Leht 2 koguhulgast 2

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitatud: 14:51 13. Sept 2010
Postitas mart
Äärmiselt sümpaatset "omamütoloogilist" kirjandust on kirjutanud Juhan Jaik.

"Omamütoloogia" definitsioon on hetkel veel hägune. Ühelt poolt tundub, et hea kirjandus (nagu Jaik), mis stiili poolest meenutab seda, mis võiks olla meie mütoloogia, võiks sinna sisse kuuluda. Teiselt poolt, mis takistaks meid seda ise juurde kirjutamast? Kas jookseb mingi piir mineviku inimeste kirjutatu ja omakirjutatu vahel?

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitatud: 15:53 13. Sept 2010
Postitas mart
Tamerlan kirjutas:Üks probleem võib olla aga selles, et kaunis suure tõenäosusega puudub maarahva mütoloogias universaalse hea ja kurja printsiip, mis takistab suurte, põhimõtteliste konfliktide genereerimist. Ei mingit Sauron-Keskmaa nägelemist.


Väga universaalset Head/Kurija ei meenugi väga palju. Erinevad Saatanad (judaism, kristlus, islam), Ahriman, aga siit läheb asi uduseks. Set ja Apep tunduvad juba veidi lahjemad tüübid, samamoodi Loki. Kreeka-Rooma-India mütoloogias on mitmeid tüütuid olevusi ja kaose külvajaid, aga mitte midagi väga universaalset.

Konflikti ja "kurjuse" tekitamine lugudes ei tohiks olla väga keeruline. Ka heast või saada kuri, kui ta sattub pahe küüsi. Näiteks, hea nõid aitab ja kaitseb inimesi, inimesed on väga tänulikud. Nõid on aitamise üle väga uhke (pahe) ja mõtleb välja kuidas saaks inimesi veel paremini aidata. Üleolevalt (pahe) arvab ta, et ta teab paremini kui inimesed ise, kuidas neid aidata. Ongi väike sauron valmis. Või näiteks Trooja sõda, kus edevusest tekkis kosmiline konflikt.

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitatud: 16:36 13. Sept 2010
Postitas Lee
Mänguliinidest rääkides - eestlastele (nagu ka soomlastele jt põhjamaalastele) oli omane veritasu-õigusel põhinev kogukonnasuhtlus. Sellest tulenevalt saaks 1-2 vastasleeri vaenutsevate perekondade/hõimlaste vms näol kohe kindlasti tekitada. Rollimängu edasi veeretades saavad mõlemad tegelasleerid teispoolsuselt abi küsida, mis omakorda teispoolsuse tegelased võib omavahel tülli ajada - mingi vidin pihta pandud, tütar ära võetud, vanapagana lehmadel piim hapuks neetud, kaljalaar ära rikutud vms olmeliselt piisavalt nörritavat.
Kusjuures Eesti omamütoloogiline rollimängumaailm võiks "eepika" asemel tõestimeie rahvuslikku olemust kajastada - kõigil oleks nagu kõigiga mingi kana kitkuda ja mesi mokale määrida, aga igaüks ajaks meelsamini kõigepealt oma isiklikku rida ja kisuks teistega vimma kasvõi kiusu pärast. Tülitsejate vajalikul määral lepitamine või koostööle meelitamine ja neilt vajaliku nõu/asjade/vm abi saamine oleks ilmselt mingi läbiva rea seiklejaskonna liin. Samas oleks igal vaenutsevate tegelaste seltskonnal omaette mingid segased suhted klaarida - pulmapidu näiteks on vägagi hea olustikulooja, kus piisavalt palju infot/konflikte jne sünnib ;)

Oluline on mütoloogiamängus luua võimalused konfliktide, murede või külakogukonnale väga omaste kuulujuttude näol, mis kulutulena levivad ja mänguvõimalusi loovad. Lisades sinna juurde neid nn nähtamatuid lapulisi - kolle kes ka mingil põhjusel sama koha peal omi isiklikke asju klaarivad... Suurema lahingumomendi sissetoomise võimalus on nt. koerakoonlaste vägede rünnak...

Võimalusi oleks nagu päris palju :).
Küsin veelkord: kas leiduks korraldajaid, aitaksin idee-tegevusliini-tegelaste loomise/kirjutamise poole peal meeleldi kaasa.

Põhja konna päritolu oli mulle teadmata, aitäh valgustamast! :)

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitatud: 21:59 13. Sept 2010
Postitas Irve
Lee: ma usun, et midagi siit koorub ja mina kavatsen kindlasti käe külge lüüa.

Mart: märkasin, et sõna "omamütoloogiline" jäi veidi ette. Eks paku parem väljend kui ei sobi, sest ega ma eriteadlane pole ja võtsin midagi, mis enamvähem eesmärki iseloomustaks. Meie rollimängukontekstis on "hea kirjandus, mis stiili poolest meenutab seda, mis võiks olla meie mütoloogia" täpselt see, mida võib kokku laenata. Ka ise juurde laenamine pole iseenesest patt, kuid "päris" müüdil põhinevad asjad oleks pikemas perspektiivis ehk huvitavamad/harivamad.

***

Andres Ehin kirjutas kunagi "Ajaviite peerud lausa lähvad lõkendama" vms raamatu, kus murueide tütred ja udumäe kuningas veidi figureerib (lahkub halli Žiguliga, mil number umbes (72-82-УДУ) .

Muuhulgas laenasin sealt sõna "kooljas" undead'i tähendusse (seal on ka imeline viis kooljaga võitlemiseks: tuleb kirsikivi puuhaamriga koolja selgroolülide vahele kiiluda).

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitatud: 12:36 14. Sept 2010
Postitas ohpuu
mart kirjutas:"Omamütoloogia" definitsioon on hetkel veel hägune. Ühelt poolt tundub, et hea kirjandus (nagu Jaik), mis stiili poolest meenutab seda, mis võiks olla meie mütoloogia, võiks sinna sisse kuuluda. Teiselt poolt, mis takistaks meid seda ise juurde kirjutamast? Kas jookseb mingi piir mineviku inimeste kirjutatu ja omakirjutatu vahel?


õige kysimus. minugipoolest. ma lihtsal yritan allikakriitiliselt läheneda. tõlgenduste ega lisandusteta mingit omamytoloogilist mängumaailma aretades nii või teisiti ei saa.

olen ise seda ainestikku omades mängudes seni liiga vähe tarvitanud, näiteks viies Kolju kabeli kalameeste kultuse kokku Cthulhu ja kaudsemalt yhe olemasoleva Ravenlofti mooduliga. nii et miks mitte ka Jaik, Kreutzwald ja Kivirähk.

allikate tundmine tuleb kasuks – nii leiab paremini kätte kohad, kust mille kohta lugeda.

yldiselt on nii, et rahvapärane mytoloogia, muistendi- ja muinasjutuvara on võrdlemisi hästi ära systematiseeritud motiivi- ja tyybikataloogides, mis annavad ka rahvusvahelise võrdlusaluse. need allikad (vt nt siia) tavapäraselt autoriloomingut ei kajasta, olgu see siis Hans Christian Andersen, Shakespeare, Kivirähk, Tolkien või Lovecraft.

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitatud: 19:55 14. Sept 2010
Postitas tank
Jälgin huviga teemaarendust ja tahaksin vahele pista ühe mittekonstruktiivse märkuse. "Eepika" ei tähenda sama, mida inglisekeelne "epic" - võimast sõrmusteisandalikku globaalses mastaabis sõjajutustust. Ärgem olgem nii amerikaniseerunud. "Eepika" on lihtsalt ilukirjandusteose jutustav komponent (lüürika ja dramaatika kõrval). Seega on eepika igati kohane ka maavillases muinaseesti kartuliseikluses.

Lihtsalt minu viis ööri.

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitatud: 22:04 14. Sept 2010
Postitas Attila
tank kirjutas:Jälgin huviga teemaarendust ja tahaksin vahele pista ühe mittekonstruktiivse märkuse. "Eepika" ei tähenda sama, mida inglisekeelne "epic" - võimast sõrmusteisandalikku globaalses mastaabis sõjajutustust. Ärgem olgem nii amerikaniseerunud. "Eepika" on lihtsalt ilukirjandusteose jutustav komponent (lüürika ja dramaatika kõrval). Seega on eepika igati kohane ka maavillases muinaseesti kartuliseikluses.

Tuuleveskitega võidelda... :) Minu teada on see tähendus juured väga-väga sügavale ajanud.

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitatud: 9:23 15. Sept 2010
Postitas Irve
Korrektne on sõna "epic" tõlkes kasutada sõna "lege" :5:

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitatud: 20:51 22. Sept 2010
Postitas Orz
...aga lisaks Eisenile võivad huvi pakkuda veel muu Eestiga seotud fantaasia, mütoloogia ja popkultuur

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitatud: 9:40 23. Sept 2010
Postitas Irve
Natuke vastab sellelele artikli teine osa.

Ehk siis minu nägemuses esialgu pigem mitte.

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitatud: 13:51 13. Okt 2010
Postitas ohpuu
Põhja konna teemal yks kõrvalepõige. lohe asemel võib olla ka krokodill.

rahvaluule arhiiv jagas alles hiljuti säärast 1939. aastal Lutsimaalt korjatud lugu:

Ühes riigis tekkis (повадился) krokodill. Linn ehmus. Siug (змей) oli suur – too krokodill.

Kuningas (государь) tõmbas iga hommiku liisuga talle ühe inimese süüa. Liisk langes kuninga oma tütre pääle. Kuningas viis oma sõna pääle tütre mere ääre. Tütar oli valgeis rõivais.

Kuninga tütar näeb oma poole sõitvat valge hobuse seljas sõjameest. See oli püha Jüri (Егорь). Ta küsis kuninga tütrelt: „Mis nutad, neitsi?” „Sõida edesi, kui ei taha surma saada!” ütles kuninga tütar. Sõjamees ütles: „Ka mina tahan sinuga surra!”

Korraga ujub merest siug kolme pääga ja rõõmustab: „Oo kaks inimest saab täna lõunaks!” Jüri haaras oda (штык) ja tappis siu. Tast saadik peetakse Jüri pühaks.

Jutustanud Stanislav Merš, kirja pannud Paulopriit Voolaine Pilda külas Lutsimaal Lätis.


mulle tundus kyll inspireeriv, kuigi mitte väga omamytoloogiline. pigem moodne.

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitatud: 12:54 4. Nov 2010
Postitas Irve

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitatud: 2:22 15. Nov 2010
Postitas Irve
Ohpuu riivab teemat ussisõnade lahkamisel. Hea lugu.

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitatud: 14:35 21. Nov 2010
Postitas ohpuu
see on mul võib-olla kahe silma vahele jäänud, aga kas on juba olemas eesti oma mytoloogilise monstroosa vikipesa? paneks selle täpsema lingi endale kuhugi järjehoidjatesse ja vahest käiks seal aeg-ajalt kirjutamaski.

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitatud: 21:25 21. Nov 2010
Postitas Irve
Ega veel ei ole.