Tegelase surm

[Attila]

[VincentArckharum]

Jaa...

Kunagi ammu Iidmaal (Larpi seeria) juhtus samuti tegelase surm keda ma olin kaua kaua mänginud. Ja ei olnud teps mitte kurb sündmus vaid pigem oli see uus algus ja uus kogemus. Ma toona ei teadnud, mis edasi saab ning olles täielikult oma karakteri küljes oli see justkui tükike enda surma. Aga emotsioon, mis sellest väikesest vahejuhtumist sain oli midagi nii mahlakat ja värsket.

Elik imo iga karakter peab kunagi ikka surema isegi kui ta on reeglina surematu ( Iidmaal olin vampiir ). Kui vaimselt ette valmistuda siis on see ära koolemine vapustav kogemus.Oluliseks faktoriks pean ka seda kui kaua selle karakteriga mängitud sai. Solvuda tapmise pärast ei maksa, sest see on ju ikkagist mäng!

Teiseks kindlasti on oluline Kuidas sa sured ning kuidas seda mängivad välja sinu kaaslased. (reageeringud ja muu näitemäng). Hiljem on teistel samuti äge kuulda jutte ja legende sellest kuidas see ja teine surid - kas siis väärikalt või argpükslikult. Puhas rollimängu tooraine!

Igaljuhul soovitan mängijatel korralikult surma kogeda. Seeläbi arendate oma nägemusi ehk rollimängustki.

V.