ARCON - Eemalt hakkas paistma p2ikse k2es sillerdav odaots ja oda hoidev lyhemat kasvu mees. Lähemal uurimisel on tegu nägusa noormehega, kelle ymber tiirutab tume, kergelt punakaspruuni alatooniga rongalaadne lind. Arcon kannab lihtsat riietust - jakk, särk ja pyksid, k6ik v2rvid on kas punase segud, v6i selle alatoonid. Yle õla on asetatud kerge amb ja vasakus käes hoiab ta pooloda, mis on temast pikem. Arcon ise on kasvult 168 cm pikk ja kaalub umbes 65kg ringis. Vööl kannab pikka rauast graveeringutega mõõka ja saapast paistab välja noa pea. Silma hakkavad lyhikesed punased juuksed. lõbusad säravad silmad ja väga kenad näojooned, mis praeguseks on syvenenud ja kannavad endas m2rke murest, vihast ja v2simusest. Samas on ka leidunud aegu, mil karmist maskist vabanetakse ja teiste l2hedust vajatakse....
Raamatu kaant avades tuleb nähtavale kollakaspruun tiitelleht, mida ymbritseb peenes piklikus kirjas kirjutatud punaste t2htede jada. Kesk kaant ilutseb nimi Arcon Thelachontar. Lehte keerates tundub, et kogu raamat on suure kiiruga maalitud.
Kodu, kodu, see s6na, ja koht, koht, mida ma saan j2lle koduks kutsuda. Koht, mida ma enam oma venna kättesse langeda ei lase. Pyha tule nimel, mul on taas koht, kuhu ma saan tulla puhkama, haavu ravima ja kus keegi ootab mind. Kuid nii palju on veel teha, oma vanad tuttavad tuleb ylesse otsida, kui need p6letavad kuud siin l2bi saavad, ma tunnen ennast j2rjest tugevamana... Muret tunnen ma oma kontides ja hinges, varsti tuleb j2lle r2ndama minna, ja ma tean kahte, kellele see m6te ei meeldi, samas ma ei suuda kammitseda oma sisemist j6udu. Flamingol nagu ka ta emal on kindlasti midagi selle kohta 6elda. Ta on sageli kysinud, miks ma r2ndama hakkasin, esialgu ma pole talle r22kinud, ma kardan, et ta hylgab siis mu, elades sisemisest vihast ja p6lgusest kammitsetuna. Samas ta on mind pannud armastama ja ka kartma, nii enda kui ka teiste eest, teadmatus on hirmus needus...Loodetavasti vares tuleb varsti ja toob uudiseid, heh vares, ainus kellest mul oli r2nnakutel lohutust...Igatahes, kogu see kroonika on pyhendatud nendele isikutele, ilma kelleta poleks see v6imalik olnud. Thekla ja tema vallatused, Lyle ja tema sammud mu j2rel, Õunaamps - vist ainuke kaine m6istusega tegelane meie seltskonnas, kui ta vaid taipaks kui kallis ta mulle on, nagu 6de... 3 paladini, Shalom ja Kikaha, isikud, kellele ma olen elu ja t2nu v6lgu, t2nu nende brutaalsele j6ule ja mitmepalgelisele maailmapildile, Helon, yksik kurb preester...Sageli mind m6tlema asetanud... ja William - noor ja hulljulge, kuid samas suure potentsiaaliga, meenutab natuke mind aasta eest. R2nnakutel kaotatud sepp, rahu tema p6rmule ja korra l2bi ekselnud munk Lao - lyhikeseks j2id me koosteed... Samas piinab mind mure ja hirm, loodetavasti vares toob varsti uudiseid ja parem olgu need head. Ma ei elaks yle veel yhe perekonna kaotust, se oleks mu m6istusele viimane uks, mida l2bida...
Mu r2nnakute lahtiseletamiseks tuleb alustada mu varajasest noorusest. Ilma isata laps nagu ma olin, puudus mul kylas koht, eriti hulluks tegid asjad veel mu hele nahk ja punased juuksed. Terves kylas ainus. Perekonnast m2letan varajases nooruses v2he, hiljem ei olnud ma ainuke laps. Emal oli suur talu ja palju t66lisi ja mingi hetk sain ma endale v2ikese venna. Ta ei olnud mind kogu elu vihanud. Vend, ma ei m2letagi kuidas ta v2lja n2gi, igatahes ta l6puks kasvas minust suuremaks ja l2ks r2ndama. Enne seda oli ta muidugi suutnud kogu kyla eesotsas mu emaga minu vastu 2ssitada. Seep2rast eelistasingi veeta aegu l2hedalasuvas metsas, mis ymbritses v2ikest selge ja karge veega allikat. Metsas, seal 6ppisin kyttima ja avastasin esmakordselt oma v6imed, muidugi ma ei osanud neid siis niimoodi kutsuda. Aga nad on mu elu p22stnud ja toonud ka mulle yhe mu kalli s6bra, kellest ma ei tahaks elusees lahkuda. Vares, v6i siis v2hemalt nii ma teda kutsun. Kunagi uhke musta suletikuga lind, kuid nyyd olen ma huviga avastanud tema sulestikust j2rjest suureneva arvu pruunikaspunaseid sulgi. Metsas sai veel hoitud yhte pooloda, mis oli kylast k6rvale pandud nagu ka kergammu komplekt, mis osutus jahipidamisel kasulikuks. Igatahes, elu olekski vist niimoodi edasi l2inud, kui poleks tulnud s6da...
Mingi p2ev koju magama jalutades tajusin, et midagi on v2ga valesti. Igatahes l2ksin kaevule juua v6tma 66seks, kui ma kuulsin seda h22lt, h22lt mis oli mulle palju valu tekitanud.
“Tere vennas”,
millele j2rgnes raudkindaga antud jalustrabav hoop neerudesse. Kuulda oli kontide murdumist. Tavaliselt kylas liikudes ignoreeritakse mind ja ma vastan neile samaga, see 6htu polnud ma t2hele pannud, et kyla on t2iesti inimtyhi...
“N2e, t2pselt nagu yks limauss peaks maas roomama.”
Ja mind tabas j2rgmine l66k. Seekord jalaga. Suus oli tunda vere maitset. Irvitades v6ttis vend mul turjast kinni ja lohistas yle k2ndude ja juurikate mu kodutalu juurde. Seal paistis olevat juba mingi seltskond kogunenud olevat. Punamustades yrpides. Nende seast yks ytles, et aitab kah, tapa ta nyyd. Hirmunult, yritades oma saatust v2ltida, roomasin kuidagimoodi kyyni poole. Kogu kamp irvitas ja vend astus minu poole t6mmates v66vahelt v2lja suure sakilise nuia. Esimese hoobi l6i ta mulle jala pihta. 6nneks kont ei murdunud, kuigi valu pani pildi virvendama. Mingil hetkel j2i mu k2e alla mingi puust toigas, abitult venda sellega tagudes pakkusin ma seltskonnale veel rohkem l6bu. Kuid siis juhtus midagi. Vares oli kohale lennanud, ma ei tea miks, ja s66stis mu venna katmata n2o poole, ise tiibadega metsikult vehkides. Ma sain hetke hinge t6mmata ja j6udu kogudes l6in venda kaikaga. Õnneks v6i 6nnetuseks l2ks l66k pihta ja vend kukkus p6lvili maha, hoides kahe k2ega oma jalgevahest kinni. Seltskond j2ttis naermise hoobilt katki ja asus tegevusse. Viimased s6nad mida ma arvasin ennast ytlevat olid “Vares huss, kao minema loll lind”. Edasist m2ltan ma katkendlikult.
Arvatavasti tassiti mind kyyni ja siis syydati see, saateks rohke peks ja s6im, kuna mingi hetk mida ma m2letan, lamasin ma p6leva kyyni p6randal ja keha ei allunud soovile liikuda.