Rollimängud ja seksism

[Azurah]

[Udutont]

[Bernard]

[Irve]

[Bernard]

VVV on muide suurepärane näide väga lahedast rollimängulisest idees ja leidlikkusest mis poliitkorrektsuse tules, esimese asjana, kaduma läheks.

Oskamatule või kitsarinnalisele silmale on tegu toorelt seksistliku ning äärmuslikult rassistliku mängu sisese grupeeringuga. Samas tegelikult on hoopis tegu satiiri ja huumoriga mis on nauditav nii osalejaile endile kui kõrvaltvaatajale. Reaalsuses juhitakse tähelepanu ja naeruvääristatakse läbi oma mängu just selliseid kitsarinnalisi vaateid.

Minu jaoks kõige meeldivam selle juures on tõsiasi, et VVV on suutnud jääda ülespoole "veiderdamise" piiri. Tõsi osalejate teatraalsed võimed on erinevad nii et mõne puhul võib kohati (aga hästi vähe ja üldjuhul mitte häirivalt) labaseks kiskuda. Ent kuna gruppi juhivad peene huumoritajuga pikaajalised mängijad siis kogu ettevõtmise alltoon on Monty Pythonlik absurdihuumor.

Ning teie puhul ei saa juttugi olla selle mängu sisese (huumori võtmes) seksismi või rassismi kuidagi üle kandumisest reaalsusesse.

VVV on ehe näide mille puhul soovitaksin kellelgi, kes teie peale solvuks, peeglisse vaadata ja mitte enda isiklikke probleeme larbile tirida ning teistele külge pookima hakata.

Ehk vastupidi - tegemist on veelkordse näitega Eesti larbimaailma liberaalsusest. Mängu siseselt ultra-šovinistlikus ja seksistlikus organisatsioonis mängivad ilma igasuguse probleemita kaasa naisterahvad (vähemalt viimasel mängul) - kelle jaoks see on kindlasti põnev ja huvitav rollimängukogemus.

[Bernard]

Teisest teemast.

Tahtsin lisada, rääkides fantaasiakirjanduse ja rollimänguraamatute kaanepiltidest. Sama palju kui seal figureerib poolpaljaid, mõttetus turvises rinnakaid naisterahvaid, figureerib seal õlist ja kättemaksuihast nõretavate, grotesksete musklitega, ning täpselt sama absurdses turvises (rõngaskangast niudevöö jne.) meesterahvaid.

Ehk pigem on tegu seksuaalsuse kujutamisega kaanepiltidel. Selles osas olen nõus, et see softcore porno, raamatu kaanepildil ei anna sisu just kõige paremini edasi (eeldusel, et tegu pole erootilise kirjandusega).

Koomiksižanril on sarnane probleem, kus naisi kujutatakse anorektiliste ent siiski DD korvi omavatena ning mehi, reiejämeduse biitsepsi ja samuti DD korvi omavatena .

[Irve]

No suvaline tegevus kohaneb oma tagasisidega. Kui koomiksimüük sõltub kaanel olevatest rindadest, saab rohkem rindu. Teisene tagasiside, ehk siis igasugune pahandamine võib seda tegevust mõjutada ainult siis kui see kuidagi rahaliselt mõjuma hakkab.

[Mutabor]

1. Iga GM võib teha nii seksistlikke, rassistlikke, *foobseid jne. mänge kui tahab. Osalejad kas kiidavad heaks, hääletavad jalgadega (st. ei osale) või püüavad IG asja muuta.

Maailm, milles iga mees saab +2 Str ja naine +2 Wis ei ole seksistlik. See on lihtsalt niisugune maailm. Sellist maailma taunides öeldakse tegelikult, et mitteinimlike tegelastega rollimänge ei tohiks korraldada. Võtame või Tolkieni LOTR-i ja võrdleme soorolle päkapike ja haldjate juures. Kui ikka on nii, et tegelased kuuluvad liiki, milles üks sugu on musklis, aga ohmu ja teine vastupidi, siis nii on ja kogu lugu. Kui keegi ei taha sellises maailmas mängida, on see tema isiklik vaba valik, aga ei ole vaja sellest üles puhuda suurt maailmavaatelist probleemi.

2. GM peaks põhimõtteliselt olema õiglane. Teemaalgataja poolt kirjutatud juhtum, milles GM kahte piikstibi metsas tagaajamise ajal tagaajaja kasuks peedistas, ei ole seksismi, vaid laiemalt õigluse probleem. Täpselt samu olukordi tuleb ette, kui lihtsalt keegi GM-ile ei meeldi. Ebaprofessionaalne.

[Azurah]

[Aeg]

Ma lugesin kohe kaks päeva seda arutelu ja imestasin. Läksite siin nii filosoofiliseks, lausa akadeemiliselks ära Keegi teeb bakatööd?

Aga kui reaalsusesse tagasi tulla, siis ausalt öeldes ei saa probleemist aru. Kui keegi tunneb ennast mõnel mängul (on see siis larp, lauamäng või midagi viiendat) ebamugavalt või solvatuna, siis on inimesele ju ometi antud suu, et oma probleemist viisakalt ja ratsionaalselt rääkida. Või siis tõesti võtta teadmiseks, et see maailm/mängujuht/mänguseltskond pole minu jaoks ja hääletada jalgadega. Või on nende aastatgea, kus ma enam aktiivselt ei mängi, tõesti probleme tekkinud ja toimub mingi kohutav ahistamine ja lokkav seksism?

Inimeste jaoks on taluvuspiirid erinevad, erinevad on ka isiklikud kogemused ja traumad. Mõnel on rasedus katkenud, mõnel on traagiliselt lähedane surnud, mõni on ise rumala teismelisena varguse vahele jäänud jne jne. Saab ja peab siis mängujuht seda kõike teadma ja arvestama - sellel ei tohi olla lastega seotud rolli, sellel surmaga, kolmas ei tohi jumala eest varguseteemaga kokku puutuda jne? Võimatu. Seega - inimesele on antud kõnevõime, kasutatagu seda.

Ma ise olen teinud üks kord ühe hästi seksistliku rolli meelega, Bernard vast mäletab Bordut. Kiskus labaseks küll, kuigi teatud tegevusi markeerisid teised kokkuleppelised tegevused, mitte otsesed järgiaimamised. Ent meie grupile oli kohutavalt lõbus ja vahva rollimäng. Ma küll ei märganud, et ükski meie grupis osalenud mees oleks olnud solvunud ja seksismi tõttu end halvasti tundnud, kuna olid sisuliselt matriarhi seksiorjad ja pidid iga õhtu turniiri pidama, kes tohib naisterahvaga telki jagada ja kes peab endasugusega leppima :p

[Bernard]

[Hulkur]

Bordus ei olnud meestel probleeme, sest mehed olid ise selle idee sünni juures ja suures osas ka algatajad.
Üks algsemaid ideid oligi "teeme kõik teistpidi". Soorollid jäid paika selles ulatuses, mis puudutas füüsilist võimekust - mehed kaklesid, naised mõtlesid.

[Aeg]

[NASA]

[Lee]

Jagaksin probleemi kaheks:
1. Mängukorraldaja, kes loob maailma, kus naismängijatel pole mänguvõimalusi. Selline maailmaloomine pole mitte seksism vaid üks väga vilets mängu korraldamine ja veel kehvem eeltöö mängumaailma mängijatele selgitamisel. Iga mängija tuleb mängu eelkõige ootustega mängida, mitte olla teiste kahuriliha. Analoogselt nörritav olukord võiks olla see, kui oled kogenud mängijana valmistunud pikalt ette oma tegelase erinevaid tahke, teinud varustust, tasunud mängumaksu, võtnud endale vaba aja jne. ja siis jookseb mingi suvaline mõõgaga vehkiv piiksutont sind esimese 10 minuti jooksul nö. "maha" ilma igasuguse põhjuseta, sest "tundus põnev!" ja "mis ta siis tundus nii kahtlane."

Kui mängijale ei võimaldata lubatud mängu, vaid koheldakse teda ilma mingi põhjuseta nö "kahurilihana" teiste mängijate mänguliinide jaoks, on see selgelt korraldaja viga. Korraldaja saab kahuriliha rollides eelkõige kasutada NPC-sid, mitte reaalseid mängijaid. Kui selle käigus mängijat, olgu ta mees või naine, alandatakse nii et see muutub mängija jaoks vaimselt väga ebamugavaks, tuleks mängijal selg sirgu lüüa ja mäng lõpetada ning olukorrast lahkuda. See oleks ilmselt ka piisav signaal mängujuhile, et mäng on vilets.

Ainuke retsept sellises olukorras saakski olla et sellist mängukorraldajat eirata ja mäng õigel ajal lõpetada.

2. Seksistlikult alandav käitumine kaasmängijate poolt. See on libe teema, teatud asjaoludes võib selline käitumine olla põhjendatud, aga see sõltub maailmast, reeglitest ja ka sellest, kas mängija enda jaoks on selline olukord tõepoolest OK. Mäng ei tohi mängijat ka IRL psüühiliselt traumeerida. Kui selline oht on, peaks mängule eelnema vastav hoiatus. Nt mina ise olen ühe mängukoha valiku tõttu mängust loobunud, koht ise oli minu jaoks lihtsalt liiga häiriv, ma ei oleks saanud seal mängida.

AGA juristina (ja euroopa õigusajalooga natuke tutvununa) küsiksin küll, et kust pagana kohast tuleb selline haige idee, et pseudokeskaegses maailmas naisi pidevalt ja sinna juurde seksistlikult alandati??? Naised olid sel ajal ülim väärtus, nende abil loodi sidemeid, sõlmiti rahu, nad sünnitasid pärijaid, nende ilu oli valitsejate uhkus jne jne. Jah, patriarhaalses ühiskonnas oli mees nö. paterfamilias, pereisa, kes pidi hea seisma oma naiste ja tütarde käekäigu eest. Sama kasvatus anti kaasa poegadele. Mees pidi suutma oma naisperet ülal pidada ja kaitsta, kui ta lasi naistele liiga teha, siis käis see tema au pihta vähemalt sama rängalt, kui kastreerimiskatse.

Juurde lisades trubaduuride kultuuri, mis otseselt mõjutas aadlike käitumist naiste suhtes, oli seksism küll üks kõige viimaseid asju, mida selles ühiskonnas naiste suhtes tarvitati. Oma printsessi/daami/võõrustajanna alandamine päeval teiste meeste ees võis vabalt tähendada hiljem nt. mürgitatud veini öös, aadrilaskmisega eksimist (kuhu kustus Robin Hood?) vms "olmetapmisi." Ka naistel olid keskajal enese kehtestamiseks omad ja väga mõjuvad vahendid. Sealjuures ka nt. teenijatüdrukud kuulusid reeglina majaisanda kaitse alla, jah sinna juurde käis ka loomulikult ka muid suhteid, aga vaevalt et alandamist. Talunike ühiskonna puhul kehtis üsna sama reegel - tütred-naised olid eriline väärtus, tööjõud jpm. Jah, sinna alla mahub ka käsitlus, mille kohaselt naist peeti usuringkondades saatana sigitiseks, jah, toimusid nõiaprotsessid jne. Aga reeglina oli naistel olemas kaitse meesperekonnaliikmete näol, kes naiste eest välja astusid. Kiriku väljaastumised ei olnud seksistlikud vaid pigem religioossed. Samas sõltusid väiksemates kohtades ka kirikud rikaste emandate annetustest, toidust jne. samuti oli väärtuslik kloostrisse tulevate tütarlaste kaasavara jne jne.

Lisaks suutsin naised ära valitseda (ja ka kaitsta) kindlusi kui mehed mööda ilma erinevatel risti- ja muudel sõjakäikudel kondasid. Naistest eeldatigi seda, et nad mehe eemalolekuajal ja ka kohaloleku ajal suudavad tema valdusi valitseda, ja häda sellele mehele, kes enne sõjakäigule minekut oma naist alandanud oli. Juhtus ka nii, et sõjakäigult naastes tuli suletud lossiväravate ette kahevõitlust pidama minna...

GM, kes kõigist neist teemadest seksistlikult üle laseb ja arvab, et keskajas seksism vabalt käibib, vajab arenemist. Kõvasti arenemist sealjuures. Samas ka õiglusest leegitsev naismängija, kes läheb avalikult külameeste kogunemisel naisõiguslusest jutlustama on vastuolus kõigi tavadega, ja eelduslikult peaks oma ettevõtmise tõepoolest hullu nõiana tuleriidal lõpetama. Kusjuures, eestkostja määramine selliselt külahullule oli üks võimalik ja vägagi rahumeelne lahendus.

Ma ei ole sellisesse seksistlikku mängu ise otseselt sattunud, kuigi Jää ja Tule mängul tekkis meesmängijatel küsimus sellest kas ja kuidas üks naine üldse võiks võtta suguvõsa juhtida. See oli üks väga valesti asetatud küsimus! Loomulikult ei suuda, sest ta paratamatult peab seda tegema! Kui ikka olukord nõuab, leiab selline naine kombekalt kõik vajalikud vahendid sh. mehe(d) enda kõrvale, et kõik näiks ontlik ja asi toimiks. Kui väga jamaks läheb, siis tuleb uus lahendus leida.

Soovitused: Kõige lihtsam: ela alandus üle, jäta hästi meelde, ja mine ning võlu endale ära üks meelepärane (ja võimalikult osava võitlusvõimega) kaitsja ("neiuke hädas" arhetüüp on selle teostamiseks parim variant) ning pöördu tagasi naiseliku naeratusega oma kättemaksu nautima, kui õilis rüütel solvava tainapea laiaks lööb. Kui sulle ei anta mängus mõõka, vali käsi, mis seda kanda võib. Naisel on selleks kõik võimalused.
Kui muu ei aita, nea vastane ära. GM'i probleem on siis, mida nende needustega edasi teha.

Võrdõiguslikkuse jutt sellisesse mängumaailma sisse tuues on nagunii liiga modernne, samahästi võiks minna tankiga rüütliturniirile hobusemehe vastu.