Foorumi Avalehele

Jäta vahele kuni sisuni


Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

Vaba vestlus rollimängulistel teemadel

Moderaatorid: mart, Irve

Kasutaja avatar

Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitas Irve 20:10 16. Aug 2010

Pidasin mütofestil eesti mütoloogia rollimängudesse toomise kohta seminar-vestlusringi moodi asja maha ja avan, et võib ka siin sel teemal suud/klaviatuuri pruukida.

Enne kui selle teemaga Sisalikku jõuan koguks reostamata mõtteid ja võimalikke huvilisi.

Mõte on selline, et leiaks huvitatud rahvast, kes ei karda kirjutamist ega lugemist ega ränkraskeid katsumusi ja püüaks folkloorikollid ja Eiseni mingiks mängitavaks kompotiks kokku segada.

Mõtteid/sõimu/konstruktiivkriitikat?
Irve
paranoik
 
Postitusi: 6654
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitas Jux 11:12 17. Aug 2010

Väga hea plaan. Olen ise kah mõelnud sellest (näiteks, kui lugesin "Mees Kes Teadis Ussisõnu"), et võiks sellises maailmas mängu teha, kuigi ma Eesti mütoloogiast tean vähe.

Heameelega tunneksin huvi, kuidas abiks võiksin olla. Kuid ennem küsiksin, mis raamatutest tuleks teadmisi hakata koguma? Esimesena kargab selline hirmkallis teos pähe: Eesti rahva ennemuistsed jutud.
Jux
Valguse hoidja
 
Postitusi: 299
Asukoht: Viimsi

Kasutaja avatar

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitas Irve 11:35 17. Aug 2010

Põhiliseks kättesaadavaks märksõnaks on vast Eisen:
http://haldjas.folklore.ee/pubte/eraama ... ort=author (kuskil allpool veidi lehel leiad).
Irve
paranoik
 
Postitusi: 6654
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitas Irve 19:25 17. Aug 2010

Beruthiel on sel teemal tubli tööd teinud ja kokku kogunud päris mõnusa hulga lugusid:

Lood ja raamatud (Google Docs)

Suur tänu jagamast.
Irve
paranoik
 
Postitusi: 6654
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitas Ove 1:11 24. Aug 2010

Eisenit asusin omal ajal lugema just sellise tagamõttega... Selle baasil sai mu mäletamist mööda ka paar mängu tehtud.
Tolajuss Mängla
Ove
Ruunitundja
 
Postitusi: 445
Asukoht: Little cold place....

Kasutaja avatar

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitas Irve 1:28 24. Aug 2010

Aga oskad kogemusi jagada et mis töötas, mis mitte ja mida põnevat juhtus?
Irve
paranoik
 
Postitusi: 6654
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitas Irve 10:46 9. Sept 2010

Esimene artikkel rollimängublogi all olemas.

Jõudsin tausta lahti rääkida, aga konkreetsemaks ilmselt järgmisel korral..
Irve
paranoik
 
Postitusi: 6654
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitas Tamerlan 21:00 11. Sept 2010

Hea mõte, otse loomulikult.

Üks probleem võib olla aga selles, et kaunis suure tõenäosusega puudub maarahva mütoloogias universaalse hea ja kurja printsiip, mis takistab suurte, põhimõtteliste konfliktide genereerimist. Ei mingit Sauron-Keskmaa nägelemist.

Igasugu tegelinskeid on palju, aga nad on oma isiklike asjakestega hirmsasti hõivatud ja reeglina näitavad huvipuudust muu maailma vastu - ehtne meie värk, kas pole?

Meie libahundid ei kanna endas põhimõtteliselt ei needust ega suuremat kurja, haldjad on sama erisugused nagu inimesedki ja näkid vahel lausa hobusekujulised...

Kindlasti peaks uurima, kuidas see maailm käivituks - sest puudu on konflikt kui selline. Mõistagi võib mäng olla rõõmus ja lahe nagu Lotte-multikas, kus halbu tegelasi pole, kuid see ei loo samas ka adrenaliinipurset, mida paljud mängurid - mina kunagi nende seas - loodavad leida. Pigemini tundub mulle kodumaine kollindus lisana pseudoajaloolisele mängule, kus kuri mõisnik kiusab, aga talumees teeb liba ja sööb ta lambad ära...

Aga ehk on see vaid pensionieeliku virisemine.
Tamerlan
Ruunitundja
 
Postitusi: 426
Asukoht: Tartu

Kasutaja avatar

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitas sippo 10:16 12. Sept 2010

Tamerlani itk viis kahe mõtteni.

Esmalt, ega raamatus "Torupill, haldjad ja Hiiglased" ka mingit keskmaa eepikat pole. Teadjamad võtvad mind parandada, aga kui meenutan lisaks ka "Beowulfi", Edda lugusid ja muud vanemat ning mittetalupoeglikku vestet (mida meil esindaks siis "Kalevipoeg"), siis on ka seal asjad ikka mitte just mustvalged. Ühesõnaga, kui konflikti eesti lugude peale vaja, siis võta inklinglik hoiak ja kuku aga kribama :)

Teisalt, tulles mängutegemise juurde, siis võiks vast tõesti asja ülesse ehitada tegelaste enda teekonnale kõige vägevamaks kolliks. Ja seni kuni eelmises punktis soovitatud "maailma loomine" mängujuhi peas või näiteks Tamerlani raamatutes tegemata, saab ilmselt jääda sinna, kus need Eesti lood aset leiavad - ehk siis ajalukku, sobiva hulga pseudoga.
.
sippo
Loitsija
 
Postitusi: 655
Asukoht: Läänenaba

Kasutaja avatar

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitas Irve 15:33 12. Sept 2010

See hea-kurja telg on hea tähelepanek, kuid samas arvan, et eepikat see segama ei hakka. Mu praegune kiireim analoog on Miyazaki animed, kus kuri ei ole kunagi läbinisti kuri, vaid pigem peakangelasega ristuvate motiividega. Motiiviprolbeem pole vast nii suur kui mastaabiprobleem.
Irve
paranoik
 
Postitusi: 6654
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitas Ove 19:30 12. Sept 2010

Irve kirjutas:Aga oskad kogemusi jagada et mis töötas, mis mitte ja mida põnevat juhtus?


Väga ei mõista eriti miskit kosta - mäng toimus ikka aastaid tagasi (kusagil 2005 vms). Mängijad pusisid miskit vahetatud lapse ja laukavaimudega... Maa-alustega ning nende pealiku peksmisega pihlapuust oksaga oli kah tegemist.

Sellest eepilisusest ei ole mina kunagi aru saanud. Hea-kurja tolkienlikust must-valgsusest samuti mitte. Mängijatel on endil palju huvitavam, kui pole täpselt aru saada, kes on vaenlased ja kes sõbrad.
Tolajuss Mängla
Ove
Ruunitundja
 
Postitusi: 445
Asukoht: Little cold place....

Kasutaja avatar

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitas Lee 22:57 12. Sept 2010

Esimese GIGAeepilise elukana meie omamütoloogiast meenub va õrjetu Põhja Konn, kes olemuselt lohesarnane olla, aga sealjuures veel palj õevasem elajas olla olnud...

Eesti mütoloogia on aga mu meelest seikluslikuks rollimänguks suisa loodud: Lisaks Eisenile on August Jakobson ja Jaan Vahtra samuti päris toredaid jutukesi kirja kribanud. Meil on oma seiklused Vanapagana tares ja maadel, Metsaisa ja Metsaema, maa-alused, majavaimud (Tõnnid) virmaliseks sõitmine, murueide tütred, udumäe kuningas, näkid, koerakoonlased, puulased, tohtlased, pisuhännad, puugid, tuulispasad, kratid, virvatulukesed, külmakingad, mäe sisse manatud linnad/kirikud, rahapajad ja selle valvurid... ning enamasti keset kogu seda virrvarri üks tavaline talumees/pulmarahvas/laadalised kes omaenese tarkusest temaga juhtunud asju jõudu ja arunatukest mööda lahendab. Samas kõik muud müto-eepilised? tegelased on ka olemuselt üsna hmmm - inimlikud. Eepika on meis endis, selles suhtumises , mis me asjale anname ja väljendub selles KUIDAS me selle välja mängime. Mängimiseks on aga meie oma loomulik keskkond kus nt nõidumise ja nõiduse peletamise vahendid vabalt võtta pihlakas-toomingas-mailane-kailud-kased-kadakad jne jne

Kusjuures, oma meeletust ajanappusest hoolimata oleksin VÄGAGI nõus selles projektis osalema, mängima, nõu andma vms.

PS. Minu mäletamist mööda seondus vähemasti üks "Priiuse Hind" osaliselt eesti mütoloogiaga.

TEHTAGEM!!!
anguis in herba
Lee
Haldjate õpilane
 
Postitusi: 389
Asukoht: Ida-Virumaa

Kasutaja avatar

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitas Tamerlan 11:54 13. Sept 2010

Ja seni kuni eelmises punktis soovitatud "maailma loomine" mängujuhi peas või näiteks Tamerlani raamatutes tegemata

:) Noh, kommenteeri seda maailma defitsiiti kas või vana tutvuse poolestki.

Mida ma pidasin silmas hea ja kurja puudumisega, on eelkõige suurte lippude olematus. Kui tavapärases suures konfliktis on olemas võimalus oma tegelast tegevusse lülitada või surmast päästa vähemalt ühe poole külge kleepudes või nende vahel laveerides, siis pisikonfliktide puhul kipub asi olema kiire ja letaalne ning teadmatus suur.

Võidakse küll öelda, et teadmatus suurendab mängu võlu, kuid sellel on kindlasti oma piir, sest tohuvabohu võib lülitada tavapärasest enam tööle enesealalhoiuinstinkti ning mitte tuua esile riskikäitumist, mis aga selgelt rohkem lisab mängule värvi.

Ma ei taha seda esitada itkuna, kuid mõistlik on teatud olukordadele siiski osutada. Ja me ei ole tegelikult siiski algbaasina deklareerinud, kas mäng põhineb meie maalähedaste kollide omavahelistel suhetel või inimestevahelistel suhetel, mida kollid ilmestavad näiteks jokker-tüüpi tegelastena.
Tamerlan
Ruunitundja
 
Postitusi: 426
Asukoht: Tartu

Kasutaja avatar

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitas Irve 12:13 13. Sept 2010

Minu nägemuses praegu pigem viimast, aga ma jõuan praegu veidi jätkuartikli teemadesse :) Mis pole muidugi halb.

Probleem on ses mõttes tõesti olemas, et üleloomulik olemasolevas mütoloogias väga omavahel võimukeskusi ei tekita.

Või õigemini -- mul on tunne, et on konfliktidele on telgi olemas, aga neid tuleks edasi pikendada: võtame näitaks igasugu külatargad, kes talurahval abiks kolle kimbutavad: nad on kollidele paras nuhtlus ja see on selgelt huvitav koht, kuhu mängijaid panna: keegi tark on kellegi kurjami välja pahandanud ja võitlus käiks mitte otse loitse purtsutades, vaid kuidagi külarahvale kätte makstes ja kolli käsilasi nottides/segades/ümber veendes.

Küla -> küla ümbrus -> maakond pakub mängupinnasena lusti üsna kauaks.

Kui ma probleemist õiget pidi aru sain.
Irve
paranoik
 
Postitusi: 6654
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

Re: Eesti omamütoloogilise rollimängumaailma tegemisest

PostitusPostitas ohpuu 13:54 13. Sept 2010

yks ysna eepiline telgede allikas on näiteks maa-aluste vs inimeste vastuolud; veealuste ja maa-aluste omavahelised suhted; kõuelinnu ja veesarviku kisklemine või vägikaikavedu, vt "Pikse pill". hiiud vs mingid muud yleloomad on kah ysna tavaline vastuolu.
yldine reegel on ka see, et inimeste ja mis tahes yleloomade (yleloomulike olendite) suhetest kipub tekkima paksu verd, arusaamatusi ja segadust. igasugu jama, yhesõnaga.

Tamerlan kirjutas:Meie libahundid ei kanna endas põhimõtteliselt ei needust ega suuremat kurja,


siiski, needuse kaudu võib libahundiks saada kyll. vaata näiteks muinasjututyypi "Naine libahundiks", mis ollagi läänemeresoome algupära. (tuntumad läänemeresoome keeled on eesti, soome, liivi, vepsa, karjala, vadja).

Lee kirjutas:Esimese GIGAeepilise elukana meie omamütoloogiast meenub va õrjetu Põhja Konn, kes olemuselt lohesarnane olla, aga sealjuures veel palj õevasem elajas olla olnud...


Põhja konna mõtles Kreutzwald ise välja.
ohpuu
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3001
Asukoht: Balti jaam

Järgmine

Mine Rollimäng

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist


cron
© Dragon.ee | E-post: dragon@dragon.ee | HTML'i kontroll
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.6