Foorumi Avalehele

Jäta vahele kuni sisuni


Kas nurisemata hambad varna?

Vestlus poliitika- ja religiooniteemadel

Moderaator: ohpuu

Foorumi reeglid
1. antud alafoorumi moderaator on ohpuu.
2. tal on 6igus siin foorumis teie postitusi vajadusel muuta ja kustutada.
3. ta v6ib, aga ei pea p6hjendama suvalise posti muutmist/kustutamist.
4. ta võib teemasid oma suva j2rgi lukustada.
5. kellele need reeglid ei sobi, 2rge palun postitage siin foorumis.
Kasutaja avatar

Re: Kas nurisemata hambad varna?

PostitusPostitas Irve 0:42 30. Sept 2011

Fromhold kirjutas:Masust unistav skandaalne "finantsekspert" paljastab end: "Olen tähelepanu otsija, mitte maakler!"
http://www.ohtuleht.ee/445559

Yes Men juba kiitis tüüpi ja ütles, et kahjuks polnud meie mees. Kahju muidugi, et päris mees polnud.
Irve
paranoik
 
Postitusi: 6659
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

Re: Kas nurisemata hambad varna?

PostitusPostitas ohpuu 11:38 30. Sept 2011

Lord Sauron kirjutas:äkki aitab meil euro vastu kah.


euro vastu aitavad euroala poliitikud imehästi, vähemasti senimaani on aidanud. kui nad samamoodi jätkavad, siis võib Eesti varsti saada endale iseseisva rahapoliitika. (iseseisvat rahapoliitikat pole Eestil 1940. aastast saati sisuliselt olnud.)

retsept: mõtle oma valijate peale, mõtle ainult järgmiste või — mis veel parem — eelmiste valimiste peale. teiste poliitikute valijad pole sinu asi. 20 aasta pärast oled pensionil ja siis pole sinu otsuste tagajärjed ka enam sinu asi, sest nende eest saavad vasta pead sinu mantlipärijad. sellepärast ei maksa mõelda ette kauem kui viis aastat.
ohpuu
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3001
Asukoht: Balti jaam

Re: Kas nurisemata hambad varna?

PostitusPostitas Mutabor 1:08 2. Okt 2011

Milleks see 'iseseisev rahapoliitika' hea on? Et saaks iseseisvalt Islandit teha...?
Mutabor
Haldjate õpilane
 
Postitusi: 383

Kasutaja avatar

Re: Kas nurisemata hambad varna?

PostitusPostitas Alari 20:33 2. Okt 2011

Alari
Haldjate sõber
 
Postitusi: 337
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

Re: Kas nurisemata hambad varna?

PostitusPostitas ohpuu 12:02 4. Okt 2011

Mutabor kirjutas:Milleks see 'iseseisev rahapoliitika' hea on? Et saaks iseseisvalt Islandit teha...?


täpselt :)

vaadata võib ka iseseisva rahapoliitikaga Ungarit, kus valdav enamik eluasemelaene on antud välja Šveitsi frangis, inimesed aga saavad palka Ungari forintides. frank läheb praegustel segastel aegadel kallimaks, forint frangi suhtes odavamaks, eluasemelaenude maksmine läheb forintides palgasaajale kallimaks.

nagu krooni devalveerimine oleks meil olnud.

ja tuletan meelde, et 1920. aastatel oli Eestil kymmekond aastat viletsat iseseisvat rahapoliitikat (siis võeti kasutusele ja lõpuks kasutuselt maha rahayhik Eesti mark). 1930. aastate krooni rahapoliitika oli põhimõtteliselt eestlastele soodsam.

aga ikkagi meeldis mulle hinnastabiilsuse garandina onu Jean-Claude Frankfurdist. loodetavasti onu Mario on sama asjalik.
ohpuu
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3001
Asukoht: Balti jaam

Kasutaja avatar

Re: Kas nurisemata hambad varna?

PostitusPostitas Telc 12:02 5. Okt 2011

Eiki Nestor seletas EFSF-iga seonduvat 3. oktoobril nii:

EFSF iga on seotud Eestil täna üks ja ainus raha väljamakse kohustus. Selle võttis juba valitsus, kui otsustas selle äriühinguga ühineda 8septembril ja selle suurus on 48 000 eurot. See on Eesti, kui aktsionäri osalus. Valitsuse väitel on see raha tal 2011 aasta eelarves olemas.

Muus osas tähendas otsus Eesti valmisolekut tagada kohustusi natuke vähem kui 2 miljardi euro eest. Sama toimub hetkel teistes euroala parlamentides. Need riigid olid ESFS-i osanikud juba varem ja suurendavad hetkel summat, mida nad garanteerida varem juba lubasid.

Edasi toimib asi nii, et kui sõlmitakse abistamislepe mingi riigiga, siis selgub selles ka kokku antava tagatise maht ja Eesti osaluse suurus selles. Selle leppe alusel antava Eesti poolse osa tagamiseks tuleb valitsusel uuesti tulla riigikokku ja saada poolthääled.

Näiteks selgub, et meie poolt antud valmiduse 2 miljardit sees tuleb tegelikult tagada näiteks riigi x abistamiseks 100 miljonit või siis 500 miljonit. Ei hakka ennustama.

Kui nüüd tagatis halvimal juhul pöördub täitmisele ehk meil tuleb see ka tegelikult välja maksta, on meil kolm võimalust:

1 maksta see kinni eelarvetuludest , näiteks tulude ülelaekumise korral

2 maksta see kinni riigi reservidest

3 emiteerida Eesti vabariigi võlakirju selle väljamaksmiseks või siis võtta laenu Eesti riigi nimel.

Millist moodust kasutada, sõltub hetkeolukorrast, kui see ebameeldiv kohustus meieni jõuab.

EFSF ise rahastab end riikide poolt antud tagatiste alusel. Ehk siis kuna kõrge maksevõimega riigid on omapoolse tagatise andnud, siis emiteerib EFSF turule võlakirju. Nende müügist saadakse raha ja antakse siis ka meie parlamendi poolt kinnitamisele tulevatel tingimustel abivajavale riigile raha. Seejuures on see riik kohustatud EFSFile selle raha tagasi maksma. Ja tagatisi meil on vaja maksta siis, kui see riik omadega hakkama ei saa.

Abivajavale riigile tähendab see seda, et ta saab laenu EFSFist odavamalt, kui ta saaks turult ja ka seda, et ta võtab endale kohustuse oma rahaasjad korda ajada.

Või siis veel. Maksuvõimetute euroala riikide abi koosneb maksuvõimeliste riikide tagatistest.

Järgmise aasta eelarvesse ei pea seoses selle 2 miljardi euro tagamisega olema planeeritud mitte midagi. See kulu võib ju olla mingi x aasta eelarves, aga siis, kui seda tõesti vaja maksta on.
hik
Telc
Haldjate sõber
 
Postitusi: 311

Kasutaja avatar

Re: Kas nurisemata hambad varna?

PostitusPostitas Irve 12:39 5. Okt 2011

Nojah, aga itaalia on juba öeldnud, et tal on vaja lähiajal rohkem raha kui see EFSF üldse kokku on.

See on nagu nafta, mille ärakasutamisel laseme me õhku tagasi kogu võimaliku CO2: teisisõnu peaksime elama arvestusega, et see on juba juhtunud.
Irve
paranoik
 
Postitusi: 6659
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

Re: Kas nurisemata hambad varna?

PostitusPostitas turmakoll 14:33 5. Okt 2011

Mart Helme: Euroopa majandust ei päästa enam ükski abipakett

Mart Helme: "Kõik see on pehmelt öeldes ajupesu ja propaganda, sest praeguseks peaks igale kriitiliselt mõtlevale inimesele selge olema, et eurot, Euroopa Liitu ja Euroopa majandust ei päästa enam ükski abipakett."
Ilmaruumi tühjus on lõputu ja inimesele antud võimalus täita see oma nägemustega.
turmakoll
Loitsija
 
Postitusi: 659
Asukoht: Eestimaa

Re: Kas nurisemata hambad varna?

PostitusPostitas Mutabor 15:17 5. Okt 2011

praeguseks peaks igale kriitiliselt mõtlevale inimesele selge olema


Ega niisugune loits ometi demagoogialoits ole...?
Mutabor
Haldjate õpilane
 
Postitusi: 383

Kasutaja avatar

Re: Kas nurisemata hambad varna?

PostitusPostitas Jux 15:36 5. Okt 2011

"Euro tõstis meie hindu ega taganud stabiilsust, investeeringuid või heaolu."

Oleks kroon jäänud, kasvaks isegi kase otsas õunad.
Jux
Valguse hoidja
 
Postitusi: 299
Asukoht: Viimsi

Kasutaja avatar

Re: Kas nurisemata hambad varna?

PostitusPostitas ohpuu 12:49 10. Okt 2011

Irve kirjutas:Nojah, aga itaalia on juba öeldnud, et tal on vaja lähiajal rohkem raha kui see EFSF üldse kokku on.

See on nagu nafta, mille ärakasutamisel laseme me õhku tagasi kogu võimaliku CO2: teisisõnu peaksime elama arvestusega, et see on juba juhtunud.


täpsustan ja kirjutan veidi Irve juttu lahti: Itaalia kõik võlakirjad on veidi rohkem kui EFSF. Itaalial on 2 triljoni euro jagu võlgu. põhimõtteliselt pole välistatud, et Itaalia satub selle paki refinantseerimise ja tagasimaksmisega hätta, kui intressid nende jaoks liiga kõrged pysivad.

seega: kriisi põhikysimus minu jaoks pole mitte Kreeka, vaid pigem Itaalia + euroala suurte pankade vastupanuvõime. et kas pysivad pysti või kukuvad ymber.

EFSF-i saab paisutada 2 triljoni euro peale finantsvõimendusega, mida pakuks Euroopa Keskpank — see käiks enam-vähem nii, et EFSF-is istub riikide tagatisi pluss muid finantsvarasid, mille tagatisel Euroopa Keskpank EFSF-ile laenu annaks. samamoodi annab Euroopa Keskpank laenu pankadele — isegi Kreeka ja Portugali ja Iirimaa võlakirjade tagatisel, mida keegi teine laenutagatisena praegu ei tunnista.

peale EFSF-i annavad abisaajatele riikidele laene veel Euroopa Keskpank, Euroopa Komisjon ja Rahvusvaheline Valuutafond ehk IMF. IMF on sellist tööd teinud ja põhimõtteliselt tundub olevat roolis laenutingimuste sättimisel ehk riikidele siseriikliku poliitika ettekirjutamisel (uuem läti vanasõna "kui IMF ei taha, siis Lätis päike ka ei tõuse"). Euroopa Keskpangal on palju raha ja nad võivad seda alati juurde tekitada, kui parasjagu ei ole, samuti on neil analyytikud ja muud majandusasjatundjat rahvast.

minu isiklikke seisukohti: ma väga ei mõtle selle peale, kas kogu see lugu mulle meeldib või mitte. see jama on nagu kuri ilm — väliskeskkonna riskid, millega tuleb kuidagi arvestada ja mis võivad meie elu ka ysna palju mõjutada. aga kaua sa ka kurja ilma kirud, nigunii pole sellest väga abi.

aga euroala riikide poliitikute ja EL-i poliitikute tegevus meenutab mulle veidi lääneliitlaste sebimist enne Teist ilmasõda. mitu aastat tegid midagi ja korraldasid midagi ja käisid koos ja pidasid läbirääkimisi. Neville Chamberlain oli suur ja tähtis tegija. aga ikkagi selgus takkajärgi, et nad olid mängust paar sammu pidevalt maas ega suutnud eriti midagi muuta, kuigi eelduste järgi justnagu oleks võinud. kardan, et praegu on euroala tuumiku eliit umbes samasuguses seisus.

Euroopa Keskpank paistab silma sellega, et nende tegevusel on nähtavaid tagajärgi. aga see pole poliitiline institutsioon. nende ylesanne ongi mõelda kaugemale kui järgmiste valimisteni. poliitikud võiksid ka, aga praeguse seltskonna hulgas on see vist ysna haruldane.

mida Eesti teha saab? Jürgen Ligi võib asjalikult sõna võtta eurogrupi rahandusministrite ja EL-i rahandusministrite nõukogus. Eesti Panga nõukogu võib valida Eesti Panga presidendiks ehk Euroopa Keskpanga nõukogu liikmeks inimese, kes on asjalik ja suudab anda oma ja Eesti Panga töötajate panuse kriisi lahendamisse.

ja vast kõige olulisem: riigikogu rahanduskomisjon saab sisuliselt arutada Kreeka, Portugali ja Iirimaa riigieelarvet, seada nendele omi nõudmisi.

iga valija sai parlamendivalimistel oma häälega mõjutada seda, kes on rahandusminister, kes saavad riigikogu rahanduskomisjoni. Eesti Panga nõukogu liikmeid määrab ka riigikogu. põhimõtteliselt on iga Eesti valija hääl mõnes mõttes kaalukam kui iga Saksamaa valija hääl.

selle kriisi lahendamine vajab ysna palju tehnilist pädevust. mõned kurdavad, et kogu mängu ysna palju mõjutavate Angela Merkeli ja Nicolas Sarkozy ymber on seda vist vähe.
ohpuu
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3001
Asukoht: Balti jaam

Kasutaja avatar

Re: Kas nurisemata hambad varna?

PostitusPostitas Irve 13:27 10. Okt 2011

Tänan väga ülevaatlikult huvitava posti eest. Pärlid sigadele vm :)
Irve
paranoik
 
Postitusi: 6659
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

Re: Kas nurisemata hambad varna?

PostitusPostitas ohpuu 14:23 10. Okt 2011

kui valijad ei teadvusta järsku avanenud võimalust arutada sisulisemalt ja detailsemalt Kreeka, Portugali ja Iirimaa riigieelarvet ega omavahel nendel teemadel ei räägi (kas või siinsamas), puudub ka riigikogu liikmetel motivatsioon asja vastu huvi tunda.

riigikogu liikmed võivad nii piirduda lihtsalt poolt- või vastuhääletamise, põleva maja metafooride, Eesti õpetajate madalate palkade yle virisemise, lihtsalt tolategemise ja muu sellisega.

pidin seda valitud rahvaesindajate mõttetut jauramist töökohustuste täitmisega seoses mitu tundi kannatama, kui riigikogu suures saalis EFSF-iga liitumise otsust arutati.

asjaga sisuliselt mitu ööd-päeva järjest tegelenud Sõerd kaotas ka kõnepuldis lollide kysimuste peale mitu korda kannatuse. asjalikku juttu oli kah, aga selline loid obstruktsioon oli valdav. tegelik töö ja sisuline arutelu käis seekord tõesti rahanduskomisjonis paari päevaga.

muidugi Ligi ytles EL-i komisjoni ja rahanduskomisjoni liikmele Inara Luigasele otse näkku, et ta oleks võinud komisjonis ka kysimusi esitada. ma ei tea, mis teemal Luigas jaurata võttis. vist Eesti õpetajate palgad jälle.

nii et — olge oma rahvaesindajatele eeskujuks. olge targemad, kui nemad lasevad ennast paista.

pean häbiga tunnistama, et tean Iirimaa, Kreeka ja Portugali riigieelarvega seonduvalt ainult väga yldisi makronumbreid ja suhtarve, mis praeguseks on niikuinii aegunud. aga huvi on kyll.

(õpetajate palkade jutt käiks pigem nagu tuleva aasta riigieelarve juurde ja põhimõtteliselt seostub minu jaoks tulevaks aastaks planeeritud 4,4-protsendilise pensionide tõusuga. oleksin väga selle poolt, et vanaduspensionide tõstmise rahast läheks veidi õpetajate palkade tõstmiseks. kõik vanad inimesed ei ole tingimata vaesed, aga õpetajad kipuvad Eestis yldiselt vaesemad vanemad naisterahvad olema. aga seda ei taha ykski poliitik, ma ennustan. pensionäre on nii palju rohkem kui õpetajaid.)
ohpuu
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3001
Asukoht: Balti jaam

Kasutaja avatar

Re: Kas nurisemata hambad varna?

PostitusPostitas Irve 14:17 12. Juul 2012

Riigikohtu otsus ESMiga liitumise teemal
http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK%2F3-4-1-6-12

Jüri Ilvesti eriarvamus võtab minu jaoks kõige paremini probleemi kokku.
Irve
paranoik
 
Postitusi: 6659
Asukoht: Tallinn

Re: Kas nurisemata hambad varna?

PostitusPostitas Mutabor 18:54 26. Juul 2012

Kohtuotsusest tasub A. Albi arvamust ka lugeda. Anneli tunneb nooti.

Võtmetähtsusega on kohtuotsuse punkt 163:
Üldkogu leiab, et euroala majanduslik ja finantsiline jätkusuutlikkus kuulub alates Eesti kuulumisest euroala riikide sekka Eesti põhiseaduslike väärtuste hulka.


ja 166:
Majanduslik stabiilsus ja edukus tagavad riigieelarvelise tulu plaanipärase laekumise. Tehes riigieelarvest vajalikke kulutusi, tagatakse põhiseaduslikke väärtusi. Põhiõiguste tagamise kohustus tuleneb PS §-st 14. Põhiõiguste ulatuslik ja järjekindel tagamine on äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu, ilma stabiilse majanduskeskkonnata.


ja 168:
Hüljates euroala riikide ühise eesmärgi või selle saavutamiseks plaanitud abinõud, ei saa Eesti järgida oma põhiseadusest tulenevaid eesmärke.


ja 182:
Üldkogu hinnangul ei ole teist otsustusmehhanismi, mis tagaks sama tõhusalt euroala jätkusuutlikkuse seda ähvardava ohu tõrjumiseks, kuid riivaks vähem Eesti põhiseadust.


Ühesõnaga on euro ülalhoidmine über-eesmärk ja kogu lugu. Riigikogu puhaku jalga. Sellega on tõesti raske nõustuda.
Mutabor
Haldjate õpilane
 
Postitusi: 383

Eelmine

Mine Poliitika ja religioon

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


cron
© Dragon.ee | E-post: dragon@dragon.ee | HTML'i kontroll
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.6