Kas nurisemata hambad varna?

[Irve]

[ohpuu]

[Mutabor]

Milleks see 'iseseisev rahapoliitika' hea on? Et saaks iseseisvalt Islandit teha...?

[Alari]

Paistab, et teil on selline artikkel vahele jäänud

[ohpuu]

[Telc]

Eiki Nestor seletas EFSF-iga seonduvat 3. oktoobril nii:

EFSF iga on seotud Eestil täna üks ja ainus raha väljamakse kohustus. Selle võttis juba valitsus, kui otsustas selle äriühinguga ühineda 8septembril ja selle suurus on 48 000 eurot. See on Eesti, kui aktsionäri osalus. Valitsuse väitel on see raha tal 2011 aasta eelarves olemas.

Muus osas tähendas otsus Eesti valmisolekut tagada kohustusi natuke vähem kui 2 miljardi euro eest. Sama toimub hetkel teistes euroala parlamentides. Need riigid olid ESFS-i osanikud juba varem ja suurendavad hetkel summat, mida nad garanteerida varem juba lubasid.

Edasi toimib asi nii, et kui sõlmitakse abistamislepe mingi riigiga, siis selgub selles ka kokku antava tagatise maht ja Eesti osaluse suurus selles. Selle leppe alusel antava Eesti poolse osa tagamiseks tuleb valitsusel uuesti tulla riigikokku ja saada poolthääled.

Näiteks selgub, et meie poolt antud valmiduse 2 miljardit sees tuleb tegelikult tagada näiteks riigi x abistamiseks 100 miljonit või siis 500 miljonit. Ei hakka ennustama.

Kui nüüd tagatis halvimal juhul pöördub täitmisele ehk meil tuleb see ka tegelikult välja maksta, on meil kolm võimalust:

1 maksta see kinni eelarvetuludest , näiteks tulude ülelaekumise korral

2 maksta see kinni riigi reservidest

3 emiteerida Eesti vabariigi võlakirju selle väljamaksmiseks või siis võtta laenu Eesti riigi nimel.

Millist moodust kasutada, sõltub hetkeolukorrast, kui see ebameeldiv kohustus meieni jõuab.

EFSF ise rahastab end riikide poolt antud tagatiste alusel. Ehk siis kuna kõrge maksevõimega riigid on omapoolse tagatise andnud, siis emiteerib EFSF turule võlakirju. Nende müügist saadakse raha ja antakse siis ka meie parlamendi poolt kinnitamisele tulevatel tingimustel abivajavale riigile raha. Seejuures on see riik kohustatud EFSFile selle raha tagasi maksma. Ja tagatisi meil on vaja maksta siis, kui see riik omadega hakkama ei saa.

Abivajavale riigile tähendab see seda, et ta saab laenu EFSFist odavamalt, kui ta saaks turult ja ka seda, et ta võtab endale kohustuse oma rahaasjad korda ajada.

Või siis veel. Maksuvõimetute euroala riikide abi koosneb maksuvõimeliste riikide tagatistest.

Järgmise aasta eelarvesse ei pea seoses selle 2 miljardi euro tagamisega olema planeeritud mitte midagi. See kulu võib ju olla mingi x aasta eelarves, aga siis, kui seda tõesti vaja maksta on.

[Irve]

Nojah, aga itaalia on juba öeldnud, et tal on vaja lähiajal rohkem raha kui see EFSF üldse kokku on.

See on nagu nafta, mille ärakasutamisel laseme me õhku tagasi kogu võimaliku CO2: teisisõnu peaksime elama arvestusega, et see on juba juhtunud.

[turmakoll]

Mart Helme: "Kõik see on pehmelt öeldes ajupesu ja propaganda, sest praeguseks peaks igale kriitiliselt mõtlevale inimesele selge olema, et eurot, Euroopa Liitu ja Euroopa majandust ei päästa enam ükski abipakett."

[Mutabor]

[Jux]

"Euro tõstis meie hindu ega taganud stabiilsust, investeeringuid või heaolu."

Oleks kroon jäänud, kasvaks isegi kase otsas õunad.

[ohpuu]

[Irve]

Tänan väga ülevaatlikult huvitava posti eest. Pärlid sigadele vm

[ohpuu]

kui valijad ei teadvusta järsku avanenud võimalust arutada sisulisemalt ja detailsemalt Kreeka, Portugali ja Iirimaa riigieelarvet ega omavahel nendel teemadel ei räägi (kas või siinsamas), puudub ka riigikogu liikmetel motivatsioon asja vastu huvi tunda.

riigikogu liikmed võivad nii piirduda lihtsalt poolt- või vastuhääletamise, põleva maja metafooride, Eesti õpetajate madalate palkade yle virisemise, lihtsalt tolategemise ja muu sellisega.

pidin seda valitud rahvaesindajate mõttetut jauramist töökohustuste täitmisega seoses mitu tundi kannatama, kui riigikogu suures saalis EFSF-iga liitumise otsust arutati.

asjaga sisuliselt mitu ööd-päeva järjest tegelenud Sõerd kaotas ka kõnepuldis lollide kysimuste peale mitu korda kannatuse. asjalikku juttu oli kah, aga selline loid obstruktsioon oli valdav. tegelik töö ja sisuline arutelu käis seekord tõesti rahanduskomisjonis paari päevaga.

muidugi Ligi ytles EL-i komisjoni ja rahanduskomisjoni liikmele Inara Luigasele otse näkku, et ta oleks võinud komisjonis ka kysimusi esitada. ma ei tea, mis teemal Luigas jaurata võttis. vist Eesti õpetajate palgad jälle.

nii et — olge oma rahvaesindajatele eeskujuks. olge targemad, kui nemad lasevad ennast paista.

pean häbiga tunnistama, et tean Iirimaa, Kreeka ja Portugali riigieelarvega seonduvalt ainult väga yldisi makronumbreid ja suhtarve, mis praeguseks on niikuinii aegunud. aga huvi on kyll.

(õpetajate palkade jutt käiks pigem nagu tuleva aasta riigieelarve juurde ja põhimõtteliselt seostub minu jaoks tulevaks aastaks planeeritud 4,4-protsendilise pensionide tõusuga. oleksin väga selle poolt, et vanaduspensionide tõstmise rahast läheks veidi õpetajate palkade tõstmiseks. kõik vanad inimesed ei ole tingimata vaesed, aga õpetajad kipuvad Eestis yldiselt vaesemad vanemad naisterahvad olema. aga seda ei taha ykski poliitik, ma ennustan. pensionäre on nii palju rohkem kui õpetajaid.)

[Irve]

Riigikohtu otsus ESMiga liitumise teemal
http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK%2F3-4-1-6-12

Jüri Ilvesti eriarvamus võtab minu jaoks kõige paremini probleemi kokku.

[Mutabor]