Foorumi Avalehele

Jäta vahele kuni sisuni


Kohustuslik usuõpetus koolides 2005 aasta sügisest

Vestlus poliitika- ja religiooniteemadel

Moderaator: ohpuu

Foorumi reeglid
1. antud alafoorumi moderaator on ohpuu.
2. tal on 6igus siin foorumis teie postitusi vajadusel muuta ja kustutada.
3. ta v6ib, aga ei pea p6hjendama suvalise posti muutmist/kustutamist.
4. ta võib teemasid oma suva j2rgi lukustada.
5. kellele need reeglid ei sobi, 2rge palun postitage siin foorumis.
Kasutaja avatar

Kohustuslik usuõpetus koolides 2005 aasta sügisest

PostitusPostitas hallsilm 16:37 23. Apr 2004

Niisiis: siin on see tasakaalustatud religiooniõpetuse kava, mille järgi hakatakse kohustuslikus korras lapsi õpetama koolis:

TEEMAD 1.—3. KLASSINI
ÕPILASTE OMA ELUKÜSIMUSED

Elu kui Jumala kingitus. Hea ja halb (rõõm ja kurbus) laste maailmas.

PIIBEL. LAULURAAMAT

Piibli raamatud. Piibel kui kristliku elu ja usu alus. Lauluraamat on ka palveraamat. Palve kui kristliku elu loomulik nähtus.

VANA TESTAMENT

Vana Testamendi päästelugu. Jutustused patriarhidest, Joosepist ja kõrbeteekonnast. Lood Vana Testamendi teistest kesksetest tegelastest (Saamuel, Taavet, Saalomon). Karjaselaul. Kümme käsku. Aaroni õnnistussõnad.

JEESUSE ELU JA ÕPETUS

Naatsareti Jeesuse kodumaa. Jeesuse lapsepõlv. Jeesus ja lapsed. Jeesuse õpetus.

Kodukogudus (seal, kus see võimalik, riivamata osa õpilaskonna usulist kuuluvust).

Tutvumine kodukoha kirikuga (kogudusega), võimalusel korraldatakse vastav õppekäik. Laste jumalateenistus.

Kirikuaasta. Kõikides vanuseastmetes käsitletakse kirikuaasta pühadekalendri sündmusi lapse elu raames.

Algteadmised algkoguduse kasvamisest ülemaailmseks kristlaskonnaks.

Jeesuse misjonikäsk. Kristlased maailma erinevates paikades.

Näiteid usu mõjust üksikisiku ja ühiskonna elule. Laps ja tema ligimene. Usu mõju inimsuhetele.



TEEMAD 4.—6. KLASSINI



JEESUSE ELU

Ülevaade Jeesuse elust ja tegevusest, mis põhineb Uue Testamendi tekstidele. Vaimulikke laule.

OMA KIRIK (KOGUDUS)

Tutvumine kohaliku kirikuga (või kirikutega), selle tegevuse ja osalusvõimalustega.

MEIE ISA PALVE

Jeesuse õpetatud Meie Isa palve.

JEESUSE ÕPETUSED MAAILMARIIGIST

Evangeeliumid kui Jeesuse sõnumi kirjalikud allikad. Jeesuse õpilased. Jüngritest saavad apostlid. Inimese arusaam rõõmusõnumist tollel ajal ja tänapäeval.

APOSTEL PAULUS

Sauluse elukäigust. Saulusest sai Paulus. Pauluse uus elu ja vangistamine. Pauluse elutöö.

KRISTLIK KOGUDUS

Apostlite tegude vahendusel sündis kristlik kogudus. Algristikoguduse liikmete tagakiusamine. Jeesuse õpetuse levimine. Ristiusust sai Rooma riigiusk. Tolleaegse ja tänapäeva koguduse ühis- ja erijooni.

KIRIKUAASTA

Kirikuaasta erinevus kalendriaastast, pühadekalendri terviklikkus. Pühapäeva pühitsemine, jumalateenistus. Palve ja palumine, soov ja soovimine, südametunnistus. Jumala armastus ja karistus ning inimese otsustusvabadus.

KRISTLASKOND: ÜKS USK, ERINEVAD USKKONNAD

Kristlike kirikute ajalooline kujunemine (peatähelepanu Eestis tegutsevate kirikute kujunemistele). Üldkiriklikud mõisted: kirik (riigikirik, rahvakirik, vabakirik), kogudus, diakon, kirikuõpetaja, praost, piiskop, patriarh, paavst. Kiriku uuenduslikud liikumised.

RISTIUSK ERINEVATES MAADES

Ristiusu ajaloo pöördelisi momente Euroopas ja Eestis. Kuidas on ristiusk muutnud üksikisikute ja rahvaste saatusi. Kristlik õigluskäsitus — ühendav alus ühinevas Euroopas. ÜRO inimõiguste deklaratsioon, lastekaitse deklaratsioon kui näide kristlikust suhtumisest inimesse.

KRISTLIK EETIKA JA MORAAL

Ligimesearmastus. Sõda ja rahu tänapäeva maailmas. Oikumeenilised põhimõtted aitavad säilitada maakera elukõlblikuna järeltulevatele põlvedele. Õigus, kohustus, vastutus.

KRISTLIK ELU

Elu ainukordsus ja pühadus. Mäejutluse põhimõtete järgimine kristlaste ja mittekristlaste poolt. Meie Isa Palve, andekssaamine ja andeksandmine. Usk, lootus, armastus.





TEEMAD 7.–9. KLASSINI



PIIBEL — KRISTLIKU USU ALUS

Vana Testamendi teke, ülesehitus (valikuliselt lähivaatlusi). Uue Testamendi teke, ülesehitus (valikuliselt lähivaatlusi). Piibel ja kultuur. Eestikeelsest Piiblist.

TEISI MAAILMAUSUNDEID

Judaism, islam. Hinduism, budism. Hiina ja jaapani usundid. Loodusrahvaste usundid. Eestlaste muinasusund.

KIRIKUAJALOO SÕLMSÜNDMUSI

Ristiusu sünd ja levik. Euroopa rahvaste pöördumine ristiusku. Kloostrid. Rooma-katoliku kirik. Kreeka-katoliku kirik. Keskaja kirikukunst. Reformatsioon ja luterlik kirik. Protestantlikud kirikud ja vabakirikud.

Kristluse põhjal tekkinud uususundilised liikumised (Jehoova tunnistajad, mormoonid jt). Teistest usunditest välja kasvanud ühendused (bahailased jt).

Oikumeeniline liikumine (Kirikute Maailmanõukogu, Taizé jt).

ÜLDINIMLIKUD KÜSIMUSED JA USUELU

Loomine ja evolutsioon. Mis on patt? Elu, surm, igavene elu, taassünd. Piibli käsitlus lõpuaegadest. Armastuse Jumal ja kannatav inimene.

USUELUST EESTIMAAL

Lähemalt muinasusundist (maagia, mütoloogia, muinasusundi ilmingud tänapäeval). Ristiusu jõudmine Eestisse. Eesti kirikuelu keskajal (rahvausund). Reformatsioon Eestis. Kirik ja eesti kirjakeele ning kirjanduse areng. Vennastekoguduse liikumine. Vene õigeusu kirik Eestis; vanausulised. Vabakirikud Eestis. Kirikuelu Eesti Vabariigis ja nõukogude okupatsiooni ajal. Kirik tänapäeva Eestis, kiriklikud õppeasutused. Kirikute ja koguduste ning riigi vahelised suhted.

KRISTLIK ELULAAD

Üksikisiku ja ühiskonna eetika. Moraal — hea ja halb. Erinevatele probleemidele vastuste leidmine kristliku elukäsitluse kaudu. Armastuse kaksikkäsk. Abielueelsed suhted. Kristlik abielu.

APOSTLIK USUTUNNISTUS

Usutunnistuse sünd. Usutunnistuse sisu. Usutunnistuse tähendus.



Kirjandus

Piibel.
Kiriku laulu- ja palveraamat.
Päevaviisid. Valik laule ja palveid lastele. EELK PÜ, 1993.
Kassett “Päevaviisid”.
Jõuluviisid. Valik jõululaule lastele. Tallinn, 1996.
Kirikuaasta meisterdamisi lastele. (Koost. L. Reitel.) Tallinn, 1993.
Ajakiri Laste Sõber (EELK PÜ).
H. Karjalainen, A.-H. Müller, Laste pildipiibel. Tallinn, 1993.
Diapiibel. (Piiblilood diapositiividel.)
Ajakiri Kristlik Kasvatus. (Esimesed numbrid Pühapäevakooli nime all.)
B. Arapovits, V. Mattelmäki, Piiblilood. Stockholm, 1992.
Piiblientsüklopeedia. Eesti Piibliselts, 1996.
Piibliatlas. Eesti Piibliselts – Logos, 1994.
H. Ockert, Piibliõpetus. Sissejuhatus Pühakirja. Tallinn, 1993.
Ühe aasta pühapäevakooli juhend. Helsinki, 1990.

I klass

U.-M. Kankaanpää, R. Nisonen, M. Töllinen, Hea karjane I. Õpetaja raamat. Tallinn, 1994.
B. ja L: Vikström, Kirikuaasta lastega. Tallinn, 1993.
M. Bonsdorff, P. Kekki-Kärkkainen, Koos Jeesusega. Kirjapaja, 1993.
E. Aaltonen, Anna ja ingel. Tallinn, 1996.

II klass

U.-M. Kankaanpää, R. Nisonen, M. Töllinen, Hea karjane II. Õpetaja raamat. Tallinn, 1995.
E. H. Porter, Pollyanna.
A. C. Vestly, Kaheksa väikest, kaks suurt ja veoauto. Tallinn, 1970.
J. Habberton, Heleni lapsukesed. 1995.

III klass

S. Alaja, A. Palho, R. Sarsa, Hea karjane III. Õpetaja raamat. Tallinn, 1994.
S. Alaja, A. Palho, R. Sarsa, Hea karjane III-IV. Jutustused.
E. Tennmann, Usuõpetuse lugemik III.
C. Westermann, Tuhat aastat ja üks päev. Tallinn, 1995.

IV klass

S. Alaja, A. Palho, R. Sarsa, Hea karjane IV. Õpetaja raamat. Tallinn, 1994.
S. Alaja, A. Palho, R. Sarsa, Hea karjane III-IV. Jutustused.
A. Lindgren, Bullerby lapsed. Tallinn, 1995.
S. Lagerlöf, Legendid Kristusest.
K. Vinje, Adriani saladus. Tallinn, 1995.
hallsilm
Lohede õpilane
 
Postitusi: 2544

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Pool 18:04 23. Apr 2004

Einohh, ennustan enesetappude arvu tõusu õpilaste seas. See on ikka tõeline bull**** kui tõesti see asi sisse viiakse. Ise sain gümnaasiumis kah usundiõpetust, kuid seal oli tegemist korraliku ja süstemaatilise erinevate religioonide ja reöigioonitüüpide käsitlusega mitte mingi kristliku ajupesuga. Et kui inimest huvitab, saab juu käia pühapäevakooli ja kirikus, aga et hakata seda sellisel kujul koolis serveerima...
"Unless one of you happens to carry Yoda in his pocket I highly doubt that."
Pool
Vanem õpipoiss
 
Postitusi: 69

Kasutaja avatar

PostitusPostitas sentius 18:15 23. Apr 2004

nii palju roppe sõnu pole olemas, nagu ma tahaks praegu välja öelda. see on palju haigem, kui arvasin. hallsilm, kust on võetud see materjal? tahaks mingit päris ametlikku allikat selle õppekava kohta, siis saaks üle-eestilise protestiaktsiooni käivitada. omalt poolt olen nõus investeerima aega ja raha, et selline bull**** toimuma ei saaks.
VägivaldneKarvasjalgneRabavistrikPistrikPart
ehk meeter hammast ja tilluke tuvi otsas.
------------
Õnnelikkus on kohustuslik!
sentius
Ruunitundja
 
Postitusi: 422
Asukoht: pealinna halluse ori

PostitusPostitas Thoren 18:53 23. Apr 2004

Kuule, siin on natuke pange pandud...see pole taskaalustatud religiooniõpetus...see on Kristliku Ajupesu Läbiviimise Õpetus :)

Mul endal vähemasti oli koolis ilusasti aine nimega kultuurilugu, kus käsitleti erinevaid usundeid ja uskumis...mitte _ainult_ kristlust

:P irwe
Thoren
Haldjate õpilane
 
Postitusi: 419

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Shadow 19:02 23. Apr 2004

Thoren kirjutas:Kuule, siin on natuke pange pandud...see pole taskaalustatud religiooniõpetus...see on Kristliku Ajupesu Läbiviimise Õpetus :)


Seda me teame kõik. Aga tulekahju teatavasti võimalikult valju appikarjumisega ei kustuta.

Võtke rahulikumalt, ka seda sigadust on võimalik väga kenasti põhja lasta, kui see kord tõesti läbi peaks viidama :D
Shadow
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3090
Asukoht: Brettonia, Brechlen, Wode, Roesone

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Henzu 19:09 23. Apr 2004

Oleks näinud, kui seda tehti, oleks öelnud ärge tehke.
Olen täiel rinnal vastu... MIIIKS õel maailm?
*valmistub tapma inimesi, kes selles rüvetuses süüdi on*
Selline tunne, et paljud ei roniks kohale, kui seda kohustuslikuks tehakse.
Mõttetu laks.
All characters appearing in this work are fictitious. Any resemblance to real persons, living or dead, is purely coincidental.
Henzu
Võlur
 
Postitusi: 995
Asukoht: Tartu, 58581678

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Ryhkija 19:12 23. Apr 2004

Mul veel ei ole olnud seda "põrgut" (õnneks :D) ja ei taha ka...

Kristliku Ajupesu Läbiviimise/Riiklik Õpetus- KÕL/RV
Lõbus Ajaviide Rüblikust Pensionini- LARP
"Cause we find ourselves in the same old mess Singin' drunken lullabies..."
Ryhkija
Nati Kõvem Võlur
 
Postitusi: 1259
Asukoht: Tartu

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Taliesin 19:14 23. Apr 2004

see pole taskaalustatud religiooniõpetus...see on Kristliku Ajupesu Läbiviimise Õpetus

Eksid, Thoren, see pole ajupesu läbiviimise õpetus, see lihtsalt ajupesu.Siin teisi usundeid peaaegu üldse ei nimetata :(
Kui see asi tõsi on, siis ma mõistan, miks hallsilm kristlaste peale vihane on.
suurte autodega veetakse surma /päev on tuhm/ kivi on hall /elekter ei anna armastust/ -fs-
Taliesin
Tuleloitsija
 
Postitusi: 784
Asukoht: Grenoble

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Serpent 19:56 23. Apr 2004

Iseeneset poleks midagi usuõpetuse vastu, aga *see* ajab südame pahaks....
90% ajast kristluse peale?! asi võiks nagu rohkem tasakaalus olla.

keegi pole vist päris täpselt aru saanud pühapäevakooli/leeri ja usuõpetuse erinevustest.... :x
Serpent
Seikleja
 
Postitusi: 21

Kasutaja avatar

PostitusPostitas hallsilm 20:02 23. Apr 2004

sentius kirjutas:nii palju roppe sõnu pole olemas, nagu ma tahaks praegu välja öelda. see on palju haigem, kui arvasin. hallsilm, kust on võetud see materjal? tahaks mingit päris ametlikku allikat selle õppekava kohta, siis saaks üle-eestilise protestiaktsiooni käivitada. omalt poolt olen nõus investeerima aega ja raha, et selline bull**** toimuma ei saaks.



See on TÜ usuteaduste doktori Pille Valgu esimene RÕ versioon koolidele (nö tema magistritöö), mida siiamaani hellitatakse, aga mis paar aastat tagasi pühade isade poolt heaks kiideti ja siis mässama hakkanud humanitaarrahva pärast vaikselt kalevi alla pandi. Pärast seda võtsid usinad evangeliseerijad madalama lennulae ja hetkel plaanitakse selliste sõnade saatel:


Miks peaks religiooniõpetus olema meie kooli õppekavas?

- religioon on üks kultuuri põhielemente ning peamisi ühiskonda kujundavaid tegureid
- RÕ peaeesmärk on teadmiste andmine erinevatest religioonidest, maailmavaadetest ja kultuuridest, mis tugineb oma kultuuri tundmaõppimisel
- religioosne haritus on usuvabaduse tagamise olulisemaid eeltingimusi ühiskonnas; noortel peaks olema tagatud juurdepääs teadmistele, et nad oleksid võimelised ise oma religioossuse üle otsustama
- eetika kuulub kultuuri ja hariduse aluskomponentide hulka, seetõttu on oluline tugi, mida RÕ annab noore inimese väärtushinnangute kujunemisel, õpetades teda hindama vaimseid väärtusi
- riikides, kus religiooniõpetust õpetatakse, on see kujunemas üha enam õpetuseks kaasaegsest maailmast, kus keskendutakse nii eri kultuuride, uskkondade kui usundite kõige olulisematele väärtustele
- õpilaste isiksuslikku ja sotsiaalset arengut suunates aitab RÕ kujundada tolerantsust ja sallivust, kujundades sotsiaalselt küpseid ühiskonnaliikmeid, kes on valmis mõistma ja respekteerima ka erinevaid tõekspidamisi

Mitmed haridus- ja kirikutegelased on väitnud, et RÕ staatuse küsimus meie koolis ei ole ainult hariduspoliitiline, vaid ka riigipoliitiline küsimus. RÕ viimine üldhariduskooli pole kitsa huvigrupi tellimus, vaid kogu rahvuse jaoks oluline otsus.



projekti, mille pärast suvel meedias lahingut löödi ja Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi saates "Foorum" tulivihaseks läks:



I KOOLIASTE

ELU AINULAADSUS JA PÜHADUS

Maailma meie ümber. Kõigi asjade algus - Loomislood. Loodushoid.
Inimese ainulaadsus ja elu pühadus.
Erinevad inimesed minu ümber. Üksteisemõistmine ja lugupidamine.
Ligimesearmastus.
PÜHAD JA TRADITSIOONID

Lõikustänupüha
Hingedeaeg
Jõulud
Ülestõusmispühad, pühapäev
Jaanipäev
Sünnipäevad, peretraditsioonid, pühade tähistamine pereringis.
VALITUD LUGUSID UUEST TESTAMENDIST

Erilised raamatud. Piibel.
Jõululugu
Jeesus õnnistab lapsi
Hea Karjane
Halastaja samaarlane
Sakkeus
Suure Nädala sündmused. Ülestõusmispühad
EETIKA JA VÄÄRTUSKASVATUS

Reeglite ja seaduste mõte ja tähtsus. Südametunnistus. Usu mõju inimese elule.
Julgus jääda iseendaks. Eneseväärikus.
Lubadused ja nende täitmine. Sõnapidamine.
Tõde ja vale
Andekspalumine ja andeksandmine
Rikkus ja vaesus
Töökus ja laiskus. Kohusetunne. Vastutustunne
Rõõm ja mure. Usaldus ja lootus. Hirm ja turvalisus
Tänulikkus ja virisemine
hallsilm
Lohede õpilane
 
Postitusi: 2544

PostitusPostitas Sull 20:05 23. Apr 2004

Ühest küljest ei ole selles midagi halba ju, et algklasside lapsed saavad sellist kristlikku ajuloputust. Ma optimistlikult mõtlen seda, et tegelikult on ju 10nes käsus oma iva sees ning ehk on võimalik niigi moraalilagedasse ja kombelõtva maailma sipakenegi head tuua.
Teisest küljest on nii, et kui nad seal 7-9 klass erinevaid religioone õpivad, võib nende aju juba nii tuksis olla, et nad teistest usunditest oma kristliku uhkusega üldse lugu ei pea.
Eiteagi......vastakad tunded.
Üldkokkuvõttes on tore, et kristlust propageeritakse kuna religioossus, nagu ennem ütsin, kujundab sinust parema inimese. Olgugi kristlus, nagu me kõik teame, on üks nõme usund, aga tahame me seda või ei taha, luteri usk on ikkagi riigiusk.
Aga!
Siiski oleks parem kui see propageerimine käiks läbi meedia ning algklassid jäetaks sellest puhtaks.
Arukas oleks hakata piiblit uurima umbes viiendast klassist. Ning uurimine tähendaks siis piibli lugemist ning uurimist-puurimist, aga mitte pühapäeviti kirikus laagerdamist.
Teiste usundite uurimine ja võrdlus võiks alata kas 9. või 10. klassist. Sest see on asi mis kindlasti kasuks tuleks. Paljusid õpilasi siis klassides 5-8 see religioonivärk "kotib". Ei saa muidugi öelda, et kõiki see asi üldse kunagi huvitama hakkab.

Meie koolis (so. Tallinna 21. kool) on selline valikaine, mis kannab nime mistaon vist kas Mütoloogia või Religiooni õp. Igaljuhul näeb tund selline välja, et me vaatame terve 45 min. slaide ning fantastiline õpetaja T.Meeri vuristab nagu tatraveski meile põnevaid müüte küll Kreekast, Roomast, Skandinaaviast ning ka Mesopotaamiast. Jaapani mütot oleme me puudutanud vähe ent järgmisel aastal ähvardab õpetaja suured budismitalgud teha.
Seega nagu näha ei õpi me seal tegelikult konkreetselt religiooni vaid hoopis nö. "surnud religiooni" st. mütoloogiat. Olgugi, et see on kuramuse huvitav, peaks olema, kas seda tundi rohkem, või siis eraldi tund täiesti, et õppida saaks ka praeguste usundite põhitõdesid.
Sull
Tõeotsija
 
Postitusi: 175

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Shadow 20:08 23. Apr 2004

Otsisin, aga ei leidnud teavet, et see projekt 2005. aastast tõesti käiku läheb, isegi EELK koduleheküljelt (kes sellise võidu üle mitte hõiskamata poleks jätnud). Nii et ole kena, Hallsilm, avalda oma salajased allikad - või on tegemist sinu tavapärase tüliõuna veeretamisega?
Shadow
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3090
Asukoht: Brettonia, Brechlen, Wode, Roesone

Kasutaja avatar

PostitusPostitas hallsilm 21:25 23. Apr 2004

Shadow kirjutas:Otsisin, aga ei leidnud teavet, et see projekt 2005. aastast tõesti käiku läheb, isegi EELK koduleheküljelt (kes sellise võidu üle mitte hõiskamata poleks jätnud). Nii et ole kena, Hallsilm, avalda oma salajased allikad - või on tegemist sinu tavapärase tüliõuna veeretamisega?



Kas Shadow on oma ristikoerast küljealuse jälle üles leidnud, et ta siin mittekristlaselt viisakalt küsida ei oska ja sarkasmi harrastab :( ?

Sea end lugema:

http://vana.www.postimees.ee/index.html ... number=771
http://vana.www.postimees.ee/index.html ... number=894
http://www.eelk.ee/religiooniopetus2.html

See usuõpetuse õppekava koosneb põhikursustest ja
valikkursustest, kus erilist valikut pole. Peale selle:
http://www.ise.ee/oppekava/valikava/usuope.htm
võib valida näiteks kooliaste: - Valitud Piiblilood ja eetika (1. ja 3. kl)
II kooliaste: - Piiblilood ja kultuur (4. kl)


Kõik saavad valida kohustusliku usuõpetuse raames endale sobiva valikkursuse, sest see toetab õpilase maailmavaate kujunemist - inimese enesehinnangut, kuuluvust ja annab pidepunkte järgnevaks eluks. :)





kes tahavad olla üks süda ja üks hing kristlaste nime vastu, ...andke pühadele isadele aus vastus, ....nagu kunagi....sakalaste saadikud laususid Riias, et nad kunagi enam ristiusku vastu ei võta, "seni kui maale on jäänud üheaastane või -küünrane poisike"
hallsilm
Lohede õpilane
 
Postitusi: 2544

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Shadow 21:43 23. Apr 2004

Ja miks ma peaksin aasta või kahe vanuste uudiste peale paanikat tegema tormama? Võta siis ühe hooga juba eelmine viisaastak kah ette...
Shadow
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3090
Asukoht: Brettonia, Brechlen, Wode, Roesone

Kasutaja avatar

PostitusPostitas hallsilm 21:53 23. Apr 2004

Shadow kirjutas:Ja miks ma peaksin aasta või kahe vanuste uudiste peale paanikat tegema tormama?



Sest nendes räägitud tulevik on kätte jõudmas. Vaata kalendrisse.

Uuri mis toimub ümberringi. Pärast on juba hilja.
hallsilm
Lohede õpilane
 
Postitusi: 2544

Järgmine

Mine Poliitika ja religioon

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


cron
© Dragon.ee | E-post: dragon@dragon.ee | HTML'i kontroll
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.6