Postitas logerin 19:22 29. Mai 2004
Kolm r2ndurit, kellega ma kohtusin olid Thekla, 6una-amps ja Shalom. Nad olid punap2ine kelmikas tantsijatar, noorukesest tydrukust looduslaps ja natuke omap2rase m6ttemaailmaga t6mmunahkne s6dalane, kellel paistab olevat uskumatutes kogustes 6nne. Muidugi kaardim2ngus teen ma ta paljaks... Igatahes sai kokku lepitud, tehes kindlaks, et meil k6igil on yhised vaenlased, konkreetses plaanis edasiliikumiseks, mitmekesi on turvalisem. Vahepeal aga oli k2tte j6udnud l6una ja peatust tehes saatsin varese ymbruskonda uurima. Loetud minutite p2rast tuli ta tagasi ja kraaksus, et pool penikoormat teispool kyngast longib yks imelik tegelane, nagu ylekasvand p2kapikk oleks. Turvalisuse huvides liikusime l2hemalt vaatama. Vares ei luuletanudki. t2itsa suur mees oli. Miskip2rast olen oma elus t2hele pannud, et mehe kasvust v6ib ta aru suurust m22rata, kuid see selleks. Kaasas tassis ta eeslit, kelle selga oli asetanud suure rauast alasi, seljas paistis suur nui. Kaheldav, kas ta midagi nendega teha oskas. Igatahes oli to tegelane v2ga umbusaldav ja ei tahtnud yltse koos turvaliselt liikuda, no, yksi surma saada on kyll l6bu omaette, kuid mina seda ei harrastaks, ikka suure tulev2rgi ja pauguga tuleb minna. Igatahes sepp EYN'THAR Ek'heder nagu ta ennast tutvustas oli seletamas, et ta yldse ei usalda meid ja tema tahaks parema meelega yksi surnuna j6uda p6genikelaagriteni mis p6hjas asetsevad, kui kogu seltskond p66rdus korraga vaatama noolt, mis turritas mu jalast poole meetri kaugusel maas, suled v2ljas. Njah, 6nnetul tegelasel ei vedanud, hetk hiljem langes ta mu ammutabamusest. Ja alles siis j6udis ylej22nutele p2rale, et midagi on valesti. Ma olin saatnud varese juba vaatama yle kynka, et mis seal on, kui kostis sarveh22l ja yle kynkaharja hakkas voolama inimesesuurusi tumedanahkseid sopaseid kihvadega olevusi. Kogu selle massi seast paistis ka paar vibukytti ja yks tegelane, kes arvas, et ta on eriti lahe, kui ta hundi peal lahingusse ratsutab. P6mts neist ei olnud meile vastast. Lahing oli kiire ja korralik. Sain isegi j2releproovida fyysikareegli, et sinupoole tormavat tegelast on lihtsam l2bistada odaga, kui muid vendi. Laipu saime kokku 15 pluss hunt ja tema ratsanik. Siis m2rkasime, et sepp lebab oimetult maas, jalas suur haav, endal nui verine. 6unake ravis vist teda ja siis selgus, et ta oli endal ise jalaluu puru l66nud, nojah, ta vist arvas, et neil olevustel on natuke raske ja otsustas seisu tasakaalustada. Kohe n2ha, et s6jas pole talumeestel asja. Haav sai tal kokku seotud ja peale kerget hinget6mbeaega asusime edasi teele, seekord juba yhtse ryhmana.
J2rgmisel p2eval tuli Shalom jahiretkelt tagasi ja kurtis, et ta oli irmussuurt hunti n2inud, sellist hobusesuurust. R2nnuseltskond sellepeale otsustas, et targem oleks kiiremini edasi liikuda. Samal p2eval kohtusin ka mina selle hundiga. Filosofeerisime meeldivalt teemal, kui palju talle meid k6htu mahub. Ja, et me v6iks kiiremini edasi liikuda. Paistis, et hundil oli midagi plaanis, kuid midagi sellist me kyll ei ootand nagu hiljem v2lja tuli ja tema plaanide t2iest mastaapsusest pole praegugi veel aimu. Igatahes polnud tal kavatsusi tollel hetkel meile kyysi kylge lyya. Grupiga taasliitudes tundsid tydrukud l2hemat huvi mu isiku ja r22kiva ronga Varese kohta. Yritasid isegi ronka toiduga 2ra moosida. Eriti v2lja ei tulnud. Vares t6i 6unakesele vastu surnud hiirepojukese. P2eval liikusime m66dukas tempos edasi, nosides toidupoolist, mida kogutud sai. 66sel aga l2ks tants ja trall lahti. Nimelt oli sellel koerapojul mingid maagilised v6imed, kylvata inimestesse hirmu ja 6udu ja segadust. Viimasega meid 6nnistatigi. Selle asemel, et vaenlasel lubada veri v2lja lasta, tegime seda ise. V2hemalt palju puudu ei j22nud. Igatahes 66sel hunt ryndas. Kahekesi, kuid nagu hiljem v2lja tuli, oli yks meelepete. Kuid siis keset k6ige palavamat lahingut otsutas hunt, et talle aitab ja tegi s22red. Rahvas istus tagasi asemetele, n2ha oli paanilisi pilke ja arusaamatust, et mis toimub. Pikapeale suudeti 6hkkond maha rahustada. Osad ravisid oma haavu ja kogu r2nnugrupp vajus vaiksesse rahutusse unne tagasi.
Lehte keerates on n2ha, kuidas k2ekiri muutub, 2kilisemaks ja raevukamaks, ka on m2rgata, et kogu tekst ei ole mitte k6ige suurema hoolega kirjutatud. Mahasodimised ja tindiplekid vahelduvad k2ekirjaga, paarist kohast oleks nagu vett saanud, tint kergelt laiali uhutud.
Kogu teekond, mis oli seotud hundiga, on meeles nagu tuline v2sitav p6rgu. Poolunes, pool2rkvel sai marsitud p6hjapoole, lootuses abi leida. Iga natukese aja tagant hunt v2lja ilmumas, ja mõnest meist delikaatselt lihatykikesi puremas. Raisk liikus nii kiiresti, et isegi mina ei j6udnud teda ammust tabada, selle aja sees, kui ta v2lja kargas, pures ja jalga lasi nagu peeruvine tormisel p2eval. Ma veel imestan, et ma ellu j2in seejuures. Kuid alati saab halvemaks minna. Olime j6udnud just yletada j6e, mis lahutas meid veel oletatavatest laagritest, veel oli vaja l2bida riba metsa, kui rahvas enam edasi ei j6udnud liikuda ja puhkepausi n6uti. Enamus r2nnukaaslasi kandsid endas suuri hamba v6i kyynej2lgi. Hellas lootuses, et hundid ronida ei oska, ronis kogu kamp puude otsa ja j2i puhkama. Ei l2inud kaua aega m66da, kui oli kuulda meie noore sepa h2dakisa. 6unakese oli haarand oma 6lale yks kahemeetrine rohelise naha ja pisikese t6mbi, kartulit meenutava ninaga tegelane, kes turnis varmalt k6rgematele okstele ja seal end hundiks muundas. Selleks samaks hundiks. Kuradi hoorapoeg, sellised k6ik tuleks maalt v2lja k6rvetada nagu ka nende sugu. Ma pole siiamaani aega saanud, et j2rele uurida, mis kuri n6idus see oli ja kuidas maamuna sellest tulega puhastada, v6i kuidas ja kust ja mis eesm2rgid sel hundil olid. Hunt aga asetas 6unakese oksale maha ja vajus oma raske kehaga peale. Selle aja peale olin ma j6udnud oma ammu v2lja v6tta ja laadisin seda v2risevate k2tega, kui hunt asus 6unakest kabistama, pistes oma pea talle s2rgih6lma alla. T2nu jumalatele t6i mu t2pselt sihitud nool ta puuotsast alla, oli kuulda, kuidas hunt niutsatas, kui ta sellili maha pr6ntsatas. Kuid v6ta n2pust, nagu tavaliselt, kadus ta, saba jalgevahel, ilma, et me oleks j6udnud midagi edasi teha. Yhise otsusega sai kinnitatud kellegi ettepanek, et liigume edasi, 2kki j6uame laagrisse. V6i siis selle vahipostid leiavad meid. 66 hakul j6udsime kaljudeni ja viimases lootuses rikastasin yht ammunoolt oma eluj6uga, mis pani ta 66d plinkima heledalt. Mispeale ma selle noole ammu abil otse taevasse lasin. T2nu kogu maagia Vardjatarile, n2hti meid ja umbes tunni p2rast olime sissepiiratud p6genikelaagri vahimeestest, kes umbusuga meid piilusid. Shalom arestiti oma nahav2rvi p2rast, ylej22nutel lubati laagrisse siseneda. P6rgulik teekond tundus olevat l2bi ja me elasime veel. Laager oli t2iesti naiste ja laste varjupaik, yhtegi korralikku s6dalast seal ei leidunud, sellist, kes oleks suutnud kamba Erythnulli s6jamehi koos naha ja karvadega nahka pista. Laagris juhatati meid mingi tuleaseme l2hedale, kus saime rahus puhata. T2nut2heks syytasin ma omaette v2ikese l6kke pyhale tulele ja uinusin selle 22res. J2rgnesid sisutyhjad p2evad laagris, sai isegi korra Irimon 2ra kaetud, eriti tugeva tegelase muljet kyll ei j22nud. M6tlesin siis vahepeal , et vanas6na vaga vesi, sygav p6hi v6iks vastu pidada.
Kõrini sellest, et k6ik kirjutavad siia midagi igavat.