Foorumi Avalehele

Jäta vahele kuni sisuni


Eikellegimaa

Mängugruppide seiklused, kõigile lugemiseks
Kasutaja avatar

PostitusPostitas holmes 11:00 12. Sept 2007

Smith suundub Kuldse Ankru baari, mis tundub olevat sadamarahva hulgas üsna populaarne joomaurgas. Ta rajab läbi paksu suitsupilve teed baarileti äärde, tellib erakordselt ükskõikse näoga baarimehe käest juua ning ta saab ühe demi , poolese prantsuse õlu, mis ei maitsegi väga sandilt.
Frank saab end kasitud ja jõuab ka alla baari, niisamuti O’Raivogi. Frank möödub oma laua juurde sammudes ühest lärmakast seltskonnast, kust hüütakse talle üsna puhtas inglise keeles: “Hei punnsilm!” Frank istub rahulikult lauda ja võtab ka ühe demi. Sama teeb O’Raivo.

Smith tellib võileibu ja marineeritud oliive. Kui ta letil ootavale kraamile järele hakkab minema, näeb ta, et lärmakast seltskonnast on püsti tõusnud üsna tuikuv sell, kes kobib üllatavalt nobedasti leti äärde ja teatab, et võileivad olid talle. Smith ignoreerib teda taaskord ning istub tagasi oma lauda. Mingi aja pärast tahab O’Raivo peldikusse minna, kuid leiab, et meeste tualettruumis ei põle tuli. Ta otsustab mitte riskida ja suundub üles oma hotellituppa. Seal riputab ta igaks juhuks endale revolvri vööle.

Smithi ja Franki laua juurde astub üks punapäine sell, kes katsub tüli nokkida. Seda saamata lööb ta oma tühjaksjoodud klaasi vastu lauda kildudeks. Frank kargab püsti, punapäine jõhkard üritab teda lüüa, kuid Frank põikab kõrvale, haarab mehel, keda kaaslased Barryks kutsuvad, kraest kinni ning lohistab ta leti äärde. Ta jätab purjus Barry baarimehe hooleks ning istub lauda. O’Raivo jõuab tagasi alla ühel ajal Raymondiga, kes toob rõõmusõnumeid. Ta nimelt teab kedagi, kes võiks teada, kust saaks passe ja juhilube. Aga passide ja juhilubade jaoks on tarvis fotosid. Raymond täitsa teaks, kes on valmis pilte tegema. Aga kõik see lõbu maksab. Kaubeldakse tükk-tükk aega, lõpuks on Raymond nõus ameeriklased viima tolle piltniku juurde. Lahkutakse baarist ning astutakse hotellist välja jahedasse novembriõhtusse.
Little Photoshop of Horrors
holmes
Valguse hoidja
 
Postitusi: 279
Asukoht: Tartu

Kasutaja avatar

PostitusPostitas holmes 11:02 12. Sept 2007

Raymond viib nad läbi Vana Sadama piirkonna otse Marseille vanalinna Casbahi. Ronitakse järskudest kulunud treppidest üles ja jõutakse majadeni, mis on juba oma ilmelt aukartusäratavalt vanad. Tänavad on veel kitsamad ning valgustamata, teid blokeerivad akendest rippuv pesu. Õhus levib prügi- ja kalalehk. Aeg-ajalt on kosta võõras keeles hüüdeid, naiste naeru ja laste nuttu. Kusagil klähvivad penid. Raymond keerutab ameeriklasi läbi tänavate kuni jõuab ühe ukseni, mille avab oma võtmega.

Ta juhatab jänkid läbi räpase esiku ühte tuppa, kus seisab kaamera. Tuleb välja, et Raymond, kes võttis kobeda vahendustasu fotograafi juurde viimise eest ongi ise fotograaf. Lisaks tuleb pikapeale välja, et ta ise on ka sell, kes tegeleb passide “väljaandmisega”. Väga hästi kulutatud frangid, mõtlevad ameeriklased. Raymond poeb katte alla ning teeb dokumentide jaoks vajalikud fotod. Raymondil on pakkuda hispaania, itaalia, prantsuse ja ameerika passe. Lisaks vedeleb tal kusagil ka mõni Saksa Impeeriumi pass, aga tollest loobutakse heaga. Valmis paberid peaksid ameeriklased paari päevaga kätte saama. Lahkutakse Raymondi tagasihoidlikust urkast, Smith tahab leida kedagi, kes müüks talle kuulivesti. Ka Frank otsustab veidike vanalinnas ringi vaadata. Nii suundubki duo Casbahi sügavustesse. O’Raivo tahab minna magama ja suundub hotelli.

Siin-seal on näha ohtliku välimusega selle, kes kannavad mantleid, pearätte ja pakse kõrvarõngaid. Gaasilaternate all mängitakse täringuid, juuakse ja tülitsetakse. Pisut ringi uidanud ja suuremaid kampasid vältinud valib Smith välja ühe trepimademel istuva kolmeliikmelise seltskonna. Nad sammuvad seltskonna juurde ja Smith küsib kohe kuulivesti kohta. Üks turske sell teatab, et anna 50F, siis mõtlen. Smith annab raha ja mees küsib, et anna veel 50F. Või veel parem, anna üldse oma raha siia. Smith kergitab pisut oma hõlma, et paljastada vööl rippuv revolver. Kolm treppidel istuvat tüüpi kukuvad irvitama ja Smithiga rääkinud selli taga istuv tüüp lükkab mantlihõlmad valla ning Smith näeb surmava välimusega kärbikut.

Vahetatakse natuke “viisakusi” ja püütakse teist poolt hirmutada. Lõpuks teatab salga ninamees, et ta uurib kuulivesti kohta siis, kui Smith ja Frank neid lõbustavad. Viimaste näoilmed peegledavad jäljestust. “Ehei,” irvitab ninamees, “ei midagi perverset”. “Kui te peate omavahel maha korraliku löömingu, ma olen nimelt poksisõber, siis ma ütlen, mis ma kuulivestidest tean.” Frank ja Smith pole nõus omavahel lööma hakkama – Smith on üsna kidura kehaehitusega teadlasetüüp ja Frank on oma kodulinna agulites korraliku kakluskooli saanud tegelane. Frank pakub välja, et ta oleks valmis ühega kolmest istujast poksima. Ninamees muigab ja palub kärbikuga tüübil Frankile õpetust anda. Ta lisab, et kui Frank kaotab, siis pekstakse ka Smith üles ning nad mõlemad visatakse merre.

Lepitakse kokku, et relvi ei kasutata. Kõik olgu aus ja korralik. Härrasmeeste heitlus, nii-öelda. Marcel, annab oma kärbiku ninamehele hoida, kes suunab toru võitlejatele. Igaks juhuks. Marcel viskab kuue maha ja kobab Franki läbi. Viimane annab vastumeelselt ära oma revolvri ja peidetud pussi. Frank teeb ootamatult esimese löögi ja virutab Marcelile paraja obaduse otse vastu lõugu. Marcel, lõuahaagist raputatud, ühmab ja virutab vastu, Frank põikleb ja lööb Marcelile jalaga näkku. Too vajub vaikselt munakivisillutisele, tema peahaavast tuleb verd.

Ninamees ja tema kolmas vaikiv kaaslane plaksutavad. “Ma ei ole juba tükk aega midagi nii ilusat näinud. Brravo! Jänki, tahad sa raha teenida? Ma nimelt tean ühte kohta, kus sinu oskustega sell teenib matšiga 200F. Kusagil siinkandis on üks seltskond, kes armastab head kaklust ja veelgi enam, nad armastavad arvata ära võitjaid ning sellega raha teenida.” Frank leiab, et 200F on liiga vähe ja et kuidas selle kuulivestiga siis on. Ninamees teatab laia naeratusega, et tal pole aimugi. Ta ei tea, kust kuulivesti saada.

Frank küsib siis, et kas too kullast esemeid tahaks osta. Ninamees huvitub hoobilt. Frank näitab kätega, missuguse kulinaga on tegu – kirjeldab nende valduses olevat kuju suurust, kuid ei räägi midagi täpsemalt. Ninamees muutub väga tähelepanelikuks. Küsib kuju näha. Maas vedelev Marcel hakkab oigama. Ninamees viskab Marcelile tema kuue peale. Frank ja Smith, kellel on kuju tegelikult põuetaskus, kinnitavad, et nad võiksid kuju müüa küll, aga seda pole neil loomulikult kaasas. Ninamees ühes vaikiva kaaslasega tõusevad püsti, võtavad Marceli kahevahele ja hakkavad liikuma. Enne lahkumist vaatab ta ameeriklasi kummalise pilguga ja ütleb, et toogu nad kuju näha, siis räägime hinnast. “Teate küll, kuidas mind leida.”
Little Photoshop of Horrors
holmes
Valguse hoidja
 
Postitusi: 279
Asukoht: Tartu

Kasutaja avatar

PostitusPostitas holmes 11:03 12. Sept 2007

O’Raivo on jõudnud ohutult tagasi oma hotelli, ta möödub fuajees laua peal magavast naisadministraatorist. Ta astub avatud akna juurde ja hingab õhku. Tema toa vastasasuvas aknas põleb tuli, isegi kardinaid pole ette tõmmatud, mis varjaksid toimuvat vaatepilti. Mees ja naine tülitsevad, on näha, et mees lööb naisele käega vastu nägu. Veelkord. Ja veelkord. Naine hüüab valjul häälel midagi. O’Raivo otsustab peretülisse mitte sekkuda, kuid näeb siis, et mees on haaranud naisel ümber kõri – vaene naine ei saa kuuldavale tuua enam piiksugi. Nüüd hakkab O’Raivol kiire. Ta lahkub oma hotellitoast, läbib fuajee ning siirdub hotelli teise tiiba. Ta läheb punase vaibaga kaetud trepist üles ning jõuab koridori, mille mõlemal pool asuvad uksed. Laes piriseb üksik vilkuv pirn. Ta hiilib vaikselt mööda koridori ja kuulatab uste taga. Teise tiiva toa nr 14 ukse taga kostub vaikne kahin. Pirnini jõudnud, keerab ta selle poolenisti välja nii et koridor mattub pimedusse.

Ta üritab oma võtmega avada kõrvalasuvat ust numbriga 14a ning pääsebki tuppa. Tuba on vaikne ja tühi. Ta näeb aknast oma tuba, kus põleb tuli. Veinipudel seisab laual. Ettevaatlikult lahkub ta 14a-st ja proovib oma võtmega avada tuba nr 14 ning ebaõnnestub. O’Raivole meenub, et magava administraatori selja taga on võtmed, ka varuvõtmed iga numbritoa jaoks. Ta äratab fuajees tukkuva jooksupoisi üles ning küsib tollelt vaikselt, kes elavad teise tiiva toas number 14. Selle peale ärkab üles ka administraator ning uurib mis mureks. O’Raivo vabandab ja lahkub infot saamata. Ta läheb vaikselt tagasi oma numbrituppa ja jääb kaaslasi ootama.
Little Photoshop of Horrors
holmes
Valguse hoidja
 
Postitusi: 279
Asukoht: Tartu

Kasutaja avatar

PostitusPostitas holmes 11:03 12. Sept 2007

Kui Frank ja Smith on tagasi jõudnud üritab O’Raivo neilt võtit laenata, kuid nood ei taha salatsemisest kuuldagi. Vandudes kutsub O’Raivo sõbrad kaasa. Viimastele trepiastmetele jõudes piilutakse ja nähakse, et toapoiss on kadunud, administraator magab nägupidi letil, ta tõstab korraks pilgu. Suitsukatteks uuritaks, et kus kohas siin baar oligi. Naine juhatab ja vajub uuesti unne. Hiilitakse temast mööda ja suundutakse teise tiiba. Koridor teises tiivas on kottpime, just nii nagu O’Raivo selle jättis. Frank teeb O’Raivo palvel tikuga tuld ja liigutakse tuba nr 14 ukse taha. Kuulatatakse, kuid kõik on vaikne. Smith avab oma võtmega ukse, asutakse numbrituppa 14.

Pannakse laetuli põlema – tuba on tühi, kaheinimesevoodi on korralikult üles tehtud. Näib, et seal pole üldse magatud. Riidekapp on tühi. O’Raivo uurib põrandat ja leiab pisut niisket mulda akna all. Riidekapi küljele toetuval lilleriiulil haigutab üks tühi auk. Riiulil on näha jälg lillepotist. Teised vahivad ringi ja otsivad jälgi. O’Raivo suundub vannituppa, ta paneb tule põlema ning näeb, et tegemist on n-ö deluxe toaga – seal on vann. Vannil on ees kardinad. O’Raivo hiilib vargsi vanni juurde ja tõmbab kardinad eest. Vannivesi on punane. Vees lebab alasti naine, kelle nägu on peegeldab vaieldamatult vägivaldset surma – silmad on pungis, lillakas keel ripub siniste huulte vahelt. Tema kaelal on sinised laigud. Kunagise politseiinspektorina ja nüüdse sõdurina on O’Raivo surnuid varemgi näinud, nii et ta ei löö verest välja. Selle asemel läheb ta vannitoast välja ja hakkab sõrmejälgi, mida nad kõik sinna jätnud on, pühkima. Smith ja Frank uurivad ka laipa.

Smith leiab, et naise veenid on avatud, kuid surm saabus kindlasti lämbumise tagajärjel. Ka neil hakkab äkki sõrmejälgede pühkimisega kiire. Mehed on parajasti akna juures, kui O’Raivo näeb, et vastastiiva alumisel korrusel süttinud tuli kustub hirmkähku. Neid on nähtud! Nad taipavad alles nüüd toast tule kustutada. Kiiruga lahkutakse numbrist 14, pühitakse ukselink käterätikuga puhtaks. Frank jookseb tagasi vannituppa ja viskab kätteununud rätiku vanni. Kogemata tabab ta vannitoa pimeduses lebavad naist otse näkku. Uks lukustatakse ja hiilitakse läbi fuajee tagasi oma tuppa. Administraator oli vist ärkvel.
Little Photoshop of Horrors
holmes
Valguse hoidja
 
Postitusi: 279
Asukoht: Tartu

Eelmine

Mine Mängukroonikad

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


cron
© Dragon.ee | E-post: dragon@dragon.ee | HTML'i kontroll
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.6