Pealkirjad on olemas ju.
+1 Kuulujutud
+2 Aeg särada
+1 Kujuke
+5 Just sinuga tahtsin ma rääkida
+1 Kuulujutud
+2 Aeg särada
+1 Kujuke
+5 Just sinuga tahtsin ma rääkida
+2 Aeg Särada
Jason Case päevik, kurat teab mis kuupäev.
Kurat. Oli vaja üritada ajada politseile valenime jama, nad ei aja üldse mind taga. Kurat. Kõik teavad, et ma olen Jason ja nüüd lipsas Justin üle huulte. Nad ei pannud tähele vist, vahedaimad terad siinses karbis. Mendid on lollid. Igatahes, täna oli minu päev.
Peale suitsu nurga taga ja mentide lahkumist, saatsin ma reeglid sinna õigesse kohta ja korraldasin isikliku uurimise.
Tähelepanekud -
Külaline Nigel on kahtlusalune, kuid vähetõeneäoline. Nägin teda laiba lähedal, tundus olevat ärahirmutatud. Võibolla tunneb tapjat.
Külaline Metz tundub uudishimulik, kurat teab kas lihtsalt huvitus või on ta ka äkki seotud. Temasugusest usuks Vennaskonna liikmeks astumist.
Johanssenist on kahju, kuid tema surm polnud asjatu, ta tapeti põhjusega, hiilin varsti tema tuppa, et seda "professionaali" pilguga üle vaadata.
Robertson või misiganes on... Oli kadunud. Ma leidsin ta. Käisin all rannas jalutamas ja nägin teda seal rahulikult kõndimas, kui ta mind märkas, tegi sääred, üllatavalt käbe isik. Ma ei hakanud teda jälitama, suitsetaja kopsud ju.
...
Viimane tähelepanek, pärast omavolilist toauuringut tehes kui valvav ment oli kohvipausil, leidsin ma kapi alt tükikese põlenud pärgamenti, tekst algas tähtedega "Mu.." ja rohkem näha polnud. Kokksattumus? Ma ei usu.
+ Justin Case 19+2=21 (Threshold 30)
+3 Pärgamendi teine pool
+1 Inimesed?
+2 Kutse vennaskonda
+3 Robertsoni tõeline isik
+3 Pärgamendi teine pool
Jurgen Metz kirjutab...
Kõndides koridoris sattusin täna väga imelikku olukorda. Robertsoni toa uks, mida muidu vist valvas politseinik, avanes hetk enne minu selleni jõudmist ning välja astus noormees.- Jason. Ta oli silmnähtavalt üllatunud ning seetõttu ei jäänud mul märkamata pärgamenditükk ta näpu vahel. Piinlik olukord lahenes kiirelt, kui mõistsime et oleme samas paadis. Läksime tema tuppa ning jagasime oma teadmisi- kogemusi. Tundub et ta on päris muhe sell, kui see teatud suli hoiak välja arvata. Pärgament, mille ta oli leidnud tundus üpris iidne ning loetav- Mu oli peamine info mis sellelt leida võis. Tagaküljel olid sümbolid, hieroglüüfid? Ei oska neid kirjeldada, kuna pole selliseid varem kohanud. Samas kumbki meist ei ole just akadeemik ning surnud keeled vaevalt kellegi igapäevateadmine on.
Murdsime sümbolite üle pead ning lõpuks otsustasime välist abi otsida- kuurortis viibiv Nigel Wilson pidi olema valdkonnas üpris kodus. Otsustasime temaga konsulteerida. Sealt edasi võtsime plaani välja uurida, kuidas ja kuhu viib tee suitsuruumist, ning miks üldse peaks keegi seda teed kasutama, kui välisuks täiesti olemas on.
Nii palju küsimusi...
+ Jurgen Metz +- (21+2=23) (Treshold 30)
+1 Unustatud
+2 Õnnelik juhus
+2 Pinna all
+2 Läbistamatu pimedus
+2 Läbistamatu pimedus
Kortsunud lehelt taastatud Nigel Wilsoni kirjutis
Olen vist hetkel jälitajatest prii ja tõmban selles puukuuris hinge. Panen natuke oma mõtteid enda rahustuseks kirja, kuna ei ole päris kindel kui palju ma oma aru kaotanud olen. Puht-füüsiliselt oleks ma nagu läbi kolgitud, ei oska täpselt vahet teha, kas see on hamba- või kõrvavalu, mis rohkem tuikab. Lõhnataju hakkab taastuma. Aga kus ma olen ja mida edasi teha, seda ma veel ei tea ...
Aga alustame siis otsast peale. Ma läksin seal hotellis suitsuruumi salajasele miitingule. Olin pisut ärevuses ja läksin oma 10 minutit varem kohale. Üks inimene istus nurgas, jäädes varju ja tõmbas piipu. Seisin seal natuke kohmetult ning avastasin, et minu piip oli palitu taskusse jäänud - tema suitsetas aga edasi ja vaid jälgis mind. Küsisin siis, et ega ta juhuslikult siia kokkusaamisele ei tulnud. Vastus oli jaatav.
Edasi käis kõik väga kiiresti. Ta tõusis püsti, et mind kätelda, samal ajal midagi omaette pomisedes. Tema käepigistus oli harjumatult tugev. Naeratasin ebamugavalt talle vastu, kui ta oma pomina lõpetuseks vasaku käe peegli poole sirutas. Sel momendil ma vist ma vist keerasingi pisut ära, sest mulle tundus et ta tiris mind sinna peeglisse.
Korraga oli kõik pime. Tegelikult mitte päris. Lillakas valgus kumas ümbritsevatelt pindadelt mulle tagasi, kuid ma ei saanud aru kust see valgus tuli. Ma ei saanud aru kus ma olen. Maapind oleks nagu kivist ja viltu. Mul oli raske tasakaalu hoida. Ümberringi olid kas mingid kivist sambad või puud, mustad, tumelilla helenduse taustal. Kõrvad vilistasid, pea valutas ja hingata oli raske. Lämbumine, minestamine saabus kuidagi üheaegselt. Ennem seda aga nägin mingit imelikku olendit minu poole kuidagi hõljuvalt tulemas. Ta nägi välja nagu mingi hiiglaslik siseorgan kellel on silmad ja soolikad küljes. Ja see hais ...
Ärkasin tohutu peavaluga olles pikali õues pimedas, mingil heinamaal. Kõrvad kurdid. Mu kepp oli endiselt mul kramplikult käes aga laegas oli läinud. Seda uurisid lõkketaustal mingid mehed. Ilmselt röövisid nad mu mingi närvimürgi abil ja toimetasid siia. Kindlasti "Mu lapsed". Jooksin otse metsapoole ja vähe ajapärast kuulsin, kuidas nad mind taga ajavad. Karjudes, "ärge lastke tal põgeneda, lööge maha kui muidu ei saa".
Ja siin ma olen. Kuskil kuuris peidus. Õnneks ma nende hüüdeid ja samme enam ei kuule. Aga see lehk on endiselt mul sõõrmetes ...
- Nigel Wilson -- (23+2=25) (Treshold 30)
+2 Uued laibad
+2 Must maagia
+4 Jumal olgu meie tunnistajaks
+2 Must Maagia
Jurgen Metz on kirjutanud...
Nagu plaanitud, otsisime üles Nigel Wilsoni- kes küll esialgu osutus raskesti leitavaks. Passisime pikalt peale, aga oma tuppa teda ei laekunud peaaegu terve päeva. Registratuurist öeldi, et ta on veel külalisena sisse kirjutatud, aga pole lähiajal näole andnud. Üritasime juba meelt heites söögisaalis einestades meenutada, kunas teda viimati nägime kui ei keegi muu kui Nigel Wilson astus sisse ning otse meie lauda. Tundus hulka kõbusam kui muidu, isegi oma jalutuskeppi ei olnud tal vaja läinud. Oma äraoleku üksikasjadesse ta ei laskunud, küll tundis ta suurt huvi meie leiu vastu.
Terve meie vestluse jooksul ei saanud ma märkamata jätta ebamugavustunnet, teatud pinget mida see mees minus tekitas. Ei olnud temaga küll kunagi varem pikemalt vestelnud, aga miski häiris mind iga sõna puhul tema hoiakus, maneerides. Talle pärgamenditükki salamisi demonstreerides sattus tema käsi minu oma riivama ning tundsin kuidas külmavärinad üle selja jooksid ning kuklakarvad püsti tõusid. Ka Jason näis ebalev ning kuna Nigel ei soostunud meile koha peal midagi märkimisväärset selle pärgamenditüki ega Mu vennaskonna kohta rääkima, keeldusime tema mõneti pealetükkivast pakkumisest pärgament talle uurida anda. Järjest rohkem olin kindel, et see mees ei ole Nigel.
Silmnähtavalt pettunud inglane lahkus varsti pärast seda meie seltskonnast ning kuna me loomulikult jälitasime teda salaja, nägime kuidas ta astus sigariruumi ning jäi sinna päris kauaks. Sinna lõpuks sisenedes olime üllatunud leides eest hoopis ühe teise tundmatu härrasmehe, kes ei olnud Wilson. Me kumbki ei tundnud teda. Vähemalt seda arvasin mina...
- Jurgen Metz -+- (25+2=27) (treshold=30)
+1 Seif
+2 Kiired jalad
+3 Teisel pool peeglit
+4 Kedagi ei saa usaldada
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline