Irve

Alustaks reede hommikust, sest see mõjutas mu päevaseid mõtteid liiga palju. Sõitsin mööda Narva maanteed ja sattusin kohta, kus oli palju rahvast, politseiauto, vilkuritega kiirabiauto. Mõtlesin, et midagi räiget. Viru Keskuse juurde jõudnuna sõitis sinna suunda veel üks vilkuritega kiirabiauto. Pärnu maanteel kohtasin vastusõitvat kahe magnetvilkuriga halli masinat. Suhteliselt igasuguseid asju hakkas pea ette kujutama. Postimees õnneks suht ruttu piiritles mu fantaasia amokijooksu ära.

Filmiõhtu.

Lemony Snicket's Series of Unfortunate events - mõnede visuaalselt toredate kohtadega. Algus oli hea, lõpp oli üsna halb. Vaene Carrey, et sellist asja peab tegema. Maailm ja taustad olid imelised.

Saw - selline tore veri-ja-sollad tüüpi film. Vähem psühholoogiline kui Hannibal, aga käras vaadata. Selle hommikuse tüdrukutulistamise loo juurde lõi pidevalt mingi maniakiteooria paralleel sisse.

Ja hommikul vaatasime veel ära ka Constantine'i nimelise asja - eimidagi erilist, samas ei kahetse ka, et see eluetapp nüüd möödas. Kahju, et midagi eriliselt säravat ei olnud seal.

Siis viisime taara ära. ~130 raha laekus. Viimati nägin taara eest nii palju raha siis, kui kunagi vene ajal vanaema umbes viie aasta keldritaarast umbes 100 rubla kokku tuli. Teel minu juurde kohtasime ka üht näost ainult natuke hallikaks tõmbunud tekiilakangelannat.

Kodus panin Ubuntu käima - ainult kiidaksin. Microsoftil on juba väga põhjust oma kasumi pärast muret tunda, sest see konkreetne Linux on juba selline, mille ma südamerahuga emale kätte julgeksin anda. Hea on näha, et keegi on viitsinud sisemise korrapäraga vaeva näha. Loodetavasti koristatakse lähiversioonides ka kasutajat hirmutavad laadimistekstid graafiliseks ümber, graafika loob kasutajale mõnusa võltsturvatunde.

Lisaks näitas Warcrafti, mis pärast seda ette võtsime, ajal peetud Skype'i konverentskõne ära, et ma pean omale kõrvaklapid ja mikrofoni ostma. Töötab, raip ja miks ometi ei ole me patrioodid ja ei kasuta omamaist suhtlustarkvara?

Ja praegu tutvun Ubuntu võimalustega. Mälupulga andmeid lugesin ma juba kõvasti rohkem välja, kui Windows suutis. Tundub, et ei surnudki, vaid talle ei meeldinud mu mobiiltelefoni vahetus läheduses sisselülitatud olemine.