Foorumi Avalehele

Jäta vahele kuni sisuni


Mis teid mängudes hirmutanud on?

Vaba vestlus rollimängulistel teemadel

Moderaatorid: mart, Irve

PostitusPostitas oodo 19:31 14. Dets 2004

vahel polegi kõige hullem teadmatus, vaid see, kui tegelane juba pisut asja taipama hakkab... alguses on kõhe ja siis läheb aina kõhedamaks ja tulemus võib olla hoopis hullem kui keegi ootas... minul on küll paaril korral mängu ajal süda kurgus ja pulss 180 olnud.
oodo
Vandersell
 
Postitusi: 3
Asukoht: rakvere-tartu-pärnu

PostitusPostitas Orz 0:03 23. Dets 2004

Konks kirjutas:
Unustage kummituslossid ja deemonid, kõige hirmsam on teadmatus ükstaspuha mis vormis.


100% vaieldav. Teadmatusel võib olla ka positiivne moment, näiteks kingituse avamisel on põnevuse moment juures, kuna ei tea, mis seal sees on. Öeldakse küll, et ainukene inimene, kes tahab muutust, on tita kel mähkmed märjad, aga see selleks. Samas võib olla tegu tõesti õudusega, ootusega, et mingi rappija kargab vastu, möriseb ning viibutab ühes käes vikatis, teisega loobib mingit limast jälkust piki piilumist. Isegi kui ma võiksin nõustuda, et teadmatus on kõige hullem, ei pea ma tõenäoliseks, et nõustuksin "ükstapuha mis vormis"-osaga.

---Radiostation Wyrm FM casts Ventriloquism at every willing subject in the 12 mile range---
°
Orz
Arhimaag
 
Postitusi: 1453
Asukoht: Eesti

Kasutaja avatar

Re: Mis teid mängudes hirmutanud on?

PostitusPostitas Mõisapreili 22:24 26. Aug 2009

Taldriku keerutamine.
Mängisin koos paari oma sõbraga ühe sõbra ema loodud maailmas, mille ajajärk oli umbes esimese maailmasõja aegu.
Siis, et vastuseid saada oma küsimustele, keerutasime taldrikut.
Pärast oli ikka päris jube olla.
Panime tuppa klaasi kaevuvett, soola ja mingi kangi rauda. Need pidid vaime eemal hoidma. Järgmine päev naersime oma hirmu, aga kui see toimus(südaööl), siis oli küll jumalast jube.
Vaid lonks bensiini suudab päästa surmavalt haavatud kassi...
Mõisapreili
Vandersell
 
Postitusi: 4
Asukoht: In the middle of nowhere...

Re: Mis teid mängudes hirmutanud on?

PostitusPostitas PK 23:59 9. Dets 2009

Vana teema küll, aga mis sest.

Mängus sellise õuduse tekitamine mis päriselt kedagi hirmutab on jube keeruline. Olen CoC mänge teinud pea paarkend aastat ning väidaksin oma kogemuse põhjal järgmist:

1. Pole mõtet üle pingutada ning tehislikult midagi aretada. CoC on ka muidu lahe ning ma ei pea õnnestunud CoC mängu tingimuseks et õnnestus kedagi päriselt hirmutada.
2. Mida suurem ja hirmsama pildiga monstrum, seda vähem see kedagi hirmutab. Asi mis võiks toimida filmis suurte fx'de saatel ei toimi ega peagi toimima mängus.
3. Kõige hirmsamad on tavaliselt ikka kiiksuga inimesed ja koduloomad, kunagi sai päris õnnestunud mängu korraldatud kus peamist õudu tekitas kass kellel oli inimese silmad. Kusjuures kass ise midagi eriti ei teinud. Vanad kääksuvad majad ja surnuaiad on alati tänuväärne materjal.
4. Mida vähem mängijad teavad ja näevad seda parem.
5. Parimat tulemust on oodata mängijate grupiga keda tunned läbi ja lõhki.
6. Mängijad saavad jõudu kui nad koos on ja tunnevad ennast nõrgana kui neid eraldada. Häid tulemusi annab mängija teise ruumi tõsmine.
7. Mängijate üksteise vastu mängimine või kellegi tegelase ülevõtmine ebasobival hetkel võivad ka toimida. Sellega peab aga ettevaatlik olema sest kui liiga tihti teha ja mängijad üksteist pidevalt kahtlustavad ei tekki piisavalt positiivseid elamusi ning lõpuks ei viitsi keegi koos käia selleks et end pidevalt ebamugavalt tunda.
PK
Rändur
 
Postitusi: 12

Kasutaja avatar

Re: Mis teid mängudes hirmutanud on?

PostitusPostitas Irve 1:45 10. Dets 2009

Minu jaoks on nr4: teadmatus kõige põhilisem märksõna, mis mind ennast on kõigutanud.
Irve
paranoik
 
Postitusi: 6654
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

Re: Mis teid mängudes hirmutanud on?

PostitusPostitas Taliesin 2:04 10. Dets 2009

Kui siin on senimaani räägitud vist põhiliselt lauatagusest rollimängust, siis mõtlesin, et kirjeldan pisut oma õudsat larbikogemust.
(ei, ma ei mõtle seda, et mäng õudselt halb oleks olnud, pigem vastupidi ;) )
Ühesõnaga, punt inimesi ärkab koos ühes majas, teadmata, kuidas nad sinna saanud on. Üsna lähedal on kolm pooleldi valmisehitet maja, muidu pole ümbruses midagi, telefonid mõistagi ei tööta.
Nii. Kaunis lihtsa lõksuga, (ühe poolvalmis maja aknast paistis tuluke, kellelgil oli suhkruhaigus ja mõtlesime, et ehk leiab sealt mingit abi), meelitati meid sinna poolvalmis majja sisse. Ma vist isegi avaldasin arvamust, et ehk keegi peaks ukse juurde valvesse jääma, et see ikka lahti püsiks, aga, kari lolle nagu me olime, keski meist seda ei teinud. Peaks mainima, et mingisugune usaldus üksteise vastu oli tekkinud - inimesed kipuvad säärastes olukordades kokku hoidma.
Nagu arvata oli, kohe kui me sisse olime astunud ja järgmisse tuppa kõndinud, läks uks kinni. Oli juba hilja, videvik, valgust oli vähe, elektrit polnud, seinad olid rõõmsalt betoonikarva. Ja seintel olid kirjad. Ma kõiki ei mäleta, aga üks jäi mulle eriti silma.
"Last one alive gets out".
Ja noh, umbes siis jõudis mulle kohale, kuidas asjad toimuma hakkavad - alguses me seda muidugi ei aktsepteeri, aga mingi hetk tuleb meil üksteist tapma hakata - ja siis on kogu see ühtsustunne meie vahelt kadunud, on kõigi sõda kõigi vastu. Küsimused nagu "kes esimesena ära pöörab? kelle närvid vastu ei pea?." Asjale lisas tooni veel see, et mingi hetk tuli välja selle käigu mõttetus, et maja oli poolvalmis ja seega kuidagi hingetu ja veel hunnik muid elemente.
Mingi hetk hakkasid maja ümber tiirlema veel kaunis hirmsad kollid, mustade kapuutside, pikkade värdküüntega ja puha, kes seetõttu, et uksed lukus olid, sisse ei pääsenud - ja kuigi majas midagi eluohtlikku ei olnud, ma pooleldi ootasin, kunas uksed lahti lähevad. Et ehk on siis mingi lootus põgeneda.
Kogu see olukord oli raskestikirjeldatavalt jälk, mul on tunne, et see postitus ei anna üldse vastavat emotsiooni edasi, aga mida ma siit välja noppida võin, on see, et atmosfäär on larbis õuduse koha pealt väga oluline element ja teiseks see, et kui kaotad igasuguse kindlustunde teiste peale loota, on ka päris kole.
suurte autodega veetakse surma /päev on tuhm/ kivi on hall /elekter ei anna armastust/ -fs-
Taliesin
Tuleloitsija
 
Postitusi: 784
Asukoht: Grenoble

Kasutaja avatar

Re: Mis teid mängudes hirmutanud on?

PostitusPostitas mart 17:38 10. Dets 2009

Hirmutamise (see mõiste ise on omajagu segane) metoodika on samasugune, nagu muude asjade oma. Mängija tuleb viia mängulaua tagant sellesse kohta mängus kus on tema tegelane. Ta peab hakkama oma tegelasele kaasa elama. "Film" peab tema vaimusilma ees jooksma hakkama.

Seda on võimalik saavutada emotsionaalse kaaluga detailide kaudu (milles ei pruugi olla üldse midagi hirmsat). Mängijale tuleb meenutada mingit tunnet, mida ta ise on kunagi kogenud. Improviseerin kiiruga paar näidet: "Sa üritad oma higist märja käega revolvri poleeritud käepidemest paremin kinni hoida, sest see tundub libeda kalana sõrmede vahelt minema kippuma" või "Laest pähe tilkuv vesi pääseb üle kulmude ja paneb silmad kipitama, nina otsast suhu immitseval veel on ka veider mõru kopitanud maitse" või "Peale kolmandat tundi sõrki lõõmava päikese käes jõuate metsa. Metsa niiske kuumus on küll veidi leebem kui halastamatu päike, aga puud varjavad jahutava tuule eest ja hingata on raske. Kraenurgad on vist päikesest põlenud kaela veriseks hõõrunud ja lisaks ründavad katmata kehaosi vihased sitikad."

Näited ei saanud kõige paremad, aga ma loodan, et oli arusaadav mida ma mõtlen "emotsionaalse kaaluga detaili" all. Et meenuks mingi tunne, mida ollakse kogenud.

Detailikirjeldustes on väga palju olulist. Ka otseste õuduste esinemisel on mõistlik mitte anda adekvaatset üheselt mõistetavat kirjeldust, vaid kirjeldada asja mingi detaili kaudu, mis jätab kujutlusvõimele ruumi.

Igasuguseid trikke on välja mõeldud, kuidas õudust (või ka kõiksugu muud) kaudseid teid läbi ette sokutada. Salajutu pealt kuulmine (kus osad asjad jäetakse rääkimata, sest vestlejad juba jagavad sama informatsiooni), võõrale mõeldud kirja lugemine, päeviku lugemine, video või helisalvestuse vaatamine-kuulamine jne. "Ebausaldusväärne jutustaja" on kah üks hea trikk, mida on palju ja edukalt kasutatud.
http://en.wikipedia.org/wiki/Unreliable_narrator
mart
Dominus Monstrorum
 
Postitusi: 1001
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

Re: Mis teid mängudes hirmutanud on?

PostitusPostitas Hellera 13:48 11. Dets 2009

Ohoo. Täitsa uskumatu. Ma pole väga ammu tundnud mingit soovi postitada, aga praegu jagaksin hea meelega oma kogemusi. Arvestada tuleb muidugi sellega, et ma olen kergelt nõrganärviline inimene, nii et mulle pole palju vaja.

Jube on
*kui oled olukorras, kus sa varem pole viibinud. I Thanaria. Minu tegelane - idiootsuseni kartmatu püssikangelane. Mina - mitte eriti, eks. Minuga kaasas - Rein Rannapi kõnepruuki harrastav arst. Missioon - uurida läbi eeldatavasti mutantidest kubisevad teaduskompleksi varemed (Astangu). IG ma muidugi ei kartnud, vaid astusin julgelt igale poole sisse, valmis iga hetk päästikule vajutama. OG pidin ma otsad andma. Ja kogu see nali kestis tubli tunni. Meil oli pidev hirm, lisaks sellele tunne, et keegi jälgib meid. Tegelikkuses oli me gõmmide kaardilt kadunud ja nad ei teadnud üldse, kus me oleme või mida teeme. Ehk siis, me olime täiesti üksi ja mingit ohtu polnud.
*pimedus. Lauarollimäng (kui kasutada Sisalikust õpitud uut sõna), mille juhiks oli Zelor. Koobastik, kus valitses maagiline kottpimedus, milles kostis veidraid sosinaid. Me ekslesime selles OG kokku neli tundi või rohkemgi, jalutades sisse enamikesse lõksudesse ja paludes oma isiklikke kaitsevaime, et meie shamaani tarkus teda alt ei veaks ja ta ikka suudaks selle käikudemustri meelde jätta (et me välja pääseksime). Oli väga jube.
*teadmatus, veidrad, ilma otstarbeta ruumid ja asjad. Mina ja Alleria, mängujuhiks Zelor, ekslemas mingis veidras "kompleksis". Valged seinad, pikad koridorid, aeg-ajalt ruumid, kust võis leida toidubatoone, lõhkeainet ja joodavat vedelikku. Mõnel juhul ka mingit veidrat lima. Seintel valgustuseks helendavad torud. Mõnel pool ustel koodlukud. Suured ruumid, millel üleval rinnatis, all haigutav tühjus. Paiguti veidrad kangid ja hoovad. Me mängisime öösel ja mul hakkas nii õudne, et ma palusin, et me hommikul jätkaksime. Hommikul, õues, 25-kraadises päikselõõsas... ei olnud sugugi vähem hirmus.

Kordan: väga võimalik, et asi on selles, et ma olen lihtsalt kartlik ussike. :)
"Minu jaoks on ta jätkuvalt kehastunud mässulisus." - Märt
Hellera
Haldjate sõber
 
Postitusi: 305

Kasutaja avatar

Re: Mis teid mängudes hirmutanud on?

PostitusPostitas Alleria 17:06 11. Dets 2009

Idril kirjutas:*pimedus. Lauarollimäng (kui kasutada Sisalikust õpitud uut sõna), mille juhiks oli Zelor. Koobastik, kus valitses maagiline kottpimedus, milles kostis veidraid sosinaid. Me ekslesime selles OG kokku neli tundi või rohkemgi, jalutades sisse enamikesse lõksudesse ja paludes oma isiklikke kaitsevaime, et meie shamaani tarkus teda alt ei veaks ja ta ikka suudaks selle käikudemustri meelde jätta (et me välja pääseksime). Oli väga jube.
*teadmatus, veidrad, ilma otstarbeta ruumid ja asjad. Mina ja Alleria, mängujuhiks Zelor, ekslemas mingis veidras "kompleksis". Valged seinad, pikad koridorid, aeg-ajalt ruumid, kust võis leida toidubatoone, lõhkeainet ja joodavat vedelikku. Mõnel juhul ka mingit veidrat lima. Seintel valgustuseks helendavad torud. Mõnel pool ustel koodlukud. Suured ruumid, millel üleval rinnatis, all haigutav tühjus. Paiguti veidrad kangid ja hoovad. Me mängisime öösel ja mul hakkas nii õudne, et ma palusin, et me hommikul jätkaksime. Hommikul, õues, 25-kraadises päikselõõsas... ei olnud sugugi vähem hirmus.

Kordan: väga võimalik, et asi on selles, et ma olen lihtsalt kartlik ussike. :)

Viimase kohta v6in ðelda, et asi pole ainult selles, et sa oled kartlik ussike :). See m2ng kruvis n2rvipinge ikka suht lakke, kui ma ei oskagi ðelda miks.. V6ib-olla meenusid mingid sarnased 6udusfilmid: inimesed 2rkavad v66ras suletud ruumis, ilma, et m2letaks kuidas sinna said. Midagi hullu vist ei juhtunudki, aga iga ust avades oli j2lle see ootus, et mis nyyd. K6ige hullem, mis me leidsime oli tegelikult yks v2ljalylitatud robot (DM:"N2ete ruumis humanoidset kuju.." M2ngija teisele m2ngijale:"AAhhh! T6mba uks kinni! T6mba uks kinni!"). Sarnast kogemust pole rohkem olnud. N2rvik6di pikkadest tyhjadest koridoridest.
*Koobastik tekitas pigem frustratsiooni, eriti kuna l6ksud polnud eriti hullud ja isegi kui me tagasi tulles 2ra eksisime j6udsime l6puks v2lja. Aga lahe oli kirjeldus kasutades ainult kompimismeelt ja kuulmist.
The race is long and in the end it's only with yourself
Alleria
Valguse hoidja
 
Postitusi: 261
Asukoht: Tartu

Re: Mis teid mängudes hirmutanud on?

PostitusPostitas persona 14:29 8. Jaan 2010

Nõustun Fromholdiga: ka mind hirmutab kõige enam see, kui mängu nii sisse elanud olen, et see tõelisusena tundub. Siis tunnengi vastavalt olukorrale hirmu. Vahel juhtub nii, et ei tee endal ja oma tegelaskujul enam vahet. Oleme justkui üks. :P
persona
Vandersell
 
Postitusi: 4

Kasutaja avatar

Re: Mis teid mängudes hirmutanud on?

PostitusPostitas Vamos 2:24 10. Jaan 2010

mind hirmutas omal ajal alati leebelt naeratav Arlis.

midagi head sealt tavaliselt ei tulnud :D
in heaven everything is fine
Vamos
prof.Pornograaf
 
Postitusi: 637
Asukoht: Tartu

Kasutaja avatar

Re: Mis teid mängudes hirmutanud on?

PostitusPostitas Die 15:04 14. Jaan 2010

Mina olen üks neist õnnelikest, kes on kahel CoC LARPil käinud.
Balor ja Peep ühitiimina GMideks...
Üldiselt keeldun ma sellest peale Baloriga ka päikesepaistelisel päeval ja OG metsa minemast. See mees on õuduse tekitamises lihtsate vahenditega (kui kohutav võib olla ootamatu oksakrõps) liiga hea.
Ja otseses mõttes hauast tõusva Peebu eest (mees hingas seni kõrre kaudu, soolikad kõhu külge teibitud) pages ka Sauron karjatusega ja ülikiirelt.

Igastahes suutsime end säärasesse seisu mängida, et minu tegelane istus põrandal ja laulis väga haavatud ja abi paluvale Higginsile näkku "La Cucaracha't".

Rispekt.
Kui oled kaelani sitas, ära pead longu lase (Saksa vanasõna)
Die
Lohede õpilane
 
Postitusi: 2534
Asukoht: Ilmaplats, 56652297

Kasutaja avatar

Re: Mis teid mängudes hirmutanud on?

PostitusPostitas Tindome 15:19 14. Veebr 2010

Väga õudne jutumäng oli.
Õudus tulenes sellest, et midagi hullu ei paistnud olevat.

Kõrgtaseme (lvl 15-16) mängijad uitavad mingis väga tavalises külas, kus ootamatult on kõik kitsed (peale kuue kuskil kaugemal karjamaal) ära surnud.
Mingid kohalikud maagiaoskajad seal ka on, aga mitte kedagi üle 6. taseme.
Kohalikel talunikel on oma kahtlusalune, aga tol pole motiivi.

Ükski uurimine midagi (mürki, haigust, needust, külas käinud võõraid vms) ei tuvasta.

Ja mida edasi, seda õudsem hakkas. Sest kui keegi suutis oma kitsetapujäljed nii osavalt ära peita, pidi ta ikka päris võimas olema.
Ja kui ta nii võimas oli, olid tal kindlasti hullemad plaanid, kui lihtsalt külarahvale surnud kitsede näol natuke käru keerata.
Lõpuks oli juba nii kole, et ei tahtnud enam midagi uuridagi. Jumalad seda teavad, mis jõledus välja tuleb!
Kui mitte teha kirega, miks siis üldse teha?!
Tindome
Loitsija
 
Postitusi: 712
Asukoht: vahel maa ja vahel taeva

Kasutaja avatar

Re:

PostitusPostitas stuart 23:09 4. Apr 2010

ohpuu kirjutas:hirmutas see, kui Stu mängitud tegelane, kes kõigepealt oli otsad andnud, sest hingas mingisuguse koopaseene eoseid sisse ja kelle siis teine Beshaba preester yles tõstis (heh heh), kerge ärrituse tõttu minu tegelasele kallale tuli ja võttis yhe HD yhe käega ja teise HD teise käega. (varem ta seda teha ei osanud ju?) ja nii mitu korda järjest. mis edasi sai, olen ma juba kolm korda nendele lehekylgedele kirjutanud, otsige yles.


Tegu ei olnud ülestõstmise, vaid ebasurnuks tegemisega. Preestrinnast sai wight, nii et tal oligi leveldrain ;) Kerge ärritus oli leebelt öeldud, sa solvasid tema jumalannat ja seega oli äärmiselt loogiline, et ta sinu tegelasele oma pikkade küüntega ühe ilusa kõrvakiilu kirja pani. Edasi olid juba sinu tegelane see, kes talle 'burning hands' tegi ja tema 14-pungase CHA stati ära rikkus.

Taustaseletus - kui Beshaba preestrinna sureb, siis teevad mingid kõrgema leveli omad temast ebasurnu ja telepordivad ta suvalisse kohta, ise jälgides kristallkuulikesega, millega ta seal siis hakkama saab. Sest eesmärk on ometigi võimalikult palju ebaõnne tekitada ;) Meil nii kõrge leveli vante ei olnud, kes teleporti teinud oleks ja isegi see ebasurnuks tegemine käis krt teab kuidas. Aga ikkagi - ta oli kõige ilusam ebasurnu, keda ma tean :cry:

D&D ja muudel juturollimängudel ei oskagi öelda, et midagi nii kohutavalt hirmutanud oleks, vähemasti ei tule meelde. Küll aga annaks LARPi koha pealt 10 pointsi Koluvere lossile, kus 2001 toimus hullumajalarp. Viimaks mängu lõpu poole istusime Hearti tegelasega suures saalis, külg-külje kõrval ja värisesime, ka OG. Ma teadsin küll, et kõik see lapsenutt jms kummituste värk oli GMide poolt ette valmistatud ja mina olin üks nendest, kes seda lindistust tegi, aga see koht oli ise nii kriipi (jah, ma olen vahest selliste asjade koha pealt tundlik), et terve mõistuse olemasolu ka ei aidanud.
Macchiavelli on poisike. (TM Panic Productions)
stuart
Valguse hoidja
 
Postitusi: 299
Asukoht: Tartu-Tallinn-Tartu

Eelmine

Mine Rollimäng

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


cron
© Dragon.ee | E-post: dragon@dragon.ee | HTML'i kontroll
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.6