Arcon Thelachontar

[logerin]

Ehk siis siia hakkab seda kogunema tasapisi kiirenevas tempos. K6ik eelnev on kirjutatud tegelase poolt, ehk siis m6nes kohas olevad ebak6lad on normaalsed. Raamat ise on m2ngusiseselt olemas. Asukoht on Ove DMatud maailm.

[logerin]

ARCON - Eemalt hakkas paistma p2ikse k2es sillerdav odaots ja oda hoidev lyhemat kasvu mees. Lähemal uurimisel on tegu nägusa noormehega, kelle ymber tiirutab tume, kergelt punakaspruuni alatooniga rongalaadne lind. Arcon kannab lihtsat riietust - jakk, särk ja pyksid, k6ik v2rvid on kas punase segud, v6i selle alatoonid. Yle õla on asetatud kerge amb ja vasakus käes hoiab ta pooloda, mis on temast pikem. Arcon ise on kasvult 168 cm pikk ja kaalub umbes 65kg ringis. Vööl kannab pikka rauast graveeringutega mõõka ja saapast paistab välja noa pea. Silma hakkavad lyhikesed punased juuksed. lõbusad säravad silmad ja väga kenad näojooned, mis praeguseks on syvenenud ja kannavad endas m2rke murest, vihast ja v2simusest. Samas on ka leidunud aegu, mil karmist maskist vabanetakse ja teiste l2hedust vajatakse....


Raamatu kaant avades tuleb nähtavale kollakaspruun tiitelleht, mida ymbritseb peenes piklikus kirjas kirjutatud punaste t2htede jada. Kesk kaant ilutseb nimi Arcon Thelachontar. Lehte keerates tundub, et kogu raamat on suure kiiruga maalitud.

Kodu, kodu, see s6na, ja koht, koht, mida ma saan j2lle koduks kutsuda. Koht, mida ma enam oma venna kättesse langeda ei lase. Pyha tule nimel, mul on taas koht, kuhu ma saan tulla puhkama, haavu ravima ja kus keegi ootab mind. Kuid nii palju on veel teha, oma vanad tuttavad tuleb ylesse otsida, kui need p6letavad kuud siin l2bi saavad, ma tunnen ennast j2rjest tugevamana... Muret tunnen ma oma kontides ja hinges, varsti tuleb j2lle r2ndama minna, ja ma tean kahte, kellele see m6te ei meeldi, samas ma ei suuda kammitseda oma sisemist j6udu. Flamingol nagu ka ta emal on kindlasti midagi selle kohta 6elda. Ta on sageli kysinud, miks ma r2ndama hakkasin, esialgu ma pole talle r22kinud, ma kardan, et ta hylgab siis mu, elades sisemisest vihast ja p6lgusest kammitsetuna. Samas ta on mind pannud armastama ja ka kartma, nii enda kui ka teiste eest, teadmatus on hirmus needus...Loodetavasti vares tuleb varsti ja toob uudiseid, heh vares, ainus kellest mul oli r2nnakutel lohutust...Igatahes, kogu see kroonika on pyhendatud nendele isikutele, ilma kelleta poleks see v6imalik olnud. Thekla ja tema vallatused, Lyle ja tema sammud mu j2rel, Õunaamps - vist ainuke kaine m6istusega tegelane meie seltskonnas, kui ta vaid taipaks kui kallis ta mulle on, nagu 6de... 3 paladini, Shalom ja Kikaha, isikud, kellele ma olen elu ja t2nu v6lgu, t2nu nende brutaalsele j6ule ja mitmepalgelisele maailmapildile, Helon, yksik kurb preester...Sageli mind m6tlema asetanud... ja William - noor ja hulljulge, kuid samas suure potentsiaaliga, meenutab natuke mind aasta eest. R2nnakutel kaotatud sepp, rahu tema p6rmule ja korra l2bi ekselnud munk Lao - lyhikeseks j2id me koosteed... Samas piinab mind mure ja hirm, loodetavasti vares toob varsti uudiseid ja parem olgu need head. Ma ei elaks yle veel yhe perekonna kaotust, se oleks mu m6istusele viimane uks, mida l2bida...


Mu r2nnakute lahtiseletamiseks tuleb alustada mu varajasest noorusest. Ilma isata laps nagu ma olin, puudus mul kylas koht, eriti hulluks tegid asjad veel mu hele nahk ja punased juuksed. Terves kylas ainus. Perekonnast m2letan varajases nooruses v2he, hiljem ei olnud ma ainuke laps. Emal oli suur talu ja palju t66lisi ja mingi hetk sain ma endale v2ikese venna. Ta ei olnud mind kogu elu vihanud. Vend, ma ei m2letagi kuidas ta v2lja n2gi, igatahes ta l6puks kasvas minust suuremaks ja l2ks r2ndama. Enne seda oli ta muidugi suutnud kogu kyla eesotsas mu emaga minu vastu 2ssitada. Seep2rast eelistasingi veeta aegu l2hedalasuvas metsas, mis ymbritses v2ikest selge ja karge veega allikat. Metsas, seal 6ppisin kyttima ja avastasin esmakordselt oma v6imed, muidugi ma ei osanud neid siis niimoodi kutsuda. Aga nad on mu elu p22stnud ja toonud ka mulle yhe mu kalli s6bra, kellest ma ei tahaks elusees lahkuda. Vares, v6i siis v2hemalt nii ma teda kutsun. Kunagi uhke musta suletikuga lind, kuid nyyd olen ma huviga avastanud tema sulestikust j2rjest suureneva arvu pruunikaspunaseid sulgi. Metsas sai veel hoitud yhte pooloda, mis oli kylast k6rvale pandud nagu ka kergammu komplekt, mis osutus jahipidamisel kasulikuks. Igatahes, elu olekski vist niimoodi edasi l2inud, kui poleks tulnud s6da...

Mingi p2ev koju magama jalutades tajusin, et midagi on v2ga valesti. Igatahes l2ksin kaevule juua v6tma 66seks, kui ma kuulsin seda h22lt, h22lt mis oli mulle palju valu tekitanud.
“Tere vennas”,
millele j2rgnes raudkindaga antud jalustrabav hoop neerudesse. Kuulda oli kontide murdumist. Tavaliselt kylas liikudes ignoreeritakse mind ja ma vastan neile samaga, see 6htu polnud ma t2hele pannud, et kyla on t2iesti inimtyhi...
“N2e, t2pselt nagu yks limauss peaks maas roomama.”
Ja mind tabas j2rgmine l66k. Seekord jalaga. Suus oli tunda vere maitset. Irvitades v6ttis vend mul turjast kinni ja lohistas yle k2ndude ja juurikate mu kodutalu juurde. Seal paistis olevat juba mingi seltskond kogunenud olevat. Punamustades yrpides. Nende seast yks ytles, et aitab kah, tapa ta nyyd. Hirmunult, yritades oma saatust v2ltida, roomasin kuidagimoodi kyyni poole. Kogu kamp irvitas ja vend astus minu poole t6mmates v66vahelt v2lja suure sakilise nuia. Esimese hoobi l6i ta mulle jala pihta. 6nneks kont ei murdunud, kuigi valu pani pildi virvendama. Mingil hetkel j2i mu k2e alla mingi puust toigas, abitult venda sellega tagudes pakkusin ma seltskonnale veel rohkem l6bu. Kuid siis juhtus midagi. Vares oli kohale lennanud, ma ei tea miks, ja s66stis mu venna katmata n2o poole, ise tiibadega metsikult vehkides. Ma sain hetke hinge t6mmata ja j6udu kogudes l6in venda kaikaga. Õnneks v6i 6nnetuseks l2ks l66k pihta ja vend kukkus p6lvili maha, hoides kahe k2ega oma jalgevahest kinni. Seltskond j2ttis naermise hoobilt katki ja asus tegevusse. Viimased s6nad mida ma arvasin ennast ytlevat olid “Vares huss, kao minema loll lind”. Edasist m2ltan ma katkendlikult.

Arvatavasti tassiti mind kyyni ja siis syydati see, saateks rohke peks ja s6im, kuna mingi hetk mida ma m2letan, lamasin ma p6leva kyyni p6randal ja keha ei allunud soovile liikuda.

[logerin]

J2rgmine hetk silmi avades leidsin ma ennast metsast allika k6rvalt, oli paar tunnikest keskp2ev l2bi ja ma ei osanud nimetada yhtegi kehaosa, mis poleks valust p6lenud. Ja siis sain ma shoki, vares mu rinna peal oli l6petanud oma katsed mind meelem2rkusele toimetada ja ytles:
“L6puks ometi”,
Ma oleks peaaegu kohe uuesti minestanud. R22kiv vares, kes oleks seda aimanud.
“Polegi ma n2ed nii lill lind”
Kui esimese lauset pidasin ma meelepetteks, siis teine selleks enam v6imalust ei andnud, ja sinna mu teadvus kaduski. J2rgmine 2rkamine oli hilis66sel, kuuvalgus langes allikale, pannes selle helesiniselt kumama. Keha ei valutanud enam nii hullusti, kuid see-eest piinas mind tohutu janu ja n2lg... Janu kustutasin v2rskendavas allikas, mille vett juues hakkas natukene parem. Allika k6rvale kivi peale oli keegi asetanud kuhja marju, mille ma applalt 2ra h2vitasin. Proovisin natukeseks und saada, tahes-tahtmatult j2i kysimus meelde m6lkuma, kuidas ma siia sain... Uneski polnud mul p22su, 6udused l2bielatust ja tundmatust sogasusest kummitasid mu meeli. Hommikuks polnud ma paremas seisus, kui magama j22des, ega paar tunnikest rahutut und midagi ei aita ka. Haavu yle vaadates oli enamus neist ainult sygavlillad sinikad, liigutada oli ikka valus, tundus nagu oleks yle kere pekstud. Jalg oli ainult natuke tuimem, nuiast j2i eluks ajaks arm....V6patus, kuskilt oli kuulda tiivaplaginat. Vares maandus mu vastas puu otsa, j2lgis mind ja r22kis j2lle:
”Noh said ka sina l6puks jalad alla”,
“Sa r22gid?”
“Kuule jah, juhtus...”
“Mis siin vahepeal toimus?”
“Ei taha ega v6i 6elda.”
“Khm?”
“Ära kysi.”
“No olgu siis..”
Liikuda suutsin ma vaevu, lihtsalt keha oli tuim ja teatud kohad l6id tuld. Pesin hyybinud vere maha ja loputasin suu sapist ja muudest ollustest puhtaks. Riider2balad loputasin puhtaks ja panin p2ikese k2tte kuivama. Allika vulisevas rahus sai natukene tukutud. Ärgates t2hed s2rasid. Kohutavalt kylm oli, niiskeid riided selga t6mmates tekkisid kylmav2rinad... Yritasin kuhugile lehestikku magama j22da. J2lle imelikud pildid ja symbolid. Hommikul t6ustes, v6tsin panipaigast oma allesj22nud varustuse, kustutasin veel janu ja asusin kyla poole teele. Pikk ja piinarikas teekond, mis metsast v2lja j6udes muutus veelgi 6udsemaks. Metsa serval avanes v6igas vaatepilt, kyla oli maani maha p6letatud, mitte yhtegi hingelist polnud n2ha. M6ttes siunasin k6iki. K6rvalt oksa pealt kostis sellepeale kraaksuv h22l:
“Noh mis sa nyyd edasi teed?”
“Ei tea, 2ra kysi”
Ja nii me asusimegi liikvele, keha paranes ajapikku, uued riided ja mingi kerge matkavarustus 6nnestus kaubelda tee peal. Vahepeal t2nu varese hoiatusele teelt k6rvale hoides ja teatuid isikuid v2ltides... Peale n2dala kolmest r2nnakut p2eva ajal r2nnates tuli aga vares lennates mu 6lale ja kraaksatas:
“Kle eespool on mingi kummaline seltskond, nad n2evad teistsugused v2lja, nagu p6genikud v6i nii.” Huvi poolest saatsin varese neid tervitama, et vaadata kuidas nad reageerivad. Alguses oldi natuke v66rastavad. Kuid hiljem kokku saades ja yhisele teele asudes said meist s6brad, tuttavad ja saatusekaaslased.

[logerin]

Kolm r2ndurit, kellega ma kohtusin olid Thekla, 6una-amps ja Shalom. Nad olid punap2ine kelmikas tantsijatar, noorukesest tydrukust looduslaps ja natuke omap2rase m6ttemaailmaga t6mmunahkne s6dalane, kellel paistab olevat uskumatutes kogustes 6nne. Muidugi kaardim2ngus teen ma ta paljaks... Igatahes sai kokku lepitud, tehes kindlaks, et meil k6igil on yhised vaenlased, konkreetses plaanis edasiliikumiseks, mitmekesi on turvalisem. Vahepeal aga oli k2tte j6udnud l6una ja peatust tehes saatsin varese ymbruskonda uurima. Loetud minutite p2rast tuli ta tagasi ja kraaksus, et pool penikoormat teispool kyngast longib yks imelik tegelane, nagu ylekasvand p2kapikk oleks. Turvalisuse huvides liikusime l2hemalt vaatama. Vares ei luuletanudki. t2itsa suur mees oli. Miskip2rast olen oma elus t2hele pannud, et mehe kasvust v6ib ta aru suurust m22rata, kuid see selleks. Kaasas tassis ta eeslit, kelle selga oli asetanud suure rauast alasi, seljas paistis suur nui. Kaheldav, kas ta midagi nendega teha oskas. Igatahes oli to tegelane v2ga umbusaldav ja ei tahtnud yltse koos turvaliselt liikuda, no, yksi surma saada on kyll l6bu omaette, kuid mina seda ei harrastaks, ikka suure tulev2rgi ja pauguga tuleb minna. Igatahes sepp EYN'THAR Ek'heder nagu ta ennast tutvustas oli seletamas, et ta yldse ei usalda meid ja tema tahaks parema meelega yksi surnuna j6uda p6genikelaagriteni mis p6hjas asetsevad, kui kogu seltskond p66rdus korraga vaatama noolt, mis turritas mu jalast poole meetri kaugusel maas, suled v2ljas. Njah, 6nnetul tegelasel ei vedanud, hetk hiljem langes ta mu ammutabamusest. Ja alles siis j6udis ylej22nutele p2rale, et midagi on valesti. Ma olin saatnud varese juba vaatama yle kynka, et mis seal on, kui kostis sarveh22l ja yle kynkaharja hakkas voolama inimesesuurusi tumedanahkseid sopaseid kihvadega olevusi. Kogu selle massi seast paistis ka paar vibukytti ja yks tegelane, kes arvas, et ta on eriti lahe, kui ta hundi peal lahingusse ratsutab. P6mts neist ei olnud meile vastast. Lahing oli kiire ja korralik. Sain isegi j2releproovida fyysikareegli, et sinupoole tormavat tegelast on lihtsam l2bistada odaga, kui muid vendi. Laipu saime kokku 15 pluss hunt ja tema ratsanik. Siis m2rkasime, et sepp lebab oimetult maas, jalas suur haav, endal nui verine. 6unake ravis vist teda ja siis selgus, et ta oli endal ise jalaluu puru l66nud, nojah, ta vist arvas, et neil olevustel on natuke raske ja otsustas seisu tasakaalustada. Kohe n2ha, et s6jas pole talumeestel asja. Haav sai tal kokku seotud ja peale kerget hinget6mbeaega asusime edasi teele, seekord juba yhtse ryhmana.

J2rgmisel p2eval tuli Shalom jahiretkelt tagasi ja kurtis, et ta oli irmussuurt hunti n2inud, sellist hobusesuurust. R2nnuseltskond sellepeale otsustas, et targem oleks kiiremini edasi liikuda. Samal p2eval kohtusin ka mina selle hundiga. Filosofeerisime meeldivalt teemal, kui palju talle meid k6htu mahub. Ja, et me v6iks kiiremini edasi liikuda. Paistis, et hundil oli midagi plaanis, kuid midagi sellist me kyll ei ootand nagu hiljem v2lja tuli ja tema plaanide t2iest mastaapsusest pole praegugi veel aimu. Igatahes polnud tal kavatsusi tollel hetkel meile kyysi kylge lyya. Grupiga taasliitudes tundsid tydrukud l2hemat huvi mu isiku ja r22kiva ronga Varese kohta. Yritasid isegi ronka toiduga 2ra moosida. Eriti v2lja ei tulnud. Vares t6i 6unakesele vastu surnud hiirepojukese. P2eval liikusime m66dukas tempos edasi, nosides toidupoolist, mida kogutud sai. 66sel aga l2ks tants ja trall lahti. Nimelt oli sellel koerapojul mingid maagilised v6imed, kylvata inimestesse hirmu ja 6udu ja segadust. Viimasega meid 6nnistatigi. Selle asemel, et vaenlasel lubada veri v2lja lasta, tegime seda ise. V2hemalt palju puudu ei j22nud. Igatahes 66sel hunt ryndas. Kahekesi, kuid nagu hiljem v2lja tuli, oli yks meelepete. Kuid siis keset k6ige palavamat lahingut otsutas hunt, et talle aitab ja tegi s22red. Rahvas istus tagasi asemetele, n2ha oli paanilisi pilke ja arusaamatust, et mis toimub. Pikapeale suudeti 6hkkond maha rahustada. Osad ravisid oma haavu ja kogu r2nnugrupp vajus vaiksesse rahutusse unne tagasi.

Lehte keerates on n2ha, kuidas k2ekiri muutub, 2kilisemaks ja raevukamaks, ka on m2rgata, et kogu tekst ei ole mitte k6ige suurema hoolega kirjutatud. Mahasodimised ja tindiplekid vahelduvad k2ekirjaga, paarist kohast oleks nagu vett saanud, tint kergelt laiali uhutud.

Kogu teekond, mis oli seotud hundiga, on meeles nagu tuline v2sitav p6rgu. Poolunes, pool2rkvel sai marsitud p6hjapoole, lootuses abi leida. Iga natukese aja tagant hunt v2lja ilmumas, ja mõnest meist delikaatselt lihatykikesi puremas. Raisk liikus nii kiiresti, et isegi mina ei j6udnud teda ammust tabada, selle aja sees, kui ta v2lja kargas, pures ja jalga lasi nagu peeruvine tormisel p2eval. Ma veel imestan, et ma ellu j2in seejuures. Kuid alati saab halvemaks minna. Olime j6udnud just yletada j6e, mis lahutas meid veel oletatavatest laagritest, veel oli vaja l2bida riba metsa, kui rahvas enam edasi ei j6udnud liikuda ja puhkepausi n6uti. Enamus r2nnukaaslasi kandsid endas suuri hamba v6i kyynej2lgi. Hellas lootuses, et hundid ronida ei oska, ronis kogu kamp puude otsa ja j2i puhkama. Ei l2inud kaua aega m66da, kui oli kuulda meie noore sepa h2dakisa. 6unakese oli haarand oma 6lale yks kahemeetrine rohelise naha ja pisikese t6mbi, kartulit meenutava ninaga tegelane, kes turnis varmalt k6rgematele okstele ja seal end hundiks muundas. Selleks samaks hundiks. Kuradi hoorapoeg, sellised k6ik tuleks maalt v2lja k6rvetada nagu ka nende sugu. Ma pole siiamaani aega saanud, et j2rele uurida, mis kuri n6idus see oli ja kuidas maamuna sellest tulega puhastada, v6i kuidas ja kust ja mis eesm2rgid sel hundil olid. Hunt aga asetas 6unakese oksale maha ja vajus oma raske kehaga peale. Selle aja peale olin ma j6udnud oma ammu v2lja v6tta ja laadisin seda v2risevate k2tega, kui hunt asus 6unakest kabistama, pistes oma pea talle s2rgih6lma alla. T2nu jumalatele t6i mu t2pselt sihitud nool ta puuotsast alla, oli kuulda, kuidas hunt niutsatas, kui ta sellili maha pr6ntsatas. Kuid v6ta n2pust, nagu tavaliselt, kadus ta, saba jalgevahel, ilma, et me oleks j6udnud midagi edasi teha. Yhise otsusega sai kinnitatud kellegi ettepanek, et liigume edasi, 2kki j6uame laagrisse. V6i siis selle vahipostid leiavad meid. 66 hakul j6udsime kaljudeni ja viimases lootuses rikastasin yht ammunoolt oma eluj6uga, mis pani ta 66d plinkima heledalt. Mispeale ma selle noole ammu abil otse taevasse lasin. T2nu kogu maagia Vardjatarile, n2hti meid ja umbes tunni p2rast olime sissepiiratud p6genikelaagri vahimeestest, kes umbusuga meid piilusid. Shalom arestiti oma nahav2rvi p2rast, ylej22nutel lubati laagrisse siseneda. P6rgulik teekond tundus olevat l2bi ja me elasime veel. Laager oli t2iesti naiste ja laste varjupaik, yhtegi korralikku s6dalast seal ei leidunud, sellist, kes oleks suutnud kamba Erythnulli s6jamehi koos naha ja karvadega nahka pista. Laagris juhatati meid mingi tuleaseme l2hedale, kus saime rahus puhata. T2nut2heks syytasin ma omaette v2ikese l6kke pyhale tulele ja uinusin selle 22res. J2rgnesid sisutyhjad p2evad laagris, sai isegi korra Irimon 2ra kaetud, eriti tugeva tegelase muljet kyll ei j22nud. M6tlesin siis vahepeal , et vanas6na vaga vesi, sygav p6hi v6iks vastu pidada.