evangeeliumid (oli: arutlus rahvapärimuse üle, mis kanonisee

[hallsilm]

sellise teksti leidsin:

KUIDAS UUS TESTAMENT PÄEVAVALGUST NÄGI?

Aastaks 325 p.Kr. olid erinevad kristlikud sektid omavahel nii tülli läinud, et otsustati kokku kutsuda kristlaste nõukogu (ajaloos tuntud Nicea Nõukogu - Council of Nicea - nime all), kus kõik vaidlusteemad läbi arutataks.

Suurimaks debatiküsimuseks osutus kolmainsus. Tol ajal oli enamus Põhja-Aafrika rahvastest kristlased. Eriti tugev kristluse kants oli tänapäeva Alžeeria, Tuneesia, Maroko aladel. Kuna sealsed rahvad pooldasid viimse hingetõmbeni jumalikku monoteismi, siis oli neil hiljem ka väga lihtne islamit vastu võtta.

Kuna juba enne läbirääkimiste algust seisukohad niivõrd erinesid ja riiuküsimusi nii palju oli, otsustasid kristlastest monoteistid peale paari neile suunatud mõrva ja atentaati Nicead boikoteerida. Nii said kolmainsuse pooldajad seal vabad käed.

325. aastal saigi kolmainsus Nicea Nõukogu otsusega kristliku kiriku ametlikuks doktriiniks. Kuid seal saadeti korda ka palju muud.

Näiteks oli selleks ajaks Kristuse elust, tegemistest ja ütlustest kokku kirjutatud ligi 300 erinevat raamatut (Kristuse kaaslaste või nendest järeltulevate põlvede kogutud ja kokku kirjutatud informatsioon Kristuse kohta). Seda oli teadagi liiga palju ja kuidagi tuli andmeid ühtlustada. Mis tehti??? Kõik ligi 300 raamatut pandi ühte kinnisesse tuppa laua alla ritta ja uks keerati lukku. Öeldi, et need, mis hommikuks laual on, ongi Jumal välja valinud. Hommikuks olidki laual 4 meile tuntud evangeeliumi. Kelle käes aga võti oli või kas oli olemas ka mõni salakäik, sellest ajalugu vaikib. Ülejäänud raamatud (kaasa arvatud kõik heebrea keelsed originaalid, sest kristlik kirik pidi teenindama nüüd vaid ladina keeles) lasti ära keelustada ja ära põletada. Kes julges hoida alles ühtki neist, seda ootas ennastki surmanuhtlus. Üks põletatud raamatute hulgast on tänapäeval siiski ime kombel leitud, ühest varasemast hauast nimelt. Tegu on Barnabase (üks Jeesuse järgijatest) gospeliga (imelikul kombel sarnaneb see Koraanile palju enam kui Piibli raamatutele, mille tõttu on kristliku maailma pead selle raamatu ka maha vaikinud). Tänapäeval on see aga saada, kuna üks „pühadust teotav munk” suvatses selle käsikirja Vatikanist paavsti enda raamatukogust „ärandada”. Tekst kuulus apokrüptide ehk rahva eest varjatud sakraaltekstide hulka. Ka netis leidub sellest tõlkeid. Üks asub näiteks - http://www.sacred-texts.com/isl/gbar

Ükski meile tuntud evangeelium ei ole kirjutatud Kristuse otseste järgijate (Kristuse enda poolt kirja pandud või dikteeritud raamatust, nagu on seda Muhammedi poolt õpetatud Koraan, võib nüüd veel vaid und näha) või kellegi poolt, kes oleks ise Kristusega kokku puutunud. Välja võib arvata vaid Markuse, kes on evangelistidest vanim, Kristuse järgija Barnabase õepoeg, seega pisikese poisina Jeesust näinud. Matteus oli Rooma impeeriumi maksukoguja ja ei ole iial Jeesust järginud. Luukas oli Pauluse arst, kes ei olnud samuti kunagi Jeesust kohanud. Johannese evangeeliumi üle on aga isegi selle evangeeliumi valijad ise vaielnud, kuna ta on kõigist evangeeliumidset kõige hiljem kirjutatud.

Seega kuulub tänasesse Uude Testamenti 4 raamatut, mis on Jumal teab kelle poolt valitud ja kelle autoriteks ei ole olnud kedagi, kes oleks Jeesust järginud ning Pauluse poolt kirjutatud erinevatest kirjadest.
Ja kes oli too Paulus??? Paulus, kristliku kiriku Euroopasse tooja ning siin kinnitaja ja uue kiriku looja, oli Jeesuse eluajal ja peale tema surmagi veel Rooma käsilane, kes kiusas igal võimalikul moel Jeesuse järgijaid taga. Mõni aeg peale Jeesuse surma ta pöördus, ütles, et Jeesus oli talle ilmunud ning tema meelt muutnud. Ta otsis Jeesuse järgijate seltsi, kuid nood ei tahtnud teda umbusust omaks võtta. Barnabas, üks Jeesuse järgijatest, halastas ta peale ja kostis tema eest. Sellest ajast võeti Paulus vastu ja mõne aja pärast hakkas ta läbi viima uuendusi, millega vanad järgijad loomulikult rahul ei olnud. Seda kõike on vägagi lihtne kontrollida, lugedes Uut Testamenti – Paulus ise jutustab kõiges vägagi avalikult, isegi Jeesuse jüngrite vastuolust temale. Näiteks ütles ta, et ümberlõikamine ei ole kohustuslik. Uuendusi sisse tuues ütles ta põhjenduseks alati, et Jeesus oli talle selle ja selle unes ilmutanud. Ja nii see läks ...


Allah akbar

[ohpuu]

tõstan poliitikasse ja religiooni.

meie ajastuni säilinud evangeeliumide yle, sh nende koguarvu yle, on siinkandis varem kah arutatud. ei viitsi yles otsida.

[Sisalik]

Aga kui see teksti autor loeks natukene? Hästi natukene? Midagi lihtsat? Näiteks:

Heinrich Alexander Stoll
"Koobas Surnumere ääres. Romaan Qumrani käsikirjadest."
Saksa keelest tõlkinud Jüri Selirand.
Tallinn "Olion" 1992.

Lugeda on ju tore?

[heidrun]

Ega UT teke nii juhuslik vast ikka ei olnud, kui hallsilm teab kõnelda. Põhiteoste osas jõuti üllatavalt ruttu üksmeelele. Muratori (Milaano raamatukoguhoidja poolt 1740 avastatud) UT teoste loetlelu pärineb kusagil aastast 200 pKr ja seal on UT teostest enamik mainitud ja nelja praegugi UT evangeeliumi kõrval ei mainita teisi. Ka Tertullinanus (160 - 220) teab mainida 22 UT raamatut (27 - st), samuti Aleksandria Clemens(tema manib küll ka heebrealaste ja egiptlaste evangeeliumi ja Barnabase kirja). Seega tundub, et aastaks 200 oli UT teoste ringist 20 teose osas enam-vähem üksmeel, evangeeliumite osas üsna kindlasti. Läänes ei tunnistatud heebrea kirja, Idas ilmutusraamtut; 4. sajandil vaieldi veel 2. Peetruse, 2.-3. Johannese, Juuda ja Jaakobuse kirja kuulumise üle UT-i.

Barnabase kiri on üsna varajane, pärineb aastate 70-132 vahelt. Hea ülevaade ja Kalle Kasemaa tõlge on sellest ajakirjas EELK 1987. Sealt võib seda ka eesti keeles lugeda ja otsustada selle sarnasuse üle Koraaniga. Niisama on mägi kirjandust UT autorite seoste kohta Jeesusega.

[Sisalik]

Niisama on mägi kirjandust UT autorite seoste kohta Jeesusega.

Teemaalgatuse teksti autorile mõeldes ja ikka sõbralikult: nimekirja, pliiz-pliiz? Sest lugeda on ju endiselt tore, eksju? Ehk leidub veelgi huvilisi...

[heidrun]

Panen omalt poolt mõned eestikeelsed raamatud teema kohta, võõrkeelstest on üsna raske valikut teha:

Gerhard Kroll "Jeesuse jälgedel" (J.Esto ühing, vist 2002)
EELK UI õppekirjandusest John Drane "Jeesus" ja K.M.Fisher "Algkristlus"
F.F.Bruce "Uue Testamendi ajalugu" (Logos 2000)
E.Lohse "Uue Testamendi tekkelugu" (EÜSi kirjastus, 1994)
Teoloogilise raamatukogu sarjas E.Lohse "Uue Testamendi teoloogia põhijooni" ja C.Anderseni ja A.M.Ritteri "Kristluse ajalugu" I/1

[Rainald]

Kulla Sisalik!
Teksti autor võib küll lugeda kuid Nicaia kogunemist see olematuks ei muuda. Ja ka Surnumere kirjarullid ei lükks Hallsilma teksti ümber. Pigem kinnitavad seda.

[Sisalik]

Tere,Rainald!

Ausõna,mul ei ole ateistide vastu midagi. Maausuliste vastu ka ei ole. Budistide jne. jne. vastu samuti mitte. Isegi kaitseliitlaste vastu ei ole. Ega sõjaväelaste.

Mulle ei meeldi hullkristlased ja lollateistid. Nende ühiseks jooneks on aktiivne müügitegevus oma maailmavaate levitamisel, totaalne sallimatus teistsuguse maailmavaate kandjate suhtes, sageli ka eksimine mõistetes ning zhanri klassika mittetundmine.

Niisiis, kui ma nüüd tohiksin paluda:

Nikaia kirikukogu on korrektne eestikeelne väljend. I Nikaia kirikukogu tunnistas 325 a. m.a.j. arianismi ketserluseks ja kehtestas Nikaia usutunnistuse. II Nikaia kirikukogu 787 a. m.a.j. (üldjärjestuses VII) taastas pildikummardamise ning oli viimane oikumeeniline kirikukogu, mille otsuseid tunnustab õigeusu kirik.

Apokrüüfid on piiblikaanonisse kuulumatud, kuid sellele sisult ja tekkeajalt lähedased judaistlikud ja varakristlikud teosed. Eesti vanades piiblitrükkides kandsid need teosed nime "Apokriiva raamatud". Apokrüüfide loetelu leiab iga huviline siit: http://et.wikipedia.org/wiki/Apokr%C3%BC%C3%BCfid

Mis puutub zhanri klassikasse, siis kindlasti on selle tsitaadi päritolu hõlpsasti äratuntav:

"Mitmesuguseid kristlikke evangeeliume oli väga palju: teadlased tunnevad neid ligi kolmkümmend. Uude Testamenti võetud evangeeliumid ei ole muidugi mõista mingil määral usaldatavamad kui ülejäänud. Nende pühaks kuulutamine ja "jumala ilmutuseks" tunnistamine oli tingitud paljudest asjaoludest, mis polnud sugugi ühenduses nende sisu usaldusväärsuse astmega. Siin etendasid suurt osa nende ulatuslik levik suuremates keskustes, ketserlusevastase poleemika vajadused jne. Uue Testamendi evangeeliumid kanoniseeriti II sajandi viimasel veerandil. 180. aastal mainib Irenaeus neid esmakordselt nimeliselt. Umbes samal ajal koostas Justinuse õpilane Tatianus evangeeliumideharmoonia "Diatessaron" ("läbi nelja"), mille aluseks oli neli kanoniseeritud evangeeliumi. Ning viimaks loetleb 200. aasta paiku koostatud niinimetatud Muratori fragment "jumala poolt ilmutatud" kirjadena Uues Testamendis sisalduvast 27 kirjast 22. Neist mõne, näiteks "Ilmutusraamatu" üle vaieldi kirikumeeste hulgas väga kaua - kuni IV sajandini."

Et piiblitekst on kompilatsioon, seda õpetatakse tänapäeval koolis ajalootundides kuuendas klassis. Selline õpik nagu “Vanaaeg I”. Ajalooõpik 6.klassile. Lk. 96 – 103 (Pärsia) ja Lk. 112 – 117 (Iisrael) sisaldavad ka ülevaateid religioonidest ning nende kujunemisest. Tsitaat 6.klassi õpilase referaadist: "Zarathustra õpetas, et maailmas on kaks vastanduvat jõudu: elu ja headuse looja Ahuramazda (keda aitavad ahura`d, head vaimud või inglid) ning kuri hävitaja Angra Mainiu (keda aitavad daeva`d, kurjad vaimud). Inimese saatus sõltub sellest, millise otsuse need omavahel langetavad. Pärast surma lähevad häid tegusid teinud inimesed paradiisi, need aga, kelle puhul on valdavad halvad teod, langevad Vale majja, kus neid piinatakse." Edasi tulevad selgitused, kuidas zoroastrism (ja mitte ainult see) piiblitekstidesse jõudis.

Seega: vähem kirjaoskamatut ja liiga ilmselgelt vaenulikult väljendatud propagandat, seltsimehed! Sellise agitatsiooni kaudu saavutab ainult vastupidiseid tulemusi, ehk siis, võib juhtuda, et järjest laiemad töörahva hulgad hakkavad huvi tundma usu vastu, mis on oopium rahvale!

P.S. m.a.j. ehk "meie ajaarvamise järel" on täiesti korrektne väljend. Lubatud kasutada kõigil, kes mingil põhjusel ei taha kasutada lühendit p.Kr. ehk "peale Kristust".

Lugupidamisega,
Sisalik,
Eksam "Eesti rahvaluule" sooritatud hindele "väga hea".
Eksam "Filosoofia ajalugu" sooritatud hindele "väga hea".
Jne. TRÜ siis.

[mart]

Tegu on Barnabase (üks Jeesuse järgijatest) gospeliga

Eestikeelne sõna "gospel" pärineb muistsest eesti keelest (sõnadest good + spell) ja demonstreerib hallsilma poolt tsiteeritud tundmatu autori fenomenaalset erudeeritust selles vallas.

[Rainald]

Ka minul pole ühegi usutunnistuse vastu mitte kui midagi, kuid ainult sinnamaani kuni nad hakkavad enda usku mulle peale suruma. Kahjuks pean ütlema, et selle pealesurumisega on mind siiani tüüdanud ainult kristlased, seega andke mulle andeks minu pisike eelarvamus kristluse suhtes. Minu arvates ei pea usku kellegile edasi levitama - kui tegemist on hea ja õige usuga siis levib ta ise ja leiab ka järgijaid.
Mis puutub sellesse, et piibel on kompilatsioon erinevatest legendidest siis seda ma tean. Üks tuntumaid tekste mille algallikas (mis võibolla põhineb jällegi kellegi legendidel või isegi tõesti sündinud juhtumitel) on leitud on mu meelest veeuputuse oma, mis peaks põhinema Sumerite üllitistel.

Minu usulisse kuuluvuse kohta niipalju, et ma ei pea ennast ateistiks. Ma ei oska ennast mitte ühegi usutunistuse alla liigitada. Kui arvata, et ei ole olemas mitte ühtegi jumalat, siis tundub see ilm kuidagi tühi ja kõle, kas pole? Kuid kes olemas on ja palju neid täpselt olemas on, seda ma küll ei tea.

[Sisalik]

Minu usulisse kuuluvuse kohta niipalju, et ma ei pea ennast ateistiks. Ma ei oska ennast mitte ühegi usutunistuse alla liigitada. Kui arvata, et ei ole olemas mitte ühtegi jumalat, siis tundub see ilm kuidagi tühi ja kõle, kas pole? Kuid kes olemas on ja palju neid täpselt olemas on, seda ma küll ei tea.

Millegipärast mulle tundus, et see lause on kurb?

Aga kui läheneks asjale süsteemselt? Natuke läbi huumoriprisma: loe ja vali! Või lihtsalt vaata, mõtle ja võrdle. Ning tunne rõõmu sellest, et maailm on mitmevärviline ja alati on võimalik millestki midagi uut teada saada. Või millegi kohta uus vaatenurk omandada.

http://www.apollo.ee/product.php/0309219

P.S. Haigusleht on läbi selleks korraks, seega olen tööl tagasi ja mõnda aega ei kirjuta. Üldse tundub vahel, et "less is more!" (vähem on parem? Näiteks?)

[Rainald]

Kurvana see just ei kõlanud - vähemalt mu enda arvates.
Süsteemselt ma lähenema ei hakka - tundub tobe endale kataloogi järgi usku välja valida. Nagu ütlesin - kui usk on hea jõuba ta ise inimeseni.