Mind isiklikult need pikad jadad ja nimekirjad ei huvita, ja mina armusin hoopiski süsteemi, mis võtab enda alla ainult 23 lehekülge pdfi, vastukaaluks paksudele D&D raamatutele. Mina tahan osaleda Loos, mitte mingis täringuteveeretamises ja näpuga reaajamises (seletab ka miks mul praktiliselt võimatu mängu on leida). Maailm peab olema järjepidev ja järgnema loogiliselt oma reeglitele. Kui esineb fenomen, mis rikub järjepidevust, peab sellel olema seletus. MIS see täpselt on, ei pea mina teadma. Aga see peab olemas olema.
Ning vigisemine teemal, "see ei peaks nii olema" mängija poolt on tüütu, ja väga kole siis, kui sa mängujuhina püüad lasta mängul edasi kulgeda (nii larpil kui ka lauamängus). Kui mängujuht ütleb, et nii on, siis on. Mängijal on võimalus lahkuda mängust, kui talle see ei sobi, nagu sa lahkud ka peolt, mis sulle ebameeldivaks on muutunud.
Peale selle, tihti läheb see reeglitetundmise peale rõhumine püüdeks mängujuhti nii öelda ära omada. Väga halb asi. Mängujuhti ei saa ära omada maailmasiseselt, samas on mängujuhil ka vastutus teha mängu, kus kõigil oleks lõbus. Muidugi, üritada teha lõbusat mängu mõlemale Kuribohi poolt ära mainitud grupile on raske. Aga elu ongi raske.
Ja et ka artiklist rääkida: mina mängujuhina toetan küll mängijate omapoolset initsiatiivi, kui neil on piisavalt stiilitunnetust loomaks midagi, mis antud maailmasse ka sobib. Selle puhul tasub loomulikult mängujuhiga konsulteerida, et kas sinu ideed üldsegi maailma mahuvad. Mängijana on minul tihti probleem selles, et pole hetkel ühtegi larpimaailma mis minu lennukat grafomaaniat toetaks. Kurb.
Esindan ainult omaenda arvamust, kui tekstis pole vastupidi öeldud.