Eesti üksused kriisipiirkondadest koju?

[Rainald]

See ei lähe küll päris täpselt teemasse, kuid mind huvitaks Teie seisukoht Eesti üksuste koju toomise kohta kriisipiirkodadest. Pean siinkohal silmas eelkõige Iraaki ja Afganistaani. See, kas sinna minek oli üleüldse õigustatud ei ole mõtet hakata siin arutama, nii et sellel teemal ärge palun pikalt sõna võtke.

[Domino]

Mina ei näe mingit mõtet meie poiste Iraagis hoidmiseks eriti kui USA kavatseb Iraaki sõdureid juurde viia. Kogu selle "meie oleme USA liitlased" tallalakkumis jutu võivad meie erakordselt taibukad poliitikud pista kohta kuhu päike ei paista.
Ja Afganistan? Mis kuradi kriisikolle?!? Ise me tekitasime seal korraliku kriisikolde. Koge see rahuvalvajate saatmine Lähis-Idasse on nagu tõrva tulle valamine. Seal on aasta tuhandeid peetud sõdu tühiste asjade pärast ja peetakse ka tõenäoliselt edasi. Meie või üks kõik millise riigi rahuvalvajad ei suuda tekkitada mingisugust erinevust.

[Rainald]

Et kas sa suudaksid kuidagi moodi seda arvamust ka põhjendada - põhjendamise alla ei klapi hästi a'la delfi kommentaariumi sõnavõtud tallalakkumise ja muu sarnase kohta.
Ehk siis sa arvad, et tuleks tagasi tuua. Kuid miks? Või kui edasi olla siis miks?

Minu enda seisukoht on selline. Olenemata põhjustest miks ameeriklased sinna oma nina toppisid, tuleb seal praegu siiski edasi olla, et tagada mingigi normaalse elu säilimine, kuna kohalikud üksused ei ole võimelised omal maal korda looma (politsei, sõjavägi, kohtud jne). Ameeriklaste (sealhulgas ka eestlaste) välja toomine Iraagist viiks kogu selle riigi veel hullemasse kaosesse, kui ta hetkel on. Siinkohal võin tuua näiteks ainult niipalju, et ESTPLA vastutusalaks olev Saba al Bori linna hakkasid elanikud kohselt tagasi tulema, kui eestlased seal linnas jälle patrullimas hakkasid käima - enne seda oli koht praktiliselt inimtühi, kuna rivaalitsevate jõukude käes kannatavad eelkõige mitte välisriikide sõjaväelased, vaid eelkõige kohalikud.

Afganistaniga on olukord tsiba keerulisem.
Eelkõige on probleem selles, et NATO PR tööga on kuskil midagi väga puusse pandud. Kohalikele on lubatud maad ja taevad kokku, kuid kuna Taliban üsna järjekindlalt üritab NATO-t Afgaanist välja lüüa, siis pole olukord piisavalt turvaline, et saaks hakata infrastruktuuri ülesse ehitama. Kohalikel on sellest aga **** või moos ja nad tahavd kõike saada kohe. Arvestades seda, et NATO ei saa lubada endale taktikat mida kasutasid venelased omal ajal (külad maatasa ja asi ants) siis on kohas sisside välja suitsetamine üsna keeruline.
Põhjendus miks me aga peaksime siiski seal edasi olema on lihtne - narkootikumid. Talibani ajal oli narko asi seal küll madalseisus, kuid praegu on Talibanist saanud üks suuremaid narko kasvatajaid selles piirkonnas ja seda selleks, et oma operatsioone rahastada - usk on selle koha pealt paindlik, kas pole?

[Teemon]

minu arvamus on, et afganistanile v6i iraagile l2heb see suhteliselt v2he korda, on seal sadade tuhandete s6durite seas ka meie m6nikymmend meest v6i mitte.

kyll aga omandavad need meie mehed seal reaalseid lahingukogemusi, mis on suht hindamatu v22rtusega. neid kogemusi ei saa millegiga asendada. tallinna l2hedal metsas paukmoona t2ristamine on hoopis midagi muud kui reaalses lahingtegevuses osalemine. tagasi tulles saavad madalamal pulgal mehed neid lihtsalt kaaslastega jagada, k6rgemal pulgal olijad vastavalt vaikselt meie kaitsev2ge ringi ehitada efektiivsemaks.

seega kylmalt kaalutletud arvamus on, et ei tuleks tagasi tuua. sealolijate/sinnaminejate pereliikmed jms arvavad loomulikult teisiti, ja see on loogiline.

[veiko100]

Arvan, et pole erilist vahet, mitu eestlast Iraagis on. Korda ei ole seal võimalik luua, sest USA ja "Tahtejate koalitsiooni" (? ) jõud on lihtsalt määratult väiksemad nende vastas olevast inimmassist. Ei ole meie koalitsioonijõududel ka kuidagi võimalik üle mängida VA propagandamasinat (moslemite jaoks kohustuslikud reedesed jutlused). Praegu on "Tahtejate koalitsioon" tasakaalustavaks jõuks Iraagis, toetades ilmselgelt nõrgemat poolt. Seetõttu loomult tugevam pool ei ole võimeline saavutama ülemvõimu [...Taeva all...] ja võimuvõitlus jätkub. Pole ülemvõimu, pole stabiilsust. "Tahtjate koalitsiooni" välja tõmbumisel järgneks lühike ja väga verine võimuvõitlus (no ütleme umbes 10 000 -20 000 hukkunut), võitjad (ilmsesti šiiad) kehtestaks teokraatia ja riiki saaks hakata normaalselt üles ehitama, elu jätkuks.

Aga kas Eesti Iraagist välja? Objektiivselt, jättes emotsioonid kõrvale, siis erilist vahet pole, kuid selge on see, et USA üks hetk on sunnitud sealt minema. Arvan, et ei oleks olla mõtekas viimaste minejate seas, sest sealne ühiskond jätab nende viimaste nimed meelde...

Afganistani kohta ei oska öelda, pole sealseid sündmuseid niivõrd jälginud. Kogemuse poole pealt on Afganistan kindlasti positiivne koht. Olen kuulnud, et meie mehed on osalenud mitmetes lahingutes...

[Tanel]

[pronto]

[Rainald]

Pronto küsimusele võin vastata, et jah, nad teevad seal elu rahulikumaks. Pean eelkõige silmas Iraaki. Afganistaani kohta mul hetkel täpsemad andmed puuduvad, sest sealne seis on üsna keeruline.
Afganistaani kohta võiks soovitada ühe briti ajakirjaniku filmi "Dispatches. Fighting the Taliban" pikkusega umbes 40 minutit. Seal on üsna ea ülevaade tavalise sõduri olukorrast ja tegemistest Afgaanis. Ja mis kõige huvitavam - see film on tehtud operatsioonist, kus osalevad ka eestalsed, keda kaadris vilksatab päris tihedalt.
Link:

NB! Keda huvitab siis see film on mul olemas ka täis kujul - youtubes on ta hakitud viide ossa. Võtke ühendust ja olen lahkelt nõus jagama.

[Nigga]

Nõustun nendega kes arvavad et ega meie paar meest midagi ei muuda aga jah ehtne lahingukogemus on ikka midagi muud kui maastikumäng ja seda saab praegu ainult sealt.Ehk mehi peaks iga paari kuu tagant vahetama ja värsket verd peale saatma.

[Tanel]

[Rainald]

[pronto]

[azrael]

[Rainald]

[pronto]

Ka mitte nendele sõduritele seal pomme ei pandagi valdavalt? Et kui poleks sõdureid poleks ka eriti põhjust pomme panna.