Foorumi Avalehele

Jäta vahele kuni sisuni


Baltasar Luthendori meenutusi

Mängugruppide seiklused, kõigile lugemiseks
Kasutaja avatar

Baltasar Luthendori meenutusi

PostitusPostitas Siegfried 9:32 10. Dets 2004

Mäng toimub 2edi kodukootud maailmas.
Esimene mäng toimus eile, 09.12.04.
Aitab teile sellest infost küll.

DM:
Konks

Mängijad:
Siegfried
Kristiina
keegi Hendrik?
üks tüdruk veel, kelle nime ma unustasin küsida


Nüüd väikene sissejuhatus:

Tegevus toimub Ummrude maal (Ummru - maa põlisasukas).
Maailmas eksisteerib kolmest rahvusest inimesi:
Ummrud (pohhuistlikud põliselanikud)
Zuhhaarid (sõjakad rändrahvad, praegune valitsev rahvas)
Asteaanid (mererahvas, meenutavad natukene haldjaid, kuid siiski inimesed)

Kuigi valitsev rahvas on zuhharid, on igal rahval oma hõimu hertsog, kes täidab siis valitseja rolli oma maal.

Endast siis väheke.
Siegfried - Gabriel "Baltasar" Luthendor,
Asteaanide hõimuhertsogi vennapoja poeg, pärit ühest kõige rikkamast perekonnas maal.
Väike selgitus: Luthendorid asutasid Umtra linna, mis hetkel on asteaanide pealinn. Neile kuulub palju hotelle, maju ja muid hooneid, lisaks omavad
laevakompaniid, kuhu kuulub umbes 30 laeva. Ehk siis kui lühidalt teha, väga rikas suguvõsa.

PS! Järgnev toimub läbi Baltasar Luthendori silmade, kõik olukorrad ei pruugi vastata tõele, lihtsalt on tema asjale nii pihta saanud.
Siegfried
Haldjate sõber
 
Postitusi: 311
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Siegfried 10:26 10. Dets 2004

Novembri pealelõuna.
Tegelen oma tavaliste toimetustega, kui isa kutsub mind hetkeks enda juurde. Tal olevat üks ülesanne.
Jõudes tema juurde, räägib ta täpsemalt probleemidest.
Põhjas toimuvat pidevalt kahele linnale huntide rünnakud.
Ümberkaudsed külad on enamus kõik mahajäetud ja rüüstatud.
Minu ülesanne on kas palgata endale sõdurid või saatjakond ning siis minna asja uurima. Enne kui ülesanne pole lahendatud, ei taheta palees mu nägu näha.

Mis muud, kui samal õhtul hakkan linnas kõrtsidest palgasõdalasi otsima.
Sisenen mitte just eriti hea kuulsusega trahterisse Valge Mask.
Leti ääres on üks mees, kaks naist, eemal nurgalauas lärmaks seltskond.
Esmapilgul viis inimest...või siis looma...sellistest ei saa eriti aru.
Astun leti ääres seisva mehe juurde, kes relvastatud ja tundub olevat varem nagu relva käes hoidnud.
Tervitan ja teen juttu, et kas ta oleks ehk huvitatud...mõnest töö otsast.
Raha pole probleem, lihtsalt oleks vaja üks uurimis ülesanne täita.
Räägin mina sellest, kuidas oleks vaja mina Rottanküli metsa, et uurida huntide rünnakute põhjuseid. Hobused ja toit on minu poolt, palk igati korralik. Mees on nõus. Ta nimi on muide Franz.
Samas proovib minuga kaasa sokutada ennast üks tüdrukutest, see rohkem kaltsaka välimusega. Loomulikult keeldun, kuna ülesanne pole mõeldud naistele.
Kuid lähen ja räägin samast ülesandest ka nurgas istuvatele inim...khm..khm....loomadele.
Peale irvitamise ja läbu minu üle, saan aru, et nad pole vist nõus.
Pööran selja ja astun ukse poole.
Kõik viiekesi tulevad ümber ja "saadavad" mu uksest välja.
Enne väljumist ütleb üks, et tegelikult nad on täitsa nõus, see oli niisama nali.
Esmalt palun ma tagastada oma kukkur, mis mult piistu pandi "välja aitamise" ajal ning siis jätkan juttu.
Kuna nad küsivad mõttetult kallist hinda ja ma ei ole eriti huvitatud koos loomadega rändamisest, siis lahkun.
Ja kuna teistes kõrtsides ei ole vastavadi isikuid, keda palgata, siis naasen Valgesse Maski.
Seal teen ettepaneku kahele naisele, lüüa kaasa minu väikses missioonis.
Saan ka nemad nõusse. Nende nimed on Safarina ja Tuul.
Kuid astub minu poole ka üks karvane ja haisev inime....see tähendab loom ja pakub ennast minu teenistusse.
Nimi olevat keegi Rodrigo. Keeldun.
Ta näitab seepeale mingeido savaid trikke oma relvadega ja astub laua poole. Lasku aga käia, miona ei hooli.
Natuke oodates, näen, et kedagi kellest kasu oleks, kõrtsi sisse ei astu. Seega kutsun Rodrigo endaga kaasa ja teen ka temale pakkumise. Võtab vastu, raibe.
Lepitud kokku aeg ja koht saame seal, hoolimatta mõnedest viivitustest kokku.
Asune teele ühe põhjas asuva linna poole, kus ma saan täpsemat infot ja kus ma saan sisse astuda oma tuttavate juurde.
Teepeal veedame ööd kõrtsides ja õhtuti mängides kaarte.
Viimnane möödub metsas magades.
Hommiku poole ööd teeb Rodrigo vähe juttu. Jutu sees hakkab mul koitma, et võib-olla isa saatis meelega just mind metsa huntide rünnakui uurima, kuna oleks vaja lahti saada oma pärijast, et siis kogu vara läheks tema noorele naisele. Võib-olla on Rodrigol isegi õigus.....
Igatahes jätkeme teekonda hummoikul ning õhtupoolikul jõuame linna.
Astume sisse Theomundide häärberisse, kuhu mind oli oodatud.
Seal saame süüa ja öömaja ning hommikul kutsutakse mind peremehe kabinetti. Seal räägitakse mingit sellist juttu, et Luthendorid on vargad, meil polevat piisavalt raha ja peame tulema vargile. Tahetakse välja visata. Mõttes meenub, millised elajad minuga kaasas on ning nähtavasti on nad siis millegagi hakkama saanud.
Siiski otsuitan kõneleda ja öelda, et minu isa isilikult saatis mind ja mu saatjaskonda siia majja vargile, et võtta niipalju kasumit omale, kui võimalik. Lõpetuseks küsin teepale natukene raha kaasa, mille peale üks sisse astuv valvur mind välja tahab visata.
Õnneks ta koperdab ja ma jookseb oma tuppa ning pakin asjad.
Kiiruga lahkun majast tallide poole. Mõne aja pärast jõuavad tallidesse ka kaks tüdrukut, Franz ning kahe verise mõõgaga Rodrigo.
Ma nõuan seltust, kuid nähtavasti on neil mingitel põhjutsel liig kiire ja me ratsutame linnast välja.
Seal luuletab Rodrigo midagi valvuri rünnakust Franzi pihta ja tema olevat kaitsnud oma sõpra.
Peale selle nõuab ta lisatasu võitlemise eest. Seda ta ei saa.
Keeldun ja ta üritab kõikui paljaks röövida. Siiski üritan teda loitsude kaasabil moosida linnani tulema ja siis oma tasu saama. Ei lähe läbi.
Leian, et see on õige hetk jalga laskmiseks ja pööran otsa ringi.
Rodrigo leiab, et see on õige hetk jalga viskamiseks ning mu hobune saab pistoda tagajalga ning kukub.
Samal ajal kui Rodrigo mu kukrut otsib, käsi kõril, üritan mina tabada teda oma noaga silma ja samal ajal jalga hobuse alt välja tirida.
Kuna teised ratsutavad meist samal mööda, nähtavasti eesmärgiga minema saada, jätab Rodrigo mu hetkeks rahule ning ma saan hobuse alt väja. Niikauks, kuni näen ühte Rodrigo mõõka enda poole vihisemas.....

*õilis vaikus ja pilkane pimedus*

....äkki teen silmad lahti. Olen saanud endale haava kehasse.
siiski pole see surmav, peale sidumist suudan jätkata teekonda.
Leian et mult on varastatud kolm asja: minu rapiit, minu pikksilm ja minu loitsuraamat.
Otsutame liikuda tagasi, ehk siis linna kus me just tulime, kuna see on lähim asustus. Enne veel otsutab Franz maha tappa piinleva hobuse, kellel pistoda jalas on. Minu arust täitsa oma probleem, et ta kiiremini ei jooksnud, omad vitsad peksavad. Millegi pärast märkan veel ühte hobuse laipa, aga see selleks, asume teele tudud teed pidi....
Siegfried
Haldjate sõber
 
Postitusi: 311
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Siegfried 23:36 16. Dets 2004

...
Algne mõte selline, et Franz läheb linna tagasi ja üritab leida mingit ravi mu haava jaoks. Mina koos kahe naiskaabakaga jään metsa äärde kaarte taguma.
Peale võrdlemisi pikka ootamist saabub lõpuks Franz koos kellegi vanema mehega. Ta puhastas mu haava ja sidus selle kinni ning peale tasu saamist läks tagasi linna poole.
Kuna meil polnud erilist huvi avalikult linnas viibida ja käes oli juba pealelõuna, siis otsutasime leida öömaja lähedal asuvatest maha jäetud talumajadest. Ennem veel käime läbi hobuste korjuste juurest, kuna toiduga on lood kehvasti.
Õhtuks jõuame ühte vanasse majja, mille katus on küll sisse vajunud ning maja iseni poolenisti põlenud, kuid väljas on kottpime ning kõik oleme väsinud, seega otsustame jääda sinna, et öö mööda saata.
Öö jooksul suudan ärgata kaks korda, esimene kord on kuskil kaugustes kuulda huntide ulgumist, kaugustesse see ka jääb. Teine kord tahetaks mind valvesse panna, loomulikult ei ka´vatse ma valvata, selle jaoks on olemas minu käsutuses olevad lontrused.
Kolmas kord ärkan väga valusa hoobi peale vastu otsaesist, mingi kivi sarnane asi lööb peast vere välja, keegi kõndivat ümber maja.
Hetkel valves olev Franz teatab, et tegu võib olla päris pirakate rottidega, sellest täitsa piisab, et ma hommikuni ise üleval püsiks.

Hommikul ärkame ning sööme hommikusöögi, pakime asjad ning otsustame mida edasi teha. Linnas pole me just kõige parema mainega ja see tõttu otsutame naasta Umtrasse, kust me teele asusime.
Suudan veel endaga hoida kõiki kolme sabarakku, kellele saab räägitud kõikvõimalikest topelt tasudest ja suurtest varandustest, et nad ikka kindlalt minuga kaasas püsiksid sel ohtlikul teekonnal.
Tagasi pöördudes aga vajame me hobuseid.
Peale natuklest aega nõupidamist, otsutame minna ja suvaliste kõrtside eest paar hobust sisse vehkida.
Franz ja Safarina saavadgi ühe päris kena suksu kätte, mina seevastu pean leppima ühe Ummru setukaga, kes küll märkab ärandamist, aga jääb peagi maha ning ma ratsutan linnast välja kohta, kus me pidime kohtuma.
Hobused käes, alustame tagasiteed. Peatume kõrtsides.
Kolmandal õhtul ühe väiksema linna kõrtsis sajab mu tuppa kolm sõdalast ja üks naine, kes millegi pärast on nende juht, nagu välja tuleb.
Tuba keeratakse pahupidi ja mõned asjad lõhutaske, kogu selle jama peale sai naist magusate solvangutega kostitatud. Aga see ei meeldinud talle just eriti ja järgmisena tabas mind löök vastu nina, kolm sõdalast tulid ligi ja riputasid mind peadpidi aknast alla. Natukene alandlikkuse teeskelmist ja mind otsustatakse pooleldi aknale jätta.
Minnakse edasi järgmisse tuppa, kus talitatakse samamoodi.
Kasutan juhust ja panen ennast võimalikult ruttu riidesse ja võtan asjad.
Peale seda laskun köiega aknast alla ning pagen kõrvaltänavatesse.

Mõne aja pärast ilmun tagasi kõrtsi, kui seal ees on näha vaid mõnesid ummrusid omavahel rääkimas.
Rahva suust saan teada, et õhtul keset pidu olid sõdalased lihtasalt ukse maha löönud ning zuhharide hertsogi käsul otsivad nad koha läbi.
Keegi olevat varastand ühe hobuse ja seal sadula kotis olevat midagi väga väärtuslikku.
Üks osalistest saadi kätte, kes ka oma toas tapeti, teine lontrus jäeti ellu.
See õhtu lähen magama.
Hommikul ärgates, saan natukene selgust, et Safarina ja Franz olid kogematta natukene vale hobuse võtnud. Just nemad need olidki, kelle pärast eilne vahejuhtum aset leidis.
Aga tegu tehtud, lähme talli ning mina võtan oma hobuse ja nemad ühe suvalise pudulojuse, kes tallis on. Jätkame ratstamist Umtra poole ning kahe päeva pärast jõuame kohale...
Siegfried
Haldjate sõber
 
Postitusi: 311
Asukoht: Tallinn


Mine Mängukroonikad

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


© Dragon.ee | E-post: dragon@dragon.ee | HTML'i kontroll
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.6