Eestlaste muinasusk

[argkunn]

[surra]

- kas seal pole piisavalt infot?

[ohpuu]

ja kui ei ole, võid kysida inimeste käest, kelle aadresse lehelt leiad (v.a kujundajalt).

[Irve]

Kas maavalla usk ei ole mingi hilisemal ajal taastatud ja juurdemõeldud üritus? St et võtame folkloorist niipalju kui saame ja valged kohad mõtleme ise juurde?

[Bernard]

[ohpuu]

mh,

siin tuleks eristada mitut mõistet tõepoolest:

a) muinasusk, mis on põhiliselt teoloogide ja muinasteadlaste ning arheoloogide termin. tähistab seda usku, mis oli valdav enne muinasaja lõppu (muinasaeg lõppes Eesti Vabariigi praegusel alal aastal 1227). teada on temast otseste allikate kaudu vähe, põhiliseks allikaks Henriku kroonika, ja raske on määrata, mis sellest on ideoloogiline võltsing, mis on ekslik eelarvamus võõra rahva kohta, keda peetakse alamaks ja metsikuks ja mis on tegelike syndmuste kirjeldus. eri huviryhmad tõlgendavad seda piskutki väga erinevalt.

b) rahvausk, mis on folkloristide termin selle kohta, mida keegi usub, aga mis pole ametliku konfessiooni või dogmana kuskil kirjas ega kinnitatud ega allu automaatselt yhegi nn kõrgreligiooni autoriteedile, vaid elab omasoodu ja saab igalt poolt mõjutusi. ajas ja ruumis piiramata (typologiseeriv termin seega): võib rääkida Pausaniasele tuginedes vanakreeka rahvausust, keskaja Euroopa rahvausust (vt Jean-Claude Schmidti "Püha hurdakoera"), 19. aastasaja eesti rahvausust Hurda & Eiseni kogude põhjal ja 21. aastasaja rahvausust ykskõik kus oma kogemusest.

c) maausk, mis on yhte eesti kohalikku usku kuulujate kokkulepe seda kohalikku usku nimetada. sõna sai viimati ja selle ryhma jaoks selle sisu kunagi 20. aastasajal (pole välistatud, et sama või sarnast sõna või sõnayhendit on lähedases tähenduses varemgi tarvitatud, aga lõplikult vettpidavat tõendust selle kohta pole näinud). kuidas selle sõna tähendust piirata ajas ja ruumis, on keeruline öelda, sest eri moodi mõtlejate tõlgendused on seinast seina (paarist aastast paari tuhande aastani, paaristkymnest inimesest paljude või peaaegu kõikide maailma rahvasteni) ja nii erinevates tähendustes seda sõna siis eri inimesed tarvitavadki. paras peavalu, aga see sõna pole teaduslik termin. praeguste uskkonda kuulujate uskumised ja arvamised pärinevad kah igasugu allikatest, omaenda konkreetsete esivanemate käest, teistelt elavatelt või surnud inimestelt, kirjalikest allikatest ja ilmselt ka muudelt andmekandjatelt ning on isikuti ysna erinevad.

d) taarausk, mille sisu avamise jätaks teiseks korraks või ära, kui publik tungivalt ei nõua.

palju muret ja asjatuid hõõrumisi valmistab nende mõistete segamini ajamine, muidugi. yhte neist sõnadest teisega segi ajades või suvaliselt asendades võib nii mõnegi inimese tigedaks ajada.

aga need inimesed, keda http://www.maavald.ee kaudu leida võib, oskavad ka muinasusust yht ja teist ytelda ja soovitada. ma enne ise ei viitsind

paremad allikad nimelt muinasusu kohta oleks muidugi Uku Masingu "Eesti usund", kus ta räägib ka sellest, kuivõrd võimatu on midagi lõpuni kindlat ytelda eesti muinasusu kohta (et lõpuks kirjeldab ikkagi igayks oma usku) ja Ivar Paulsoni "Eesti vana rahvausk". need mõlemad raamatud räägivad suures osas siiski 19. aastasaja rahvausust või sellele toetudes muinasusust siis. mis sa hing teed, kui allikaid pole 700 aastat vanade asjade uurimiseks, häda ajab härja kaevu.

[Taliesin]

Mulle näib, nagu peaks see teema "poliitika ja religiooni" alla kuuluma. Rägitakse ju ikkagi usust.

[turmakoll]

[TROOJA HOBUNE]

[Bernard]

[Irve]

Muide - kuivõrd on võimalik midagi oletada meie omaaegsest muinasusust meie vähem ajupestud sugulasrahvaste uskumuste baasil. Mõtlen siin saamid, Siberi rahvad tüüpi asju. Palju neil säilinud on? Ohpuu?

[ohpuu]

[ohpuu]

mis puutub soomeugrilastesse, kes on ristiusu ja islami misjonist kergemini pääsenud kui need, kes siin meie ligidal elavad, siis oleks oluline teada, et praegu Vene Föderatsiooni võimu all on selline maa nagu Baškortostan. see maa yhendati Vene riigiga alles 16.–17. aastasajal. enne seda oli see maa tatari ylemvõimu all, islamit talupoegade hulgas ilmselt väga aktiivselt ei levitatud. kui lääne pool Ivan Julm Kaasani khaaniriigi allutas, siis pages sõja eest Baškortostani ysna palju marilasi ja udmurte.

Kaama-taguseid udmurte ega idamarisid pole seetõttu kunagi ristiusku pööratud, sest selle kandi allutamine läks kuidagi teistmoodi kui Marimaa ja Udmurdimaa allutamine, kus oli peale neid suur sõdu ja ka hiljem palju õigeusu misjonit. teisipidi on islam seal kah tatarlaste ja baškiiride usk. (isegi yks selle kandi tyrgi rahvas, nimelt tšuvašid, on siiamaani enamikus oma kohalikku tšuvaši usku.)

mari usust võib lugeda lähemalt Lidia Toidybeki raamatust "Mari usund", Kaama-taguste udmurtide usust Aado Lintropi raamatust .

eesti muinasusu uurimise seisukohalt on nende uskude tundmine kasulik selle poolest, et need rahvad on põllupidajad-karjakasvatajad, kes elavad samuti metsavöötmes nagu läänemeresoomlasedki.

uurali keeli kõnelevate põhjarahvaste ehk laplaste, neenetsite ja teiste samojeedide, hantide ja manside misjonilugu on pikk ja segane. seda ma eriti ei tunne ega oska hinnata, kui tulemuslik ta millal olnud on.

kõige lihtsam on ehk läänepoolsete laplastega, kelle nõiatrummid on suuremas jaos Kopenhaagenis ja mujal 17.–18. sajandil ära põletatud ning kes praegugi kuuluvad enamasti formaalselt kolme luteri riigikirikusse. 19. aastasajal levis yle põhjapoolse Lapimaa luterlik äratusliikumine, mida vedas Lars Levi Laestadius. (sarnane vennastekoguduste liikumise ja muude rangemate protestandi usuliikumistega, millest muu hulgas on võrsunud Eesti baptistid.)

samas on laplaste hulgas kogu aeg olnud selliseid, kes pole olnud korralikud kristlased ja täidavad selliseid vanu usukombeid, mida ykski korralik kristlane ei tohiks täita. aga kui palju, seda ei või teada, sest neid asju aetakse tavaliselt salaja, kas päris omaette või väga lähedaste inimeste seltsis. tunnen mitmeid, kes on kas ise sellised või tunnevad selliseid oma esivanemate või muude vanade inimeste seas. mõni yksik võib-olla ei kuulu luteri kirikusse.

[riion1]

*Vahib teksti mokk töllakil ja närib info läbi*

[ohpuu]

Lintropi raamat udmurdi usust .