selline kasutajapoolne lehtede muutmine populaarseks saab, on lehtedel järjekordselt häda reklaamide ja mingite ärimeetodite juurutamise (ütleme, et kui Gmailis on kustutuse asemel Archive, siis äkist sina hoopis tahad kustutada jäädavalt) pealesundimisega, sest kõik skriptitav on kasutaja poolt soovi korral ümberdefineeritav. Tõstatab muidugi küsimuse, et kellele kuulub arvutikasutaja poolt arvutisse laetud veebileht, ühelt poolt on teenusepakkuja selle loonud, teiselt poolt on andmete interpreteerimisvabadus puhtalt kasutaja käes. Mis siis, kui massiline reklaamide keelamine hakkab finantsiliselt saidile mõjuma, kas need huvid hakkavad seadusandlust mõjutama?

Ja juba ongi mõtted Paranoia radadele jõudnud.

Viimistlen praegu oma lõputöö praktilist programmi, kirjutan manuaali. Praegu = siis, kui nüüd Publish Post vajutan.

Selline näeb välja arvutikasutaja minu diagrammides.

Tänud mängu eest kõigile asjaosalistele.
Mind mõnda aega näha pole.

Teretulemast rubriiki "Aken minu pähe".

Pean ütlema, et mul tuleb viimasel ajal harva uusi teooriaid sel teemal, et mis see ümbritsev reaalsus endast tegelikult kujutab.

Kõik sai alguse sellest, kuidas ma Awekale üritasin seletada, et mismoodi Erieni mäng minu karakteris peegelduma hakkab, kust jõudsin klassikalisele arusaamisele, et tegelikult ei ole mind olemas ja on hoopis mälupank ja juhtmed ja mingi süsteem, mis mulle aistinguid sisse söödab. Lahe oli see, et seekord kaasnes ülireaalne ettekujutus minu ajju ühenduvatest rohekassinistest liideskaablitest. Aga see tõde on kama, sest maailm on järjepidev ja minul kui kasutajal vahet pole mis seal taga tegelikult toimub.

Ja teine samm sinnapoole tuli ühe teise vana hämmeldamaajava mõistatuse teemadel, et miks matemaatika töötab. Arvude liitmine ja muud konstruktsioonid on sedavõrd järjepidevalt tugevasti siduvad ja kogu see struktuur on suht muutumatu ja täiesti võimatult vääramatu. Võtta näiteks algarvude esinemine ja muu. Et 1 + 1 on jäädavalt 2 ja nimeta neid arve kuidas soovid, asi on olemuses. Selle struktuuri eksisteerimiseks ei ole mind ju tegelikult üldse tarvis, või vähemasti on mind suurusjärgu võrra vähem tarvis, kui näiteks maailma aistimiseks. Matemaatika näib olevat nii fundamentaalselt paigas asi paraku.

Äkist on minu reaalsus lihtsalt mingi tohutu funktsioon sellesama hierarhia peal ja teadvus on lihtsalt illusioon, mis mingi suvaka protsessi peal ratsutab? Seda hierarhiat on lihtsalt sedavõrd meeletult ja tohutult palju vahepeal, et kõik see lihtsalt moodustub nendeks meie ümber tajutavateks seosteks. Meeldiv on muide ka see, et ma suudan seda kõike kuidagi lahedal viisil endale ette kujutada. Mingil sellisel viisil, et kõik juba olnud ja tulevad situatsioonid on sisuliselt olemas ja minu näiline liikumine ajas on illusioon, mis lähtub minu enda primitiivsusest ja sellest, et ma ei ole võimeline tervikut nägema. Umbes nii nagu Miki Hiir võiks filmilinal arvata, et ta on elus ja liigutab, kuigi tegelikult on ta lihtsalt rullides hoitavalt läbipaistvalt materjalilt läbivalgustatud valge valguse peegeldus kinosaali.

See ei ole see, mida te siit lugeda tahate; paraku mu pea teeb öösiti selliseid asju ja olen viimasel ajal liiga palju iseendaga suhelnud (kuigi see viimane mõte tekkis tegelt päeval ja aknast sinist taevast vaadates). Et teid ajukrambist vabastada, võiksin ma teha mingi jabura nalja või kuidagi vaimutseda veidi paremini, kui see käimasolev lause, aga täna läheb paraku laenamiseks:
Et midagi nii arulagedalt kasulikku on arenenud puhtalt juhusest, on nii veidralt võimatu kokkusattumus, et mõned mõtlejad on eelistanud seda vaadelda kui säravat näidet Jumala mitteeksisteerimisest.
Argumendid kõlavad umbes nii: Jumal ütleb, 'ma keeldun tõestamast, et ma eksisteerin. Tõestamine eitab uskumist ja ilma uskumiseta ei ole ma miski.'
'Aga,' ütleb Inimene, 'kas pole Paabeli kala mitte selle väite reetmine? See pole arenenud juhuslikult. Seda tõestab, et ta eksisteerib ja seetõttu vastavalt su enda argumentidele, ei eksisteeri.'
'Küll on häda,' ütleb Jumal, 'ma ei ole sellele mõelnud' ja kaob äkki loogikapuhangutesse. - Galaktikas hääletaja käsiraamat, D. Adams. (Korrigeerisin veidi oma lemmiktõlget originaalile vastavamaks.)

Liisu annetas mulle veel sõnu: primaarne, selektiivne.

Varsti on lõputöö sõnad kõik koos, siis kirjutan programmi, mis nad suvalises järjestuses lausetesse paiskab ja kontrollprogrammi, mis kontrollib kas lause on loogiline. Kui leiab loogilise lause, siis väljastab selle lõputöösse.

Pac Man's original name was Puck Man — but a savvy executive at Bally/Midway, which distributed the game in the United States, had it changed on all machines, fearing what game room vandals would do with the original moniker. - Pac Man turns 25

Minu uued lemmiksõnad on: implementatsioon, hõlmama, skoop, mittetriviaalne, struktuur, ratsionaalne, rakendus, liides ja funktsionaalsus. Nüüd kasutane neid ühes lauses ka teist korda, et oleks veelgi mõnusam:
Minu mittetriviaalse struktuuriga lõputöö implementatsiooni skoop hõlmab küllaltki ratsionaalsetel kaalutlustel endas ka veebirakenduste liideste funktsionaalsust. See on faktiliselt muide vale, sest seda peaks praeguste plaanide kohaselt sisaldama minu magistritöö.

Seekord tänudega Surrale.

Autod ja muusika

Six-piece Wellington band The Phoenix Foundation are pleased to present the video of 'Hitchcock', the first single off their forthcoming second album 'Pegasus'.

This was filmed mostly in Wellington over the Christmas period by London-based New Zealand director Rueben Sutherland.

The clip features the new gravity-defying Electric Petrol Car being put through its paces in an instructional video (produced by a mysterious crowd called the Petrol Crime Bureau). This clip should be of some concern to 4x4 drivers out there who snarl up the motorways of the world...

Siin peaks olema sissekanne, aga seda ei ole siin, vaid see, mida näete on ainult kohamärge, et siin oleks võinud olla sissekanne. Strateegiliselt oleks sissekanne võib-olla paha samm, aga meeldejätmiseks piisab mulle ka sellest märkest.

Üldse on blogimisel see väike jama, et kuigi ma andmehaldusega väga enam mässata ei viitsi, siis peab niiehknaa arvestama, et seda kõike siin võib täpselt kesiganes lugema sattuda. Kunagi teine kord, mõnes teises maailmas, mõnedel teistel asjaoludel, teisipäeval. Juhuslikult.

No kui polaarkarul on probleeme püreesupiga, siis minul õnnestus esivanem hüsteeriasse ajada avastusega, et rohekaskollane Pesto kaste, mis mu makaronide peal oli (suhteliselt maitsev vaheldus muude makaroni peale vedelema asetatud asjade osas muide), on liiga sarnane sellele rohekaskollasele, mida meie kass tümpsuga BMW hääle saatel aegajalt endast välja ajab. Kui fotokas käepärast oleks võiks vabalt teha lahendumatu piltmõistatuse "kumb neist kahest asjast esikupõrandal tuli kassi seest".

Samadel radadel jätkates: emadepäeval koristasime vennaga kööki, et maalt tulev ema pesemata nõusid ei näeks. Võtsime asja põhjalikult ette ja vend avastas ühest kaanetatud potist, mida keegi viimase kolme nädala jooksul kasutanud ega avanud polnud midagi üpris sellist, mis võis algselt olla makaronid hakklihaga potipõhjas. Mõni õnnelik isend sellest kooslusest oli hallitama läinud, aga ülejäänud olid midagi huvitavamat endasse elama võtnud, kaotanud seeläbi oma helekollaka varjundi ning pruunikaks tõmbunud, mis oli sedavõrd jälk, et ma parem selle olluse potist eemaldamise aromaatset protseduuri ei kirjelda. Ütlen vaid, et makaroni kuju oli neil ainult seepärast säilinud, et keegi potti liigutanud polnud või oli vangistus nad lihtsalt hulluks ajanud ja nad arvasid, et on mingi vedelik. Ärge laske toidul mädanema minna.

Seisin bussipeatuses kevadises jaheduses, kissitasin silmi üle laiuva roheluse ja mõtlesin, et miks ma veel ühtki liblikat näinud pole. Demonstratiivselt laperdas kohe üks üle tee tuulde.

Kirju. Muiudgimõista.

Võtan omale vabaduse katkestada Bushi jutt poole pealt.

Rannamäe: Demokraatia ja inimõiguste olukord Venemaal on päris murettekitav. Kas te räägite sellel teemal oma visiidil Moskvasse?

Bush: Loomulikult. Esiteks mul on president Putiniga selline suhe, mis lubab meil otsekoheselt arutleda. Ta pidas ükspäev huvitava kõne. [...]

Tegelikult on mul Putini ja Bushi pärast hea meel — suurriigi juhiistmel võib ennast tihti üksiku ja haavatavana tunda ja on hea kui on sõber, kel on samad probleemid ja kellega saab otsekoheselt arutada.

Minu tänases tatras oli pisikesi kivikesi — hüvasti hambavaap.

Tänase päeva moraal: mul on tõsised keskendumishäired. Ikka.

Paar sõna reklaamide sõnumist teile, naised.

Jogurt: "Sa oled paks, paksud on rõvedad, ära söö pekist jogurtit."
Supp: "Su pere ei ole õnnelik, osta neile suppi ja lapsed hakkavad kohe naerma."
Pesupulber: "Meie pesupulber ei tööta, sest kasutame videotöötlust selle valge saamiseks."
Seep: "Su mees ei rahulda sind, aga kui meie seebiga ennast pesed, võid silmad kinni panna ja teeselda, et see on mõnus. Keegi ei näe."
Telefon: "Kui telefoniga rääkida, siis pärast tuleb tore mees ja võtab su sülle."
Kodulaen: "Laenajatel ei ole rõvedat korterit ja nõmedat meest."
Pesu: "Sinu keha on rõve, varja seda meie ilusa pesuga."

Jätkake nüüd igapäevaelus ise ja tehke omad järeldused.

Mu lõputöö on täielikult ummikus. Mul ei ole õrna aimugi, millega täita kuskil 1/3 sellest ja miskipärast on mul ilge tahe just see osa ära teha. Tegelikult peaksin vist hoopis need jupid valmis kirjutama, mille kohta mul nägemus on, mitte päev läbi mingis lingirägastikus sumama ja põdema, et üldse midagi hakkama ei saa.

Ja nii halan ma teil siin kuni 27ndani. Minge koju, siin ei toimu midagi huvitavat. Erieni mänguga tegelesin täna natuke ka. Kui veab, siis tuleb sellest lahe üritus. Erieni maailma osas on mul tegelikult veidi suuremad plaanid, aga selleks korraks ei jõudnud koordineerida veel.

Võta ennast kokku.

Seekord töövestlus. Täitsa huvitav rahvas tundus, nood võib omaks võtta vabalt. Õnneks suutsin paar korda endast suht tropi mulje jätta ja paar olulist minu kasuks rääkivat asja ununes vist ka. Aga noh, eks näis kas see kannapööre tuleb ja kuivõrd see üldse kannapöördeks kujuneb, sest mõneti on tegemist täpselt sellega, mis ma teha tahaks.

Need formaalused ühel pool, süvenen lõputöösse.

Tänase unenäo taustategevuseks oli Hiina ja India omavaheline sõja kuulutamine. Mäletan, et mina olin Los Angeleses parajasti ja üritasin leida kohalikke vaatamisväärsusi. Rahustasin kedagi klassiõde, et tuumarelva ilmselt käiku ei lasta.

Nüüd vestlema töö teemadel...

Huvitav kuidas mul sinuga läheb? Ma tean küll, et sa seda siin lugemas käid.

Ärge kunagi usaldage kahepealist lohet, mille küljes on kaks nukumeistrit. Muidugi kui te sellega kohtute ja sellest aru saate on tõenäoliselt liiga hilja.

Mul on ikka veel kirjeldamatult jälk tunne.

"Mis plaan meil täna on?"
"Täna oleme spontaansed," vastas ta ja samal hetkel tuli tema ellu elu suurim krooksatus tema enese kõrist. Ise nägin pealt, päriselt ka.

Volbriks sõitsin pärast mitmeid ümbermõtlemisi ikkagi välismaale Tartusse. Oli üsna ootuspäraselt tore ja suhtlusrohke üritus. Eriauhinna pälvisid Kätred paadirallile mineku eest (arvasin salaja, et vähemasti stardi eel löövad nad ikkagi põnnama) ja sealt ka tagasituleku eest ja eriti selle eest, et kuigi nad ülemise poini ei jõudnud, suutsid nad alumise poi juurest ülesvoolu tagasi sõuda.

Nägin ära ka Kuninga Tagasituleku pika versiooni ja nagu ikka läks film sellest veidike paremaks. Aga ainult veidike ja ütleme, et viimane jäi siiski selliseks liigpaatosliku muusikaga liiga võimsaks massimäsuks. Ainus meeldejäänud ja tõesti hea koht oli Faramiri sõttasaatmine, verise einestuse ja lauluga segilõigutuna — too oli kena. Juurdelõigatud asjadest oleks viisakas olnud Sarumani lõpp sisse jätta ja lahingut vähemaks võtta ja mõni nendest lõppudest ka ära.

Jõudsin suht alles Eestisse tagasi ja lähen nüüd Levist Välja Liisit sünnipäevaõnnitlema ja larbivideole seltsiks, et keegi seda üksinda ei vaataks. Homsest jälle lõputöö.

Ahjaa, neljapäevast on meil Kloogal ADSL sees ja seega tekib teoreetiline võimalus oma lõputöö ja krempliga sinna kolida, et seda seal kirjutada. Vanaisa ilmselt kolitakse ka juurde, aga äkki on mõttel jumet.