Kuidas võiks haridussüsteemi paremaks teha?

[Orz]

Algselt hakkasin kirjutama vastust koolitulistamise teemasse, aga mõtted läksid hoopis teisele rajale.

Haridussüsteem on üks valdkond, kus võiks eksperimenteerida, kuna kõiketeadjad me veel ei ole ning olemasoleval süsteemil on natukene liiga palju vigu. Kas võiks katsetada uut tüüpi koole? Näiteks väga huvitav on selline küsimus, et kui oluline on spetsialiseerumine ja kui oluline on silmaringi laiendamine ja mitmekülgsus; kui palju võib anda piitsa ja präänikut; kas piits ja präänik tuleks asendada individuaalse nõustamisega ning kui palju see pull kõik kokkuvõttes maksma läheks. Kas lasta õpilastel valida auditoorse / praktilise / koduse töö osakaalu, kas seda saab kuidagi üheselt hinnata? Reaal-, elu- ja humanitaarteaduste, kunstide ning rakendustegevuste osakaal?

Konkreetse näitena hariduse vallast mõtlesin, et näiteks kehalist kasvatust, bioloogiat ja füüsikat annaks omavahel seostada küll. Näiteks antakse õpilastele questid, et on vaja tuua tammetõru, võilill ja malts ning hiljem lasta ära mõõta, mis on tammetõru keskmine kaal seekord. Kehalises kasvatuses võiks mõõta inimese liigutuste momenti, kiirust, jõudu; vaadelda, kui kiiret vilkumist hakkab inimene tajuma ühtlasena, ja siis andmeid statistiliselt analüüsida. Ühesõnaga, rohkem teooria ja praktika sidumist, siis oleks nii teoreetikutel kui praktikutel huvitavam.

Võiks ka mõelda, kui palju on vaja ühiseid elemente meediafiguuri-, teadlase-, ehitaja-, müügiesindaja- või kunstiambitsiooniga inimese haridusteele. Üks omapärane mõte, mille autoriks ma ennast pidada ei või, oli selline, et näiteks ülikool võiks olla natukene aega pärast keskkooli, nii, et inimene võiks natukene enne ringi vaadata ja jõuda selgusele, et mida ta endast tahab, ning alles siis hakata edasi spetsialiseeruma või ülikooli minema. Tuleb tunnistada, et oma loogika siin on: aastake ehitusel, müüjana, sõjaväes, ümbermaailmareisil, huvikeskuses või laboris pipeteerijana käpa harjutamine ei tule ehk pahaks.

Et kui huvi on, siis võiks sel teemal tõsisemalt arutleda.

One Mend-fault is worth two Findfaults, but one Findfault is better than two Makefaults - Benjamin Franklin

[Tindome]

[Udutont]

[tank]

[Orz]

Võtmesõnad oleks siis siiamaani õppematerjali omavaheline seostatus, õppematerjali praktiline väärtus, individuaalne areng vs ametioskused ning vindi ülekeeramise oht... Mõtlen seda veel läbi.

[Akallabeth]

minu tagasihoidlik arvamus:

hiljuti osalesin ühel pisikesel koolitusel, kus räägiti meedia mõjust. rühmas arutasime palju asju ja üks järeldus millele me jõudsime on see, et kool ei ole populaarne. palju popim on kuskil oma autosid tuunida ja nt. virus chillida või mida iganes kellelegi teha meeldib.
minu arvates, võiks enne üritada noorte väärtushinnanguid natuke reaalsemateks muuta ja siis hakata mõtlema, milliseid muudatusi oleks vaja.
ja nende väärtushinnangute jaoks võiks koolides olla juba üsna varakult näiteks kasvõi kord nädalas tund, kus neile tutvustatakse lähemalt meedia mõju ja selgitatakse ära, miks ei tasu end reklaamide ja staaride järgi riietada või nende järgi käituda.
pealtnäha tundub see suht tühine õpetamine aga hämmastavalt palju noori ei anna endale oma tahtmistes, kellegi moodi olla, aru. (nt. üks suurimaid anoreksia põhjuseid on piitspeened modellid ja staarid)

[Mutabor]

[Mutabor]

[morminas]

koole sulgedes loomulikult nagu eestis seda juba tehakse

[Orz]

[tank]

sa kasutad lihtsalt vale mõistet. eksperimenteerimine tähendaks, et haridussüsteemi juhid teevad muutusi eesmärgiga näha nende mõju.
reaalsuses aga tehakse muutusi ikka sellepärast, et EKSISTEERIB POSITIIVSE MÕJU OOTUS. no vähemalt teoorias.

[Orz]

See on tõesti parem sõnastus. Sõna eksperimenteerima võib mõnel inimestel seostuda näiteks Dr Mengelega ja siis järgneks mõttetu semantiline vaidlus. Positiivse mõju ootus oli just see mida mõtlesin. Tänan.

[azrael]

Elektroodidega saab peaaegu kõike õpetada...

[tank]

[logerin]

asi kisub juba pingeliseks....