Foorumi Avalehele

Jäta vahele kuni sisuni


Tegelase surm

Vaba vestlus rollimängulistel teemadel

Moderaatorid: mart, Irve

Kasutaja avatar

Tegelase surm

PostitusPostitas Attila 13:43 12. Aug 2010

Nädalakene tagasi sain esimest korda lauataguses jutumängus surma. Ma arvan at see on vestmist väärt, liiatigi kuna Irve kirjutas sisalikus seiklusvaimust. Lugu ise järgmine:
NY enne suurt depressiooni, 1920ndad. Süsteem Chtulhu. tegelane dr Ernie Piece, Bostonis töötav kuivikust arst.

Dr Ernie Piece tuli New Yorki kõigest mõned päevad tagasi. Koos oma kaaslastega (Inglise härrasmees Hastings, ajalootudeng Smith ja nooruke Arkhami Ülikooli raamatukogu valvur Emily. Eesmärgiks oli kätte saada või turvalisse kohta toimetada kreekakeelne Necronomicum, mis parajasti ühe kunstniku omanduses oli.
Jutulõng viis tegelased aga vanadesse metrookäikudesse, kus nähtud õudused vähemalt kaks seiklejat suhteliselt hullumise piirini viisid. Kõik pääsesid eluga, kuid tagasi ei kippunud keegi. Kuna vahepeal oli kadunud ka kunstnik ise ja Necronomicum olnud arvatavasti 13. korruselises majas tema korteris seifis, siis tundus olevat seis üpris ummikus.
"Aga kui me..." pakkus välja dr Piece ning teised kuulasid. Otsus tuli raskelt, kuid kuna paremalt plaani polnud, läksid Ernie ja Emily sel õhtul välja. Smith ning härra Hastings jäid aga hotelli närve ravima.

Hetkel ronib dr. Piece koos Emilyga 13. korruselise maja katusele. Sajab tugevat vihma, meeleolu on kusagil rusuvuse ja ootusärevuse vahepeal. Nagu viidaks sind ühest vanglast üle teise. Ja juba seisavadki nad katusel. Ootamas. Keskööd.
Südatunni saabudes alustab dr Piece veidrate liigutuste tegemist ning korrutab veidraid silpe. Emily jälgib natuke eemal. Vihma ladiseb.
Poole tunni möödudes haarab doktor järsku kinni vööle pandud noast ning sujuva liigutusega tõmbab reaalsuse koesse avause...
Ernie taganeb kiirsti kaks sammu, sest õhku on tekkinud must avaus, kust ronib välja...
Teie, lugejate huvides ma põhjalikult teda ei kirjelda, aga olend on 3m kõrge, väga nahkne, välimus justkui gorilla oleks paaritunud parmuga.
"Mine... too... meile... see... necronomicum..." korrutab Ernie mõttes.
"Nii... et... keegi...ei... märka..." lisab ta.
Olend, selle asemel, et käsule alluda laseb NY öösse kuuldavale ebamaise rööke ning astub esimesed ähvardavad sammud Erniele lähemale.
Sel hetkel taipab Piece, et tema halb eelaimdus oli täiesti põhjendatud. Kusagil sisimas aimab ta ka oma saatust ette.
Kuid veel on lootust... instiktiivselt sööstab Piece katuseserva poole, samal ajal kui Emily olendile nuiaga piki sääri virutab.
Ent koll ei tee sellest väljagi, vaid jookseb Erniele järele, edutult oma küünistega meest rabada püüdes. Emily vaatab paaniliselt ringi ning tormab eemale, katuseukse poole, kust peaks pääsema majja sisse.
"neli... kolm... kaks..." loeb Ernie mõttes arve, kuni katuseäär läheneb. "Ühe" juures viskub doktor paremale, kõhuli. Ta jalad ulatuvad hetkeks üle sügaviku, kuid silmad pingutusest kinni, suudab Ernie end siiski fikseerida. Hetk hiljem tuleb tal põigelda kõrvale olendi kahe küünisehoobi eest.
Jaa. Koletis ei ole üldse mitte loll ja sai pidama. Justkui teadnuks, et asub katusel ja võttis hoogu enne äärt vähemaks.
Kuid Ernie ei ole veel surnud... jalad üle ääre rippu, koletis tema kohal kõrgumas sirutab doktor käe kabuuri järele. Välgukiirusel on revolver suunatud koletise põlve pihta ning New Yorgi öös kõlab lask - kuul läbistab koletise põlve...
Röögatus.

Ernie viimane mõte selles elus oli, et selline tabamus oleks inimese niitnud ning arvatavasti teda alla sügavusse kukutanud. Ja siis surub olend, oma küünised sügavale dr. Piece'i õlga. Ernie kaotab teadvuse.
Koletis seisab katuseäärel, kül ühele "jalale" pisut rohkem toetudes, ning raputab dr Piece'i teadvusetut keha. Vihma sajab. Ümbruskonna kõrghoonetes põlevad veel mõned tulukesed. Kuskilt kajab vaevuaimatavat linnamelu.
Kui olend suudaks emotsioone väljendada, tekiks ta suunurkadesse võidukas irve. Aga ainult korraks, sest juba langevad ta seljale kellegi käed. Koletis on suur, kuid ei olegi palju vaja. Korraks jõuab ta end veel keerata, kuid juba langebki koos Piece'iga alla, asfaldi poole.
Tümpsatus. Siis saabub vaikus.
Katuseserval seisab Emily, käed adrenaliinist värisemas ning vaatab alla pimedusse. Sinna kus peaks lebama dr. Ernie Piece'i laip.


Vastupidiselt ootusi oli selliselt kombel surma saamine kui mitte positiivne kogemus, siis väga tugeva emotsionaalse laenguga kindlasti.
Ma foorumi arhiivist tegelase surma teemat päris ei leidnud, seega mängujuhid ja mängijad: mis kogemused ja nõuanded meeles mõlguvad?
Võimalus on üks miljonist, aga postitus võib siiski asja ette minna.
Attila
Nati Kõvem Võlur
 
Postitusi: 1261
Asukoht: Ugala

Kasutaja avatar

Re: Tegelase surm

PostitusPostitas VincentArckharum 19:20 12. Aug 2010

Jaa... 8=

Kunagi ammu Iidmaal (Larpi seeria) juhtus samuti tegelase surm keda ma olin kaua kaua mänginud. Ja ei olnud teps mitte kurb sündmus vaid pigem oli see uus algus ja uus kogemus. Ma toona ei teadnud, mis edasi saab ning olles täielikult oma karakteri küljes oli see justkui tükike enda surma. Aga emotsioon, mis sellest väikesest vahejuhtumist sain oli midagi nii mahlakat ja värsket.

Elik imo iga karakter peab kunagi ikka surema isegi kui ta on reeglina surematu ( Iidmaal olin vampiir ). Kui vaimselt ette valmistuda siis on see ära koolemine vapustav kogemus.Oluliseks faktoriks pean ka seda kui kaua selle karakteriga mängitud sai. Solvuda tapmise pärast ei maksa, sest see on ju ikkagist mäng! ;)

Teiseks kindlasti on oluline Kuidas sa sured ning kuidas seda mängivad välja sinu kaaslased. (reageeringud ja muu näitemäng). Hiljem on teistel samuti äge kuulda jutte ja legende sellest kuidas see ja teine surid - kas siis väärikalt või argpükslikult. Puhas rollimängu tooraine!

Igaljuhul soovitan mängijatel korralikult surma kogeda. Seeläbi arendate oma nägemusi ehk rollimängustki.

V. :7:
"My name is a word of power on the lips of my followers. You can't escape me, i'm inside your mind."
VincentArckharum
Orkipäälik
 
Postitusi: 681
Asukoht: Viimsi/Olustvere/Viljandi


Mine Rollimäng

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


cron
© Dragon.ee | E-post: dragon@dragon.ee | HTML'i kontroll
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.6