Juudid, vabamüürlased ja kommunistid.

[Marat Sar]

Mul on ylaloleva hääletuse kohta res publica teemaline kysimus. Miks ei olemul juutide, vabamyyrlaste ja kommunistide seast võimalik anda oma hääl



Et mis värk on?
Nende natsidega?

[ohpuu]

sellisel juhul pead sa vist valima vabamyyrlased. see on peaaegu seesama

[surra]

[Külaline]

[Udutont]

[jack]

[uuk]

[hallsilm]

[uuk]

[ohpuu]

hääletades ja väites, et ma tõesti olen juutide poolt hääletanud, olin ma siiras ja yritasin ignoreerida kõike seda kurja, mida siin ja mujal tõepoolest mõeldakse ja inkrimineeritakse. nimetatud kandidaati ei valinud ma välja rahvuse, vaid ikkagi nimekirja järgi, aga tema tegevus Eesti juutkonna heaks oli oluline argument, miks tema poolt hääletada.

kuskil siin arutati ka seda, kas on tarvilik oma arvamuse avaldamiseks või selleks, et seda kuulda oleks, kuuluda ka mõnda erakonda või saab teisiti kah. sellega on parasjagu nii ja naa. yhelt poolt sylgavad kõik kolm valitsusparteid kõrges kaares igasugu vabatahtlike yhenduste arvamuste peale, kui need neile meeltmööda pole, esindagu need siis keda tahes. siin on osalt asi selles, et suurem jagu vabatahtlikke yhendusi on nii nõrgad (nõrgemad ja vaesemad kui suurerakonnad, seda igatahes), et ei jaksa enda eest eriti seista. aga isegi nii tugevaid yhendusi nagu Eestimaa Looduse Fond ja Eesti Üliõpilaskondade Liit tihtipeale lihtsalt ei kuulata. ja see on tõeliselt vastik.

Reiljan on Keskkonnainvesteeringute Keskuse esimehena ytelnud, et ELF KIKi käest raha ei saa, kuni nad riigiga kohut käivad, EÜLi saatis Res Publica komsomoliorganisatsioon RP Juventus kuu peale kurke myyma väites, et EÜL ei esinda yliõpilaste tegelikke huve (see sõnastus on ebatäpne, kui tähenärimiseks läheb, võin yles otsida algupärase pressiteate ja oma reaktsiooni sellele). Reformierakond näib arvavat kah, et yhiskonnaelu oluliste otsuste tegemise õigus on reserveeritud erakondadele, Hannes Astok on teravalt ja rumalalt välja astunud ametiyhingute vastu ja kirjutanud, et need on praegu ysna mõttetud. õpetajate streigi juhtumist ma selliseid näiteid tuua ei oska, aga kyllap leiaks sellest ajast kah sarnaseid suhtumisi ja riigivõimu ametiyhinguvaenulikku suhtumist.

teiselt poolt on mõnda erakonda kuuludeski keeruline midagi mõjutada. vist kõik erakonnad on praeguseks juba nii stagneerunud, et on olemas oma nomenklatuur, kyllalt suletud inimeste ring, kes asju otsustab. nende hulka on põhimõtteliselt võimalik pääseda, aga selleks peab olema kas väga palju raha või õige mitmesaja peaga kisakoor. parem veel, kui on välja käia tuhat pead. teine võimalus on ise kisakoori kuuluda, valida endale lojaalsus ja seda vajadusel vahetada. kätte on jõudnud aeg, kui erakondades pööratakse inimese isiklikule ustavusele rohkem tähelepanu kui isiku pädevusele oma valdkonnas. niimoodi on võimalik kah omi pisikesi asju ajada, kui kellelegi jalgu ei jää.

kohaliku omavalitsuse tasemel on muidugi kõik asjad lihtsamad, v.a väga suurtes omavalitsustes (s.h Talin ja vähemal määral Tartu; suurtes omavalitsusyksustes käivad asjad enam-vähem samamoodi kui riigi tasandil). väiksemates kohtades pole eriti oluline, kas kuulud parteisse või mitte, mängivad muud asjad.

lyhidalt kokku võttes: ega eriti vahet pole, kas kuulud parteisse või mitte.

[hallsilm]

[hallsilm]

[uuk]

Kastiühiskondasid ja -kultuure on veelgi. Ükski neist ei tundu ilmselt kõrvalt vaadates väga mõistliku või mõistetavana. Samas ja lisaks - ka "omade ja võõraste" probleem esineb praktiliselt kõigis kultuurides. Sageli suhtutakse "võõrastesse" vähemalt umbusuga.

[metsavaim]

[uuk]