Foorumi Avalehele

Jäta vahele kuni sisuni


Eestlaste muinasusk

Vestlus poliitika- ja religiooniteemadel

Moderaator: ohpuu

Foorumi reeglid
1. antud alafoorumi moderaator on ohpuu.
2. tal on 6igus siin foorumis teie postitusi vajadusel muuta ja kustutada.
3. ta v6ib, aga ei pea p6hjendama suvalise posti muutmist/kustutamist.
4. ta võib teemasid oma suva j2rgi lukustada.
5. kellele need reeglid ei sobi, 2rge palun postitage siin foorumis.
Kasutaja avatar

Eestlaste muinasusk

PostitusPostitas argkunn 14:02 29. Sept 2004

Mul tekkis suur huvi eestlaste muinasusu vastu. (Taara ja muud jumalad ja vaimud) Kas keegi teab midagi rääikda, soovitada raamatud vms.
Asja mõtteks on minu soov teada mida kummardasid, soosisid meie kunagised esivanemad.

Ette tänades
"Errare humanum est"
argkunn
Ruunitundja
 
Postitusi: 430
Asukoht: Tõrvandi

Kasutaja avatar

PostitusPostitas surra 14:49 29. Sept 2004

http://www.maavald.ee/ - kas seal pole piisavalt infot?
surra
veider molekul
 
Postitusi: 4448
Asukoht: tartu / ugandi / maailm on seenemets

Kasutaja avatar

PostitusPostitas ohpuu 14:56 29. Sept 2004

ja kui ei ole, võid kysida inimeste käest, kelle aadresse lehelt leiad (v.a kujundajalt).
ohpuu
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3001
Asukoht: Balti jaam

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Irve 15:06 29. Sept 2004

Kas maavalla usk ei ole mingi hilisemal ajal taastatud ja juurdemõeldud üritus? St et võtame folkloorist niipalju kui saame ja valged kohad mõtleme ise juurde?
Irve
paranoik
 
Postitusi: 6659
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

Re: Eestlaste muinasusk

PostitusPostitas Bernard 15:41 29. Sept 2004

argkunn kirjutas:Mul tekkis suur huvi eestlaste muinasusu vastu. (Taara ja muud jumalad ja vaimud) Kas keegi teab midagi rääikda, soovitada raamatud vms.

Asja mõtteks on minu soov teada mida kummardasid, soosisid meie kunagised esivanemad.

Ette tänades


irw. nagu me kõik. Eesti folkloorist on veel midagi teada - muinasusundist, mitte halligi - kõik mis siin pakutud saidil oli on hilisem hüpotees või väljamõeldis (minu teada kõvemad tänapäevased maausu järgijad ei püüagi väita, et see oleks "ajalooline"). Me ei tea mida kummardasid meie kunagised esivanemad. Põhjuseid selleks on mitmeid. Ainus ajalooline vihje mingile muinasusundile oli Läti Hendriku kroonikates, kus Eestlased olevat lahingus kedagi Tharapitat appi hüüdnud. See on ka ainus koht kus Taara või midagi sellelaadset saab Eestlastega seostatud - kõik mis ma mujalt leidnud olen on hüpoteetiline ja sellel puuduvad tõestatavad allikad.

Mitte, et ma muinasusu vastane oleks - ise selle uurimisega küll ei tegele aga kui keegi suudaks mulle näpuga näidata mingeidki ajaloolisi allikaid muistsete Eestlaste usundi kohta siis oleksin ääretult tänulik ja põnevil - lisaks mulle oleks seda ka terve hulk muinasajaloolasi.


Eesti mütoloogia huvilisele (haldjad, nõiad, koerakoonlased...), soovitaksin alustuseks

M. J. Eisen "Eesti mütoloogia"

Natuke popularistlik on (veidi juturaamat) aga enamjaolt OK. See välja arvata, kindlasti huvitav lugemine.
Viimati muutis Bernard, 15:42 29. Sept 2004, muudetud 1 kord kokku.
Austusega, Allan Bernard /55 632 698/

Larbi- ja võitlustreeningud üle Eesti: VG LARP Klubi
Bernard
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 2956
Asukoht: Tallinn, 55 632 698

Kasutaja avatar

PostitusPostitas ohpuu 15:41 29. Sept 2004

mh,

siin tuleks eristada mitut mõistet tõepoolest:

a) muinasusk, mis on põhiliselt teoloogide ja muinasteadlaste ning arheoloogide termin. tähistab seda usku, mis oli valdav enne muinasaja lõppu (muinasaeg lõppes Eesti Vabariigi praegusel alal aastal 1227). teada on temast otseste allikate kaudu vähe, põhiliseks allikaks Henriku kroonika, ja raske on määrata, mis sellest on ideoloogiline võltsing, mis on ekslik eelarvamus võõra rahva kohta, keda peetakse alamaks ja metsikuks ja mis on tegelike syndmuste kirjeldus. eri huviryhmad tõlgendavad seda piskutki väga erinevalt.

b) rahvausk, mis on folkloristide termin selle kohta, mida keegi usub, aga mis pole ametliku konfessiooni või dogmana kuskil kirjas ega kinnitatud ega allu automaatselt yhegi nn kõrgreligiooni autoriteedile, vaid elab omasoodu ja saab igalt poolt mõjutusi. ajas ja ruumis piiramata (typologiseeriv termin seega): võib rääkida Pausaniasele tuginedes vanakreeka rahvausust, keskaja Euroopa rahvausust (vt Jean-Claude Schmidti "Püha hurdakoera"), 19. aastasaja eesti rahvausust Hurda & Eiseni kogude põhjal ja 21. aastasaja rahvausust ykskõik kus oma kogemusest.

c) maausk, mis on yhte eesti kohalikku usku kuulujate kokkulepe seda kohalikku usku nimetada. sõna sai viimati ja selle ryhma jaoks selle sisu kunagi 20. aastasajal (pole välistatud, et sama või sarnast sõna või sõnayhendit on lähedases tähenduses varemgi tarvitatud, aga lõplikult vettpidavat tõendust selle kohta pole näinud). kuidas selle sõna tähendust piirata ajas ja ruumis, on keeruline öelda, sest eri moodi mõtlejate tõlgendused on seinast seina (paarist aastast paari tuhande aastani, paaristkymnest inimesest paljude või peaaegu kõikide maailma rahvasteni) ja nii erinevates tähendustes seda sõna siis eri inimesed tarvitavadki. paras peavalu, aga see sõna pole teaduslik termin. praeguste uskkonda kuulujate uskumised ja arvamised pärinevad kah igasugu allikatest, omaenda konkreetsete esivanemate käest, teistelt elavatelt või surnud inimestelt, kirjalikest allikatest ja ilmselt ka muudelt andmekandjatelt ning on isikuti ysna erinevad.

d) taarausk, mille sisu avamise jätaks teiseks korraks või ära, kui publik tungivalt ei nõua.

palju muret ja asjatuid hõõrumisi valmistab nende mõistete segamini ajamine, muidugi. yhte neist sõnadest teisega segi ajades või suvaliselt asendades võib nii mõnegi inimese tigedaks ajada.

aga need inimesed, keda http://www.maavald.ee kaudu leida võib, oskavad ka muinasusust yht ja teist ytelda ja soovitada. ma enne ise ei viitsind ;)

paremad allikad nimelt muinasusu kohta oleks muidugi Uku Masingu "Eesti usund", kus ta räägib ka sellest, kuivõrd võimatu on midagi lõpuni kindlat ytelda eesti muinasusu kohta (et lõpuks kirjeldab ikkagi igayks oma usku) ja Ivar Paulsoni "Eesti vana rahvausk". need mõlemad raamatud räägivad suures osas siiski 19. aastasaja rahvausust või sellele toetudes muinasusust siis. mis sa hing teed, kui allikaid pole 700 aastat vanade asjade uurimiseks, häda ajab härja kaevu.
ohpuu
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3001
Asukoht: Balti jaam

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Taliesin 16:19 29. Sept 2004

Mulle näib, nagu peaks see teema "poliitika ja religiooni" alla kuuluma. Rägitakse ju ikkagi usust.
suurte autodega veetakse surma /päev on tuhm/ kivi on hall /elekter ei anna armastust/ -fs-
Taliesin
Tuleloitsija
 
Postitusi: 784
Asukoht: Grenoble

Kasutaja avatar

PostitusPostitas turmakoll 16:21 29. Sept 2004

Irve kirjutas:Kas maavalla usk ei ole mingi hilisemal ajal taastatud ja juurdemõeldud üritus? St et võtame folkloorist niipalju kui saame ja valged kohad mõtleme ise juurde?

sellist asja nagu "maavalla usk" ei ole. MAAVALLA KODA on eesti omausuliste (maausulised, taarausulised) kodade liit.
head materjali võib peale maavalla koja kodulehe leida ka:
http://turm.ee/kultuurimages/videvik.htm
http://lepo.it.da.ut.ee./~haldjas/BA/
Ilmaruumi tühjus on lõputu ja inimesele antud võimalus täita see oma nägemustega.
turmakoll
Loitsija
 
Postitusi: 659
Asukoht: Eestimaa

Kasutaja avatar

Re: Eestlaste muinasusk

PostitusPostitas TROOJA HOBUNE 21:10 29. Sept 2004

Bernard kirjutas:
hüpotees...


Kas looduse teema on kah hüpotees, ohvrikivi jms? Sellest annab suht palju tuletada
jajah.
TROOJA HOBUNE
Asjatundja
 
Postitusi: 51
Asukoht: Tartu

Kasutaja avatar

Re: Eestlaste muinasusk

PostitusPostitas Bernard 4:39 30. Sept 2004

TROOJA HOBUNE kirjutas:
Bernard kirjutas:
hüpotees...


Kas looduse teema on kah hüpotees, ohvrikivi jms? Sellest annab suht palju tuletada


Looduse teema ?!?

Hüpoteesiks muutuvad need väited kohe, kui keegi üritab kellelgi selgeks teha, et "vot nii need muistsed Eestlased tegidki/uskusidki".

See 'ohvrikivi ja-muu-selline', mida me sellest tuletame? (täiesti siiras küsimus) :)
Austusega, Allan Bernard /55 632 698/

Larbi- ja võitlustreeningud üle Eesti: VG LARP Klubi
Bernard
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 2956
Asukoht: Tallinn, 55 632 698

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Irve 11:03 30. Sept 2004

Muide - kuivõrd on võimalik midagi oletada meie omaaegsest muinasusust meie vähem ajupestud sugulasrahvaste uskumuste baasil. Mõtlen siin saamid, Siberi rahvad tüüpi asju. Palju neil säilinud on? Ohpuu?
Irve
paranoik
 
Postitusi: 6659
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas ohpuu 11:44 30. Sept 2004

Irve kirjutas:Muide - kuivõrd on võimalik midagi oletada meie omaaegsest muinasusust meie vähem ajupestud sugulasrahvaste uskumuste baasil. Mõtlen siin saamid, Siberi rahvad tüüpi asju. Palju neil säilinud on? Ohpuu?


1. Siber on klimaatiliselt ja seetõttu inimeste eluviisilt kauge. samamoodi ka laplased kipuvad praegu elama ysna arktilistes oludes. nende rahvaste uskudel muidugi on kahtlemata yhist eesti muinasusuga, Anna-Leena Siikala ja mitmed teisedki on veendunud, et eestlased-soomlased-karjalased on kuulunud ääripidi Põhja-Euraasia šamanistlikku kultuurialasse (vt raamatut Anna-Leena Siikala, "Suomalainen šamanismi"), mille teine äär ulatab laiemalt võttes Tiibetisse ja Koreasse. Vepsamaal on isegi 1970ndatel imeasju kuuldud, see on ju ysna siin ligidal.

2. kirjalikke allikaid vanagermaani, vanaslaavi ja vanabalti ristiusustamiseelsest muinasusust on mõnevõrra rohkem kui läänemeresoome rahvaste muinasusust. raske oleks eitada läänemeresoome rahvaste tolleaegse usu teatavaid sarnasusi nende kolme naabertraditsiooniga, kuigi erinevusedki on väga olulised.

3. seda hõimurahvaste uskudele toetumist on harrastanud nii Paulson kui ka Masing viidatud raamatutes, Loorits kah kyllalt igal pool. see on yldine mood.

ceterum censeo, post scriptum, et cetera: ytlen uuest ymber jälle, et eesti muinasusu uurimine on ysna tulutu ja tyytu tegevus, palju kisa, vähe villa.
ohpuu
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3001
Asukoht: Balti jaam

Kasutaja avatar

PostitusPostitas ohpuu 15:59 3. Okt 2004

mis puutub soomeugrilastesse, kes on ristiusu ja islami misjonist kergemini pääsenud kui need, kes siin meie ligidal elavad, siis oleks oluline teada, et praegu Vene Föderatsiooni võimu all on selline maa nagu Baškortostan. see maa yhendati Vene riigiga alles 16.–17. aastasajal. enne seda oli see maa tatari ylemvõimu all, islamit talupoegade hulgas ilmselt väga aktiivselt ei levitatud. kui lääne pool Ivan Julm Kaasani khaaniriigi allutas, siis pages sõja eest Baškortostani ysna palju marilasi ja udmurte.

Kaama-taguseid udmurte ega idamarisid pole seetõttu kunagi ristiusku pööratud, sest selle kandi allutamine läks kuidagi teistmoodi kui Marimaa ja Udmurdimaa allutamine, kus oli peale neid suur sõdu ja ka hiljem palju õigeusu misjonit. teisipidi on islam seal kah tatarlaste ja baškiiride usk. (isegi yks selle kandi tyrgi rahvas, nimelt tšuvašid, on siiamaani enamikus oma kohalikku tšuvaši usku.)

mari usust võib lugeda lähemalt Lidia Toidybeki raamatust "Mari usund", Kaama-taguste udmurtide usust Aado Lintropi raamatust "Udmurdi usund".

eesti muinasusu uurimise seisukohalt on nende uskude tundmine kasulik selle poolest, et need rahvad on põllupidajad-karjakasvatajad, kes elavad samuti metsavöötmes nagu läänemeresoomlasedki.

uurali keeli kõnelevate põhjarahvaste ehk laplaste, neenetsite ja teiste samojeedide, hantide ja manside misjonilugu on pikk ja segane. seda ma eriti ei tunne ega oska hinnata, kui tulemuslik ta millal olnud on.

kõige lihtsam on ehk läänepoolsete laplastega, kelle nõiatrummid on suuremas jaos Kopenhaagenis ja mujal 17.–18. sajandil ära põletatud ning kes praegugi kuuluvad enamasti formaalselt kolme luteri riigikirikusse. 19. aastasajal levis yle põhjapoolse Lapimaa luterlik äratusliikumine, mida vedas Lars Levi Laestadius. (sarnane vennastekoguduste liikumise ja muude rangemate protestandi usuliikumistega, millest muu hulgas on võrsunud Eesti baptistid.)

samas on laplaste hulgas kogu aeg olnud selliseid, kes pole olnud korralikud kristlased ja täidavad selliseid vanu usukombeid, mida ykski korralik kristlane ei tohiks täita. aga kui palju, seda ei või teada, sest neid asju aetakse tavaliselt salaja, kas päris omaette või väga lähedaste inimeste seltsis. tunnen mitmeid, kes on kas ise sellised või tunnevad selliseid oma esivanemate või muude vanade inimeste seas. mõni yksik võib-olla ei kuulu luteri kirikusse.
ohpuu
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3001
Asukoht: Balti jaam

Kasutaja avatar

PostitusPostitas riion1 17:46 3. Okt 2004

*Vahib teksti mokk töllakil ja närib info läbi*
riion1
Haldjate sõber
 
Postitusi: 329
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas ohpuu 17:01 8. Okt 2004

Lintropi raamat udmurdi usust pdf-failidena.
ohpuu
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3001
Asukoht: Balti jaam

Järgmine

Mine Poliitika ja religioon

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


cron
© Dragon.ee | E-post: dragon@dragon.ee | HTML'i kontroll
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.6