Foorumi Avalehele

Jäta vahele kuni sisuni


Mehikoorma mängupesa kroonika

Mängugruppide seiklused, kõigile lugemiseks
Kasutaja avatar

PostitusPostitas Shadow 9:49 22. Juul 2004

Serafimi vahepealsed õiendused:

kolm õiendust (nendest asjade yle mõtleb Serafim kongis ärgates kõige rohkem):

Serafim on veendunud, et Absellia nimi on Vabshee ja mingi muu nimega ei ole ta tytarlast nimetanud. tytarlast yritas ta loomulikult värvata Heironeuse sõjaväkke ja sai oma meelest möönva vastuse kätte. aga tytarlaps deserteerus. ei ole inimesed ikka nii truud kui poolorgid ja yldse on suurtes linnades rahvas vist alla käinud ning poolel teel kurjuse poole, Hextori ja Erythnuli salakavalust täis.

saatuslikuks saanud kasti läks Serafim avama Romani soovituse peale ja yksnes inventuuri silmas pidades: seni oli kõik lahtimurtav ja varjatud selles Erythnuli pesas lahti murtud ja päevavalgele toodud. sealjuures saavutati ka märgatavat edu: õnnestus maha võtta ja jalge alla tallata Erythnuli lipp, kraapida yhelt altarilt Erythnuli märk maha, nii et selle alt tuli välja Pelori märk - olgu Heironeus kiidetud liitlaste eest -, samuti lõhkus Serafim jõudumööda teist Erythnuli altarit, mis oli ilmselt kogu oma elu Erythnuli altar olnud. Heironeuse ryytli ja sõjamehe varandus on tema mõõk, tema turvis, tema sadul ja tema hobune, mis teda hädast päästavad.

ainuke asi, mida tõeliselt kahetseda: need kuus kurja raamatut jäid põletamata, mis raamatukogus olid; kogu raamatukogu põletamine oleks muidugi Serafimi arvates säästnud paljusid käparditest võlurihakatisi väga paljudest sekeldustest, milletaolisi on juba yksjagu nähtud - lugemise tagajärjel jääb Serafimi vaatluste järgi varem või hiljem päris pimedaks ja võib ka pildi lausa tasku pista; niikuinii on siin Erythnuli käsi mängus, Heironeuse väel saab imesid teha ja rahvast ravida ju ilma midagi lugemata. see on aus ja õige, aga igasuguse muu nõidusega võib ei-tea-mida juhtuda.


Otstakse läbi ka kõrvalruumid, mille tagajärjel leitakse nn. lossi kokk. Igastahes hakkab Hagar talle pinda käima viletsa toidu tegemise pärast, millele kokk vastab omapoolse sõimuga, mis laseks arvata, et mees on pigem meremees kui kokk. Mees väidab nimelt, et Hagar olla Lugharile lubanud oma meestega heade vastu astuda. Kui riidlemine ja omavaheline õiendamine juba mitukümmend head minutit kestnud, otsustab Serafim, et tema kõrvad enam vastu ei pea ja annab võrdsuse mõttes kokale ammu ning lahkub ruumist, et uurida teist ust. Tema selja taga läheb õiendamine sama hooga edasi. Pole paladin veel vastasukseni jõudnud kui kuuleb koka kiledat kiljatust „No kurat, hoia eemale, Erythnullikutsikas!” mida vürtsitab ammunool. Serafim tormab kaklejaid lahutama ning üle kuulama. Hagar väidab, et kokk olla teda rünnanud, kuid teine väidab hoopis vastupidist...mõlemad tunduvad tõtt rääkivat. Serafim nuusutab nad igaks juhuks oma terava ninaga üle ja tunneb, et kumbki pole kuri. Võtab siis Hagari kaasa ust murdma. Samal ajal tänitab kokk nende selja taga, kui pahad on Erythnulli päkapikud ja seletab paladinile, et nad on peale selle veel ka ohtlikud.

Kui uks lõpuks lahti saadakse, leitakse sealt tagant kaks kirstu ja relvakapp, kus leidub igatsugu relvastust. Kilbid ripuvad seintel. Päkapikk, kellel oma relvi ei ole, hakkab kohe Romani mõõgaga endale läbi paksu kapiseina teed rajama, mispeale rajaleidja ise kohale tuleb ning palub päkapikul relva lõhkumine lõpetada. Kui viimane teda pärast teistkordset palumist ei kuula, võtab mees vibu ja kihutab päkapikule noole selga. Relv kukub, Hagar samuti. Serafim vaatab mehe üle ja kinnitab, et hing on tal veel sees.

Päkapikku valvama jäetakse kokk, teised lähevad uurivad kohta edasi. Kui Hagar teadvusele tuleb, näeb ta, kuidas koka käsi muutub küüniseks, mis talle kehasse torgatakse. Enne pimedust jõuab ta veel karjuda „Deemon,” mille peale kaks eemaleläinud sõdalast kohale tormavad ning näevad, kuidas päkapikk maas lamab, auk kõhus ning vibunool käes. Koka seletuse kohaselt oli Hagar võtnud noole ning üritanud enesetappu teha „Sellised need Erythnulli jüngrid on,” seletab mees. Otsustatakse kokka mitte silmist lasta ning viiakse teadvuseta päkapikk pimeda Õunakese juurde voodisse. Roman jääb neid sinna valvama, kuid Serafim läheb uurima, mis kirstud need seal kambrikeses olid. Kirstudel suurde tabad ees – nendega pole probleemi. Pärast natukest jõurakendust lendvad need kiirelt minema ning paladini silmad löövad oodatavat varandust vaimusilmas nähes särama. Saab teine kirstukaant ainult natukene liigutada, kui tunneb teravat valu seljas ja kukub teadvuseltult maha. Hääle peale tahaks Roman sinna joosta, kuid ei saa, kuna Hagar ei saa liigutada ja Õunake ei näe. Lisaks ei taha kedagi kokaga omapäi jätta. Pärast pikka vaidlemist otsustatakse, et kokk võtab Õunakese sülle ja Roman Hagari. Nii jõutakse lõpuks sündmuskohale ja nähakse, kuidas Serafim kolm oda seljas, maas lamab. Roman tõmbab odad välja - milline tegevus paladini peaaegu Heironeuse juurde saadab. Ometi ei taha Heironeus teda. Veel.

Järsku tuleb Romanil imelik mõte, et kõik tuleks kinni siduda. Jõuab ta selle välja öelda, kui kokal tuleb pähe, et all oli köit ja Romanil tarvitseb see vaid ära tuua. Roman aga on ettevaatlik ning saadab koka. Tuleb siis teine lõpuks suure köiekoorma all ägades ning heidab selle Romani jalge ette. Õunake soovitab koka kõigepealt kinni siduda. Kuna asi paistab olevat turvalisuse huvides on kokk meelsasti nõus. Järgneb Õunakese kinnisidumine, siis neiu soovitusel jällegi koka köitesse mässimine ning edasi Hagar. Õunake on seda meelt, et kogu köis tuleks kokale raisata, kuid Romanil on kindel soov ikka kõik köidikuisse panna ning lõpuks leiab Õunake, et keegi sunnib teda vait olema. Kui kõik kinni seotud läheb järsku pimedaks ning Roman saab millegiga vastu pead ning järgmisel hetkel ärkab ta vangikongis...Selgub, et ka teised on pandud ahelatega seina külge.
Shadow
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3090
Asukoht: Brettonia, Brechlen, Wode, Roesone

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Shadow 12:16 23. Juul 2004

Samal ajal on Estaras muretsejaid. Õunake ei öelnud ju sõnagi, et kavatseb diversantidega kaasa minna.

Hommikul tuleb Alenio Õunakest otsima. Arvab, et äkki teab Elanio midagi tüdruku käekäigust. Theklat on juba tükk aega vaevanud kahtlus, et Elanioga peab küll midagi viltu olema, kuna nende kohtumine staabihoones kulges viisakalt ja lõppes kakluseta. Elanio ütleb, et Õunake läks luuresalgaga kaasa. Thekla testib teda reageerimisele hüüdnimele “Kullake”. Reageerib küll. Mõõgaga. Thekla saab tõsiselt haavata, Alenio kiire esmaabi läheb aia taha ning ravitsetav kaotab valust teadvuse.

Ning Alenio kannab teadvuseta Thekla koju ja paneb Lyle’i kõrvale voodisse.

Loeb raviloitsu ning ravib sellega osa haavadest. Thekla, kel on värskelt meeles Õunakese poolt edasi jutustatud lugu sellest, kuidas kääbikut tõenäoliselt Alenio teisik ründas, üritab kontrollida Aleniot küsimusega selle haava paranemise kohta, mida kääbiku pihuvälgud talle tekitasid. Kuid pihuvälgud ju nähtavaid jälgi ei jäta ning armi järgi seega õigel ja valel Aleniol vahet teha ei saa.

Lyle’i elu on üpris üksluiseks muutunud pärast nägemise kaotust. Kuid vapper kääbik ei heida meelt, vaid üritab lugemist uuesti ära õppida, muutes trikiloitsuga kirja reljeefseks. Ainus lugemisvara, mida Thekla talle harjutamiseks sellest majast hankida suudab, on avaliku maja vanad arveraamatud, nii et peagi on kääbikul põhjalik ülevaade äri majandustegevusest.

Igatahes on Thekla vihane tema meelest teenimatute mõõgahoopide pärast ja otsustab Elaniole käkki keerata. Läheb linna peale Elanio liikumiste kohta infot koguma. Elanio asjus ta targemaks ei saa, kui mitte arvestada kõmu, et väejuht öösiti sõduritega ringi tõmbavat. Selle eest aga satub ta peale ühele punases keebis tüübile, kes keerab täiesti põlenud majavaremetes ust lukust lahti – selle asemel, et suvalisest paigast majja astuda. Keerab ukse lukust lahti ning kaob. Mis nõiavärk see veel on? Thekla uurib lähemalt – uks nagu uks ikka. Loobib kive majja, et vaadata, kas varemed mitte meelepete pole – kivid lendavad sisse.

Thekla jälgib natuke aega ust ning läheb siis vahepeal koju. Seal tegeleb Lyle oma loitsude jaoks vajaliku pudi-padiga. Muuhulgas palub Theklal ämblikke püüda ja ripsmekarvu hankida. Ripsmekarvad tuleb panna mingisse vedelavõitu kummi taolisse massi ja seda Thekla ka teeb, arvestades, et temal tuleb nüüd olla kääbiku silmadeks ja käteks. Kuid selle tegevuse juures tekib tal üks mõte ning ta küsib ka endale tükikese seda kummalist ainet. Läheb ja topib kummiaraabikuks kutsutava massi selle kummalise ukse lukuauku. Ise otsib endale teispool tänavat vaatluskoha ning jääb ootama. Mõne aja pärast tulebki üks punases keebis tüüp ja üritab ust lukust lahti keerata. Ei õnnestu. No kohe kuidagi ei õnnestu. Ei aita ka ukse kangutamine, lõhkumine ega raputamine. Viimases hädas prõmmib tüüp mõnda aega uksele, lööb siis käega ja läheb minema. Peagi kostab seestpoolt ust samasugust madistamist. Thekla kõnnib rahulolevalt koju. Tundub, et kahtlased punased on korralikult luku taha pandud.

Thekla palub endale kääbikul õhtul nähtamatuse ja ämmelgaloitsu peale lugeda, virutab ajamõõtmiseks ära ema liivakella ning läheb mööda majaseina Elanio elamist uurima. Avastab, et vapper väejuht veedab üksildast õhtut veinipudeli seltsis. Läbi akna on hästi näha ka see, kuidas tuleb punases keebis tüüp ja näitab Elaniole Thekla pilti. Too rebib pildi puruks ja saadab vennikese kus pipar kasvab. Alt kostab sõduri naeru. Sellist naeru on Thekla oma kodus küll ja küll kuulnud. Kuid väljas on juba pime ning alla ronides ei näe ta seal enam kedagi. Kuid näeb Elanio juurest lahkuvat punasekeebilist tänavat pidi edasi minemas. Parem pool muna kui tühi koor, arvab Thekla ning haagib end punasele sappa. Kuid nähtamatus teeb enesekindlaks ja enesekindlus lohakaks. Tal õnnestub jälitades komistada ning täies pikkuses kõhuli lennata. Tüüp pöördub – ja Thekla kargab püsti ning paneb jooksu, sest tont teab, mida sihukeselt oodata võib. Tal õnnestub napilt kõrvale põigata hiigelsuurest ämblikuvõrgust, mis ootamatult ta ette majade vahele ilmub, ja siis sähvatavad pihuvälgud… ja Thekla kukub.

Seekord tassivad linnavahid meelemärkuseta Thekla koju ja panevad kääbiku kõrvale voodisse.
Shadow
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3090
Asukoht: Brettonia, Brechlen, Wode, Roesone

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Shadow 14:22 23. Juul 2004

Üks turvise vahele topitud hoiatuskiri punastelt pole ometi asi, mis Theklat alla andma sunniks. Ta ravib oma haavad nii hästi-halvasti kui saab ning läheb uuele ringile. Sel ööl on leitud mitu sõdurilaipa, üks neist lausa Elanio maja juurest. Kummiaraabikuga rikutud lukk on korda saadud ja punased liiguvad jälle – mis on Theklale mõningane pettumus. Alenio tuleb tänaval ligi, räägib, et teab Elanio saladusi ja üritab Theklat kuhugi varjulisse kohta meelitada, et seal saladusi jagada. Theklal aga on parajasti kiire ning selline tänaval külgelöömine ei istu talle kah teps mitte, nii et haldjavereline saab kiire ja ülbe korvi. Pärast hakkab tüdruk järele mõtlema, et tavaliselt nii delikaatse ja viisaka Alenioga polnud sel kõnetajal küll midagi ühist peale välimuse, ning kirub ennast, et järgi ei läinud ja lähemalt ei luuranud. Ning see kahtlus on temas juba sügaval sees, et linnas Elanio teisik öösiti ringi liigub ja sõdureid tapab. Sest millega päris Elanio oma õhtuid veedab, seda Thekla juba teab. Ning kõige kindlam viis originaalil ja teisikul vahet teha on ilmselt sõna otseses mõttes lõhna järgi – haiseb veiniselt või mitte. Ainus võimalus sõdureid öise mõrtsuka eest kaitsta on Thekla arusaamist mööda sõdurite sekka lahti lasta kuulujutt maagilisest suguhaigusest, mida väejuht põdevat, ning millesse nakatudes meestel mõningad kehaosad peagi siniselt särama hakkavad ja seejärel minema lendavad. Ehk jätab vähemalt mõni isane selles hirmus võimaluse kasutamata… Nii ta igatahes teeb. Kas sellest abi saab olema, ei tea.

Igatahes tahab ta Elanio kabinetti veel kord külastada. Läbi akna on ta näinud, et väejuhi laud on täis linnade kaarte. Isegi Omari ringi kaart on seal. Theklale jääb silma üks, mida ta peab Estara kindluse kaardiks. See tuleks enda kätte hankida, siis saaks Õunakest otsima minna.

Lyle harjutab lugemist-kirjutamist ning selgub, et ka Kähm oskab lugeda. Too ainus kättesaadav lugemisvara vapustab vaest loomakest küll põhjalikult…

Õhtul algab taas harjumuspärane eluviis – ämmelgaloits ja nähtamatus. Aknatagune luure näitab, et Elanio on oma kabinetis. Kaardid on laual laiali. Thekla hiilib üles teisele korrusele ning loitsib igaks juhuks valguse trepi käsipuule, et pimedas mitte koperdada. Kolistamisega õnnestub Elanio kabinetist välja meelitada ning ise sisse pugeda. Valgust nähes kirub too punaste trikke ja otsustab joomise maha jätta. Igatahes on Elanio kiiremini tagasi kui Thekla õiget kaarti leida jõuab. Niisiis seisab ta vaikselt laua juures ning jälgib Elanio tegevust, oodates, kuni too õige välja võtab. Viimaks tulebki vajalik kaart päevavalgele, kuid loitsuaeg tiksub halastamatult ning Theklal hakkab kiireks minema. Ta üritab tähelepanu kõrvalejuhtimiseks tindipotiga akent lõhkuda, kuid pillab selle omaenda jalge ette. Kaardi saab ta küll haarata, kuid järgneb paras madistamine mööda seinu ja lagesid ning Elanio pole mõõgakäsitsemises just algaja… Peagi märgistab nähtamatu põgeniku teed vererada ning viimaks on Thekla kolmandat õhtut järjest haavatuna ja teadvusetult maas.

Ka seekord ei jõua ta omal jalal koju kääbiku kõrvale voodisse...
Shadow
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3090
Asukoht: Brettonia, Brechlen, Wode, Roesone

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Shadow 19:02 25. Juul 2004

Vähe sellest, et Thekla ei jõua ka seekord omal jalal koju, ta isegi ei toibu seekord kääbiku kõrval voodis, vaid keset vaba loodust kusagil Estara müüride taga. Jahe tuuleke sunnib üpris ruttu avastama tõsiasja, et ta on ihualasti ning lisaks selgub, et maha on pügatud nii juuksed kui kulmud. Naiste viha… Thekla tõotab esimesel võimalusel Elaniole sedasama vastu teha, kuid hakatuseks on vaja kuidagi koju saada. Trikiloitsuga õnnestub tal endale hädapärased kehakatted maalida ning siis marsib ta linnavärava juurde. Seal aga sõimatakse punaseks ning keeldutakse Elanio korraldust täites sisse laskmast. Virutatakse isegi mõõgaga. Thekla ei oska enam muud välja mõelda, kui heita linna viiva tee äärde pikali, seada mõõgahaav hästi nähtavaks ning loota, et ehk keegi linnatulija vaese röövlite ohvriks langenud tütarlapse üles korjab.

Kui Theklat lõunaks tagasi pole, muutub Lyle murelikuks ning üritab Kähmu seljas minna linna peale luuret tegema. Nad jäävad Fendlale silma – mis tähendab, et paanikas Kähm lööb väljudes ukse maha. Elaniolt kuuleb kääbik, et too olla õhtul punaste spiooni kinni püüdnud, karistanud ja linnast välja visanud. Mida too jahtis? Kazuugi linna kaarti… Lyle murrab veel tükk aega pead, mida võis Thekla kavatseda peale hakata ühes Viiest Linnast, kuid seda lihtsat tõde talle pähe ei tule, et asjatundmatul silmitsemisel pidas spioon kaarti Estara kindluse omaks. Kui kääbik seda teaks, ohkaks ta kindlasti kergendusest. Minna Kazuugi linna kaardiga Estara kindlust vallutama… neid üllatusi, mis kõik vallutajaid oodanud oleks. Hea, et vahele jäi.

Linnas kohtab Lyle veel Aleniot. Too tervitab ja küsib uudiseid, peamiselt Õunakese kohta, aga sellega vestlus piirdubki. Linnast väljas leiab kääbik hädalise üles ning too lippab nähtamatust ja ämblikuloitsu kandes üle müüri koju riideid otsima. Tuleb siis välja tagasi ning aitab ikka veel pimedal kääbikul nähtamatuna tuppa tagasi pääseda. Seal palub endale uuesti loitsud peale panna ning läheb – kuhu mujale kui sirgelt Elanio akna taha. Too räägib parajasti kolme punases keebis tüübiga, kuid keel on Thekla jaoks arusaamatu. Kui punased läinud, läheb Thekla taas Elanio kabinetti. Riided riieteks, aga ambu on tal hädasti vaja.

Uksest sisse astudes aga hajub nähtamatuseloits ootamatult ta pealt. Thekla üritab Elanioga läbirääkimisi pidada ja infot vahetada. Seda saab ta igatahes teada, et jahtis vale kaarti. Seda samuti, et Estara kindluse kaarti Elaniol lihtsalt pole. Uurib punaste kohta, kuid ei saa teada rohkemat kui et Elanio neid ei salli. Hoiatab väejuhti võimaliku teisiku eest, kuid too ei võta ühtegi “punaste spiooni” sõna eriti tõsiselt. Ning ambu kah tagasi ei anna, susi teda söögu.

Kuni aga Thekla Elanioga jageleb, lohistatakse Kähm tema toast minema ja pannakse välja ketti. Et turismimagnet või nii…


20. juuli 2004.
Mängisid: Issi (Kikaha), Priist (Shalom), Higgins (Lyle), Chloe (Õunake), Thoren (Foma), Shadow (Thekla), Oop (Jerjoma)


Shalom, Kikaha ja Jerjoma jäid metsaserva ootama, kui kamp laiali hajus kes vulkaani sisu uurima, kes oravaga poissi Estarasse saatma, kes metsa läbi tuulama. Viimaks kihutas nende juurde Ardur, kes tõi korralduse otse Estarasse minna, kuna paladinid Alidori kaudu sinna teel on.

Tühjaksjäänud talude piirkonda jõudes ja ühte neist ööbima jäädes satutakse kummaliste nahaga kaetud skelette meenutavate sisikonnaõgijate peale, kes tapetud lehma jäänuste kallal jagelevad. Neid üritatakse maha lüüa, kuid osa saab plehku ja ehmatab hobuseid, nii et Jerjoma ratsu kõigepealt peremehele kabjaga virutab ja siis rabeldes jala murrab.

Järgmisel õhtul öömaja otsides leitakse maha lastud naine ja … elus titt. Kikahast saab lapsehoidja, emme ja issi.
Shadow
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3090
Asukoht: Brettonia, Brechlen, Wode, Roesone

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Shadow 12:53 29. Juul 2004

Kähmu ahelad on maja seina küljes väga korralike lukkudega kinni, nii et Thekla hammas nende peale ei hakka. Looma lahtilaskmisest keeldub majaperenaine kategooriliselt. Thekla soovitab Kähmul õu korralikult ära reostada, aga õnnetu loom vastab, et kui pole söönud, ei saa ka seda teist asja. Nojah, kui ei saa, siis ei saa. Thekla kirjutab mõned kuulutused ja riputab need linna üles. Siltidel seisab, et lähemad kaks päeva töötab lõbumaja sõnniku eest, mis palutakse eksootilise looma kõrvale ladustada. Kuulutusi levitades jääb ta vahele ühele sõdurile, kes tahab teda linnast välja saata, kuid on nõus oma plaanist loobuma, kui Thekla oma tutvusi kasutades talle mõningast meelelahutust organiseerib. Mis tütarlapsel üle jääb, kui väljapressija ees nina norgu lasta ning ta koju kaasa võtta. Paneb siis mehe ooteruumi istuma ja koputab köögis Fendlale õlale: “Kuule, üks noormees küsib sinu järele…”

Igatahes põhjust edaspidi linnas nähtamatuna liikuda on nüüd rohkem kui küllalt. Õuel tabab majaemanda raske rusikas esimest pahaaimamatut klienti, kes oma sõnnikukoorma õuele on kallutanud. Ooteruumis varjab sõdur end Fendla eest ümberlükatud laua taha. Ning linnast välja saatmise käsk on samuti jõus, nagu selgub.

Kääbiku poolt nähtamatusega varustatud Thekla avastab linnas lonkides laatsaretti mineva Elanio ning haagib end talle sappa. Kuulab pealt tolle kõnelusi ning saab teada, et rünnak kindlusele on ülehomseks määratud. Kodus tekib kääbikuga arutelu teemal, kas annaks kuidagi Olidammara altari abil võimukivi jõudu äratada, kuid küsimus jääbki lahtiseks ning katsetamiseks ei teki õiget võimalust.

Pelori templi varemetes kohtavad Jerjoma, Kikaha ja Shalom Arconit ja tolle naisukest, kes korra küll linnas käinud, kuid sealt tagasi tulnud. Jerjomal tuleb kaval mõte sokutada titt Estara avalikku majja, kus naisi nagunii palju, kes tema eest hoolt oskaks kanda. Nii tehaksegi. Kindluse mõttes öeldakse veel, et tegemist on majaemanda lapselapsega ehk siis Thekla isikliku ihuviljaga. Majaproua meenutab Thekla juttu sellest, et Lyle on püstirikas vanamees, kes on targem endale hoida kui Fendlale anda, paneb kaks ja kaks kokku ning läheb siis kääbikule üsna lärmakalt selgeks tegema, et kui asjad nõnda, tuleb Lyle’il Thekla igal juhul naiseks võtta. Nii et vaikselt kuulutusi ära korjamas käinud Theklat tabab koju jõudes rohkem kui üks üllatus. Nüüd tuleb tal peale pimeda kääbiku voodit jagada ka täiesti võõra titega. Oeh… Thekla ja Lyle otsustavad sellest põrgust hommikul jalga lasta.

Kuni majaemand oma tütart mehele paneb, tegelevad Shalom, Kikaha ja Jerjoma Kähmu vabastamisega. Tõmbavad ta maja seina küljest ära koos palgiga, mille küljes ahelad kinni. Viivad ta templivaremetesse ning hakkavad seal põhjalikumalt vabastama. Kikahal tuleb mõte, et oleks vaja Theklat ja võtmeid või muukraudu. Kuid tema kui lapse Estarasse viinud isik ei julge ise küll enam Thekla silma alla minna. Kuna ka teiste seas vabatahtlikke ei leidu, saadetakse Theklat moosima Ardur, kes aga on aus ja korralik noormees ning räägib kamba lapse asjus kogemata vahele. Maruvihane Thekla ässitab talle Fendla kallale.
Shadow
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3090
Asukoht: Brettonia, Brechlen, Wode, Roesone

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Shadow 23:50 30. Juul 2004

Öösel, valve ajal, kuulis Kikaha kusagilt ida poolt tulevat tiibade kohinat. Ajas siis preester kõik peale Arconi üles, kuid näha ei olnud midagi. Tundus, et tiivuline tiirutab seiklejail pea kohal. Järsku tabasid Shalomi kaks noolt. Teadmata, kust need täpselt tulid, üritas sõdalane kiirelt varju alla pääseda. Jerjoma jooksis lähima kuuse alla ning üritas oma terase silmaga laskjat tabada, kuid ei miskit. Üksteise järel sadasid taevast alla nooled, kuid laskjat ei kusagil. Paar korda õnnestus siilistatud Jerjomal vastristitud Amorit märgata, kuid see pääses tema ammunoolte eest mängleva kergusega. Oli teine sellise koera koonu ning sulistiibadega olend. Samal ajal kui sõdalased üritasid tabada tiivulist Robin Hoodi, loitsis Arcon oma kaasale kiirelt nähtamatuse peale ning kobis isegi kiirelt ulu alla. Kikaha jooksis oma raviloitsudega ringi ning ravis vigastatuid. Vapper ja õilis Shalom tõmbas valudega võideldes kolm noolt oma rinnast välja, hüppas Täpi selga ja üritades peibutis olla, ratsutades kisades Esatra poole. Kuid kavalus ei õnnestunud. Kõik muutus järsku vaikseks ning noolterahe taevast lõppes.

Thekla ja Lyle pagevad lapsekantseldamise eest oma teed ning satuvad teistega kokku. Koos minnakse Elanio juurde, kus selgub, et rünnak kindlusele on määratud järgmiseks päevaks. Punased olevat lubanud järgmisel keskpäeval lossiväravad lahti teha. Seltskond vaatab kahtlustavalt üksteisele otsa – punased tüübid on kahtlased – ning pakub siis ennast väravaid avama. Väejuht Elanio ei usalda ei punaseid ega seiklejaid, kuid antud juhul pole tal erilist valikut. Arcon saadab Varese üle kindluse lendama ning too tuleb tagasi teatega, et nägi kindluses sees nii punaseid kui Elaniot. Tähendab, teisik on täiesti olemas… Küsitakse varustus ja rünnakuaeg määratakse koidikule.

Koidikul aitab Lyle diversantidele nähtamatuse ja ämmelgaloitsu peale ning nelik ronib hanereas ja köiest kinni hoides müürile. Pime kääbik ise jääb Arduri ja Kähmu hoolde. Müüril alustab Shalom tunnimeeste allalükkamist ning siis läheb kiireks madinaks, sest Shalomilt läks esimese rünnakuga nähtamatuseloits maha. Lossitornis passib punane valvemaag. Kikaha loitsib talle vaikust, kuid miski läheb vist viltu. Arcon saab viis pihuvälku korraga sisse. Kuid oma loitse targalt kombineerides saab ta võimaluse vastata kuue pihuvälguga – mis ilmselt jääbki punasele teises ilmas lahendamist ootavaks mõistatuseks. What the f… - sel vennal oli neid kuus? Shalom peab käsitsivõitlust, Thekla nopib valvureid ammunooltega, Kikaha ravib ning Arcon puistab pihuvälke. Õnnestub sisse murda väravatorni, kuid seal takistavad edasiliikumist ammukütid ja mingi kilbi ja suure mõõgaga raudrüüs tüüp, kes teeb üsna palju kahju, kuni Kikahale tuleb mõte ta varustusele kuumutusloits peale panna.

Teistpoolt müüri kostab hääli ja müra – Elanio vägi on kohal ja ootamas.

Väravatagune võre suudetakse üles tõsta ning Kikaha topib tapetud valvurite relvi vintsi vahele, et võret enam alla lasta ei saaks. Selle tegevuse juures saab ta tabamuse. Shalom ja Thekla on üleval bastionis juba ammu pilditud ning raviloitsud on otsas. Püsti on jäänud vaid Arcon. Ta suudab kogu jõudu ja viha kokku võttes väravate eest põikpuu ära tõsta – kuid väravat lükata, et ootajad teaksid, et ülesanne on täidetud, ta enam ei jõua. Enne lüüakse hellebard talle selga ning selles punktis lõpebki ulja tulemaagi tee…
Shadow
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3090
Asukoht: Brettonia, Brechlen, Wode, Roesone

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Shadow 1:19 4. Aug 2004

Jutustab Lyle:

Kui supp söödud, siis keeratakse magama..

Hommikul aga selgub, et linnas möllab mingi kõhuhaigus, ning on leitud ka õnnelike nägudega sõdurite laipu. Selliste surmajuhtumiteag kargab Lyle'le pähe, et tehu võiks olla mahapõletatud metsade tõttu kodust ilma jäänud ja kätte maksma tulnud nümfiga, kuid see ei seleta miks iga ööse ainult mõned laibad leitakse - palju lihtsam oleks ju päeval linnast läbi jalutada.. Laatsaretis saame teada, et haigus teeb pimedaks ja levib vee kaudu - ilmselt on veel vallutamata kindluses asuva kaevu kaudu terve linna veevarud ära nakatatud. Kõhuhaiguse vältimiseks kolitakse üle oma veevarudele. Loodame, et läbikeedetud supis haigus hävis. Haigussümptomid - kõhuvalu - esinevad ka Thekla ema majas töötaval tätoveerijaneiul..

Hommikuks valutab ka Thekla kõht. Lyle ei ärka.

Lähemal vaatlusel selgub, et surnud väikemees pole, küll aga tõenäoliselt halvatud. Õunake teeb kindlaks, et mõlemad on haigusest nakatunud, ning üritab Theklalt seda loitsuga eemaldada. Igatahes jõuavad sealt toast joosta läbi kõik eesotsas lollide päkapikkudega ja lõpetades paladinidega. Foma läbi saab siis Lyle'l haigus ravitud, kuid väikemehe olukorda see ei silmnähtavalt ei paranda. Kui lõpuks haigus niivõrd järele annab, et Lyle liigutama võimeline on, selgub, et ta on pime. Nüüd valdab Lyle'i iga kord Fendla häält kuuldes lisaks hirmule ka abituse tunne. Õnneks Thekla Fendlat tuppa piiluma ei luba.

Kuna pimedana pole kääbikust erilist lugejat pole ning ta veel mõne uue raamatu hankimise lootust kaotanud pole - Erythnuli templid ju läbi kammimata - siis otsustab ta uuesti lugema õppida.. Thekla suudab talle oma ema käest hankida mingised lõbumaja arveraamatud. Ajavad asja ära küll, eriti kui Trikiloitsuga kiri reljeefseks teha ja siis seda kui pimekirja lugeda.. Algus on raske, kuid pikapeale saab juba ilusti aru. Mingi hetk selgub, et ka Kähm oskab lugeda ja see, mida ta arveraamatust välja loeb, on pisikesele ikka paras shokk.

Järksu tuleb sisse Alenio, asetab Thekla voodisse ja loeb peale raviloitsu - ei teadnudki, et ta seda oskab.. Selgub, et neil oli jälle Elanioga ütlemist olnud..

Kui Thekla pildile tuleb, palub Lyle tema abi oma loitsuaineste pauna täiendamisel.. Vaja läheb naharibasid, elusaid ämblikke ja ripsmekarvu. Naharibadeks saab lõigatud maja pealt näpatud püksikud, ämblikke saab peldikust ja ripsmekarvu saab kah kusagilt.. Peeglitoast nagu ta ise väidab. Nagunii kakkus endal pooled välja, mitte et ma seda näeks. Igatahes on vaja ka ripsmekarvad kummiaraabikusse mässida, ning seda pimedast peast just ei tee.. Igatahes on Thekla hea meelega nõus aitama, ning küsib tüki kummi ka endale, rääkides pea maani maha põlenud majas olevast uksest, kuhu punased võtit keerates ära kaovad ja selle tagant kui õhust välja tulevad.. Igatahes on selge, et uks viib kuhugi väga mujale, kui ainult seda võtit keerata.

Tuleb siis irvitav Thekla mõne aja pärast tagasi ja räägib lõbusa loo kummiaraabikust lukuaugus ja uksele põmmivatest punastest. Kääbik pole juba tükk aega niimoodi naerda saanud.

Õhtuks palub Thekla loitse, et spioneerima minna.. Igatahes tuuakse ta õhtul sõdurite poolt meelemärkuseta koju tagasi. Selgub, et üks punane oli teda nähtamatuna võimeline nägema ning loitsis tänavale tohutu Ämblikuvõrgu.. Turvise vahelt leiab ta hoiatuskirja, mis järgmine päev laual põlema lahvatab..

Õhtuks saab tüdruk jälle loitsud, kuid koju teda ei ilmu. Ka hommikuks mitte. Kui päev juba lõunasse veerenud ja Theklat ikka tagasi pole, otsustab pime kääbik Theklat taga otsima minna.. Loeb Kähmule sõnad peale, et nii kui seda Fendla-mostrumit näeb, siis jooksu - välja pääsemiseks tuleb köögist läbi minna. Sööb veel mitu ämblikku kah ära, et ikka kindel oleks, et jooksva Kähmu seljast maha ei lenda.

Igatahes kuuleb ta Fendla häält kohe kui alla jõuab. Kähm ei lase endale teist korda öelda, mis teha vaja on, ning paneb jooksu. Ragina järgi otsustades ilmselt läbi välisukse.

Kui ohutus kauguses, võetakse kindel siht Elanio staabi poole. Elanio jutule saadakse probleemideta. Selgub, et Thekla oli siin eile kaarti näppamas käies vahele jäänud ja nüüd redutab kusagil linnast väljas. Nimetab veel Theklat punaste spiooniks. Seotust punastega põhjendab Elanio punastelaadsete võimetega siin kaardivarguse üritamisel. See ei meeldi Lyle'le üldse, et punastel samasugused võimed on nagu temal endal. Lyle palub kaarti näha, paneb selle põrandale, teeb Trikiloitsuga reljeefseks ja uurib kohe päris tükk aega. Ta annaks palju, et Elanio ilmet näha. Igatahes tundub, et Elanio ei tee posimisest väljagi. Kaart on Lyle'le võõras, kuid Elanio ütleb, et see on Kazuugi kaart. Üks viiest linnast, teab Lyle. Selgub, et seal kummardatakse päris ohtrasti kurje jumalaid. Igatahes jääb see ka Lyle'le väga segaseks, miks Thekla Kazuugi kaarti tahtis.

Elanio juurest lahkudes minnakse veevarude täiendamise ettekäändel linnast välja Theklat otsima. Teel linnast välja kohtame Aleniot, kes küsib Õunakese kohta.

Kähm joob mõnuga ja palju. Ja üldse on tal hea meel, et liigutada saab. Igatahes teeme linnale tiiru peale ja mingi hetk leiame Thekla, ilma juusteta, nagu Kähm ütleb. Selgub, et Thekla ajas Kazuugi kaardi kindluse kaardiga sassi. Igatahes saab ta oma Nähtamatuse ja Ämmelgaloitsu ning läheb koju riideid hankima.
Shadow
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3090
Asukoht: Brettonia, Brechlen, Wode, Roesone

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Shadow 1:22 4. Aug 2004

Jutustab Lyle:

Igatahes saab lõpuks Thekla abiga ka Lyle nähtamatult tuppa tagasi toimetatud, ning Thekla läheb uute loitsudega Elanio juurde oma ambu tagasi saama.

Vaevalt on Thekla jõudnud minema minna, kui tuppa marsivad Thekla ema ja Köögi-Fendla. Kuna lugemise harjutamise jaoks nähtamatust maha võtta tarvis polnud, pole kääbikut ikka veel näha. Igatahes hakatakse Kähmu kallal asjatama, ning Lyle'l õnnestub Kähmule selga saada, avastamaks ainult, et Kähmule on nöör kaela pandud, ning teda sellest välja sikutatakse. Kuna naised on liiga lähedal, ei saa Kähmuga eriti rääkida ilma et nad kuuleksid. Igatahes paistab mingi hetk päike näkku ja on kuulda veel kohmitsemist. Kui naised ära lähevad ja Kähmuga lähemalt rääkida saab, selgub, et vaeseke oli lasnud ennast kõige nelja jalaga ketti panna.

Lohutan teda, et kui Thekla tuleb, siis saab kõik korda ja kobin lagepidi tuppa tagasi.

Toas ootab Lyle'i uus kogemus, mis ta väga rahutuks teeb - Theklale peale pandud loitsud kaovad järsku vägivaldselt maha! Selline asi võib küll teoreetiliselt võimalik olla, kuid.. Ohh.. Kurat neid punaseid võtku!

Thekla saabudes selgub, et ka temal pole aimu mis juhtus, ning mingit erilist kirjeldust kah sündmusest anda pole - lihtsalt läksid maha. Aga lukke vaadates selgub, et need on nii korralikud, et Thekla neist jagu ei saa. Thekla ema pole Kähmu nõus vabaks laskma. Lyle ei saa ise kah Fendla kartuses sinna kärkima minna. Teada saab vaid niipalju, et Kähm olla niimoodi väljas hea klientide meelitaja.

Igatahes valmib uus plaan - kui Kähm majaesise rõvedalt täis situks, ei oleks ta enam teab mis turismimagnet ühti. Kahjuks selgub, et Kähmul pole häda. Niisiis tuleb Thekla välja ideega riputada linna peale üles kuulutused sisuga, et kärutäie sita majaette kallutamise eest saab ühe tiiru lõbumajas käia. Nii tehaksegi. Kokku jõutakse vist kolm koormat tuua. Ja maas püherdavad kolm Thekla emaga kohtunud ja nüüd hargivahest kinni hoidvat vaesekest veel päris tükk aega.

Kuna eesmärk saavutatud, siis läheb Thekla kuulutusi maha korjama, et mitte emale tembuga vahele jääda. Kähm hoiab hunnikutest nii kaugele kui võimalik.

Mingi hetk lüüakse uks pärani lahti ja südameataki asemel saab olema lihtsalt ehmatus - uksel on kuulda Thekla ema räuskamist, mitte Fendla nunnutamist. "Nii, sa kiimane vanamees!" alustatakse juttu - see välistab vähemalt võimaluse, et ukse kinnimaksmist nõudma tuldi. Igatahes susatakse kääbikule hiiglasemõõtu beebi sülle ja kästakse Thekla ära võtta, kui juba lapse taha teinud on. Noh, Thekla ju rääkis küll, et ta oma emale Lyle'i siinviibimise põhjuseks rikka vanamehe äraseepimise andis, kuid LAPS!?

Pime kääbik ja äsjane vanaema lähevad juba paaegu karvupidi kokku, kui Lyle Thekla ära võtta lubab - tingimusel, et Kähm maja eest lahti rakendatakse - tema on ju ikka minu ratsu ja ainult tema oskab pimedat tema sõja ajaks ära peidetud varandusehunniku juurde viia. Sellega paistab ahne vanamutt nõusse jäävat.

Vaevalt jõutakse kokkulepe saavutada, kui maja igavese raginaga järsku viltu vajub, ning selle pooled aknad purunevad - selgub, et Kähm on kadunud ja koos temaga ka üks Thekla ema maja seinapalk.

Igatahes marsib äsja emaks saanud Thekla last nähes äsjase vanaema jutule, kuid seda, et laps tema oma pole, tal küll selgeks teha ei õnnestu. Kõigepealt pahandatakse, et kus siis niimoodi enne abielu! Ja siis kiidetakse ainult takka, et nüüd pole vanamehel pääsu. Saab veel niipalju teada, et tõnäoliselt on lapse toonud Kikaha koos Serafimiga. Kui Thekla tuppa tagasi tuleb, siis tal enam last kaasas pole ja lapse saatusest Lyle'le ei räägita. Lyle ise loodab parimat - et mõnel kohalikul neiul lapselt hale hakkas ja ta endale võttis - ehk siis võimatut. Kääbikul endal poleks lapse vastu tegelikult midagi - mõtle kui palju tööd see ära teha jõuaks, kui suuremaks kasvab! Kuid sõjaaeg, ise pime ja kodu kaugel - ei saa sellest asja. Niisiis otsustame hommikul jalga lasta.

Nähtamatuna saab talli, kus Thekla hobune hoiul, ilusti sisse. Thekla mähib kääbiku soovitusel hobuse kabjad õlgedega täidetud riidekotikestesse, et too vähem lärmi teeks ja siis kappavad nad nähtamatutena linnaväravast välja.

Linnast põgenev paarike satub peatselt kokku Kikaha, Shalomi, Jerjoma, ning kaua ära olnud Arconiga, kellel teinepool kaasas. Lyle teda ei näe, küll aga tunneb sealtpoolt soojust õhkuvat - järelikult üks kuum tükk. Nendega on kaasas ka Kähm, kelle küljes tilpnevad ahelate jäänused.

Üheskoos minnakse siis linna tagasi. Otse Elanio jutule.

Selgub, et punased olid lubanud homse keskpäevaks väravad lahti teha. Kuna aga Arconi vares kindluse kohal tiirutades nägi nii Elaniot, kes samal ajal meie ees seisis, kui ka punast torni otsas, otsutasime, et teeme väravad ise lahti. Pealegi - ka meie omad võivad seal sees veel elus olla. Elanio meelest pole see piisav vabandus, et oma elu ohtu seada, kuid kuna ta ka punaseid ei usalda, siis kaks varianti väravad lahti saada on parem kui üks. Saame sealt isegi mingit varustust.

Hommikul võtavad siis kõik köiest kinni nagu lasteaias, panen kõigile Ämmelgaloitsud ja Nähtamatuse peale, ning nad asuvad teele. Kõik peale Jerjoma, keda üles äratada ei õnnestunud. Thekla saab Lyle'i ammu, kuna Elanio polnud nõus vana talle tagasi andma. Lyle jääb siis Kähmu, Arduri ja magava Jerjomaga alla ootama.
Shadow
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3090
Asukoht: Brettonia, Brechlen, Wode, Roesone

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Shadow 12:56 4. Aug 2004

Kui salk on juba jupp aeg ära olnud, kaovad Arconil, kellele sai ka Maagi Turvis pandud, ning niimoodi teistest erines, loitsud maha. Kääbik läheb Jerjomat paaniliselt äratama, kuid pole sellest kasu ühti. Varsti kaovad loitsud maha ka teistel. Järgneb pikk ootamine, mis lõppeb natuke suurema lahingukära kuulmisega kui neljane rühm tegema oleks võimeline. Isegi nende mõõdus neljane rühm.

23. juuli 2004
Mängisid Thoren (Foma), Higgins (Lyle), Chloe (Õunake), Thekla (Shadow), Logerin


Thekla toibub kindluse õuel selle peale, et talle ämbritäis vett kaela visatakse. Esimene mõte sellise äratuse peale on, et omad teda vaevalt nõnda kohtleks, ja vast oleks parem silmi mitte lahti teha. Kuid ta teeb ikkagi. Ning jõuab märgata, kuidas Shalomi vangitorni uksest sisse lohistatakse. Ajab end jalule ja lonkab järgi. Kindluse õuelt on lahing taandumas juba lossiuksest sisse. Elanio väed on üsna kirju koosseisuga, sõdalaste hulgas võib näha nii hundinahkades mägilasi kui turskeid ja karvakasvanud tont-teab-kust pärit kirvemehi. Kaks sellist vennakest-kirvemeest õnnestub endale turvajateks kaubelda ning torni uurima minna.
Vastupidiselt kartustele seal vastupanu ei osutata. Juba torni teiselt korruselt leiab Thekla hea võimaluse muukraudu katsetada, et Foma ja Rurik ahelatest vabaks päästa. Ülemistelt korrustelt saab kätte ka kogu ülejäänud kadunukeste seltskonna. Vennad-kirvemehed tuulavad tornis ringi ja tassivad veel ühe teadvuseta mehe ülemiselt korruselt alla. Thekla heidab tollele põgusa pilgu ning saab siis kui välguga vastu vahtimist. Rano?…

Keldrist leitakse pime Õunake, kelle Foma oma hoolde võtab ja õue tassib. Kui torn tühi, läheb ka Thekla välja tagasi. Kaevu juures peseb Elanio oma käsivarde saadud mõõgahaava. Pakutavat raviloitsu ta vastu ei võta. Kui ei, siis ei…

Foma’l õnnestub üles leida nii Erythnuli peatempel kui lossi relvaladu. Lossi juba rüüstatakse. Niisiis võtab Foma Õunakese sülle ning suundub linna poole. Saab kokku kääbiku ja Kähmuga, kellele Õunake raamatukogust räägib. Ütle vaid Lyle’ile “raamat” – ja ta läheb… Kasvõi pimedana ja käpuli.

Lossihoovis saab Lyle kokku Theklaga, kel lossis ringi vaatamiseks omad huvid, millest ta küll suud ei paota. Viimastel andmetel oli Elanio end koos vangist vabastatud sõbraga ühte ülakorruse tuppa sulgenud ning Thekla ei pääse asja uurima. Lyle’i saatmine on vähemalt mingigi ettekääne lossis tolgendamiseks…

Jutustab Lyle:

Oli ka üks piinlik olukord, kus Lyle Fomàd püksisäärest sikutama läks ja avastas eest karvase jala - nimelt oli mõõgakoorma ja Õunakese all olev Heironeuse püha paladin täiesti naastturvise väel. Mingi rätt oli ehk kah midagi seal varjamas, kuid jah. Kähmu kaelast sai ta ka endale Astra katuselaastust püha sümboli, nii et vaatepilt oli tõesti võimas. Kääbik seda õnneks ei näinud.

Fomàl on vaja mõõgad ära templisse viia, Õunake ravitseda anda ning oma kraam Thekla ema majast ära tuua.

Thekla ema majas aga selgub, et kogu sinnajäetud diversantide vara on minema jalutanud. See ei meeldi paladinile mitte üks raas. Lõpuks õnnestub Lyle'l Thekla ema nõusse rääkida, et ühe mõõga eest Kähmu ahelajuppidest vabastab, kuid selgub, et võtmed on kadunud. Kuna Lyle teab, et Thekla oma ema ruumides hommikul nuuskimas käis siis on ta kindel, et neiu võtmetele käpa peale sai. Püha viha täis Fomà unustab sealt südametäiega lahkudes Õunakese maha ja Lyle ei näe seda kah, et öelda.
Shadow
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3090
Asukoht: Brettonia, Brechlen, Wode, Roesone

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Shadow 14:33 4. Aug 2004

Jutustab Lyle:

Liigutakse siis tagasi kindluse poole, et Thekla üles leida. Leidmine pole raske, ning Kähm saab lõpuks ometi tilpnevatest kettidest lahti. Fomà läheb Serafimile mõõku viima, Thekla ja Lyle koos Kähmuga kuninga tuba otsima. Kolmandalt korruselt leiame toa, mille ees on valvurid. Kui me neile selgeks olime teinud, et me sinna kraami kokku korjama ei tule vaid kuninga eluruume uudistama, lastakse meid sisse. Parajasti lõhutakse seal ühte ust maha. Ukse alumises osas on auk, kus Lyle läbi mahuks, kuid Thekla keelab selle mõtte ära, ning läheb suurte karvaste poistega rääkima. Nood räägivad, et naisterahvas mingu tehku parem süüa kuskil, kuid lõpuks lasevad ta lukku kaema. Selgub, et lukk on Thekla jaoks liiga keerukas, ning vähe sellest - ka maagiline. Ukse mahasaamisega läheb päris tükk aega, aga kui sellega hakkama saadakse, siis jääb lukk sinna õhku rippuma.


Mõnikord on päris hea, kui su kaaslane on pime ega näe, kuidas sa näost ära vajud… Kuninga tuppa viival trepil tuleb vastu Elanio, sabas kaks valvurit, kes talutavad sedasama tornist vabastatud meest… Ning jällegi on Theklal tunne, et…

Jutustab Lyle:

Vennad-karvased lähevad siis uljalt allapoole uurima, Thekla, Lyle seljas, jupp maad hiljem kannul. On kuulda tumedat mütsatust ja seejärel justkui raudrüüdes salga jooksu. See kahandab indu alla minna jõudsasti. Läheme kanname üleval ette ning alla saadetakse tiba suurem salk. Helid korduvad - alla jääb vaikus. Sõdurid teatavad, et ootavad salga ära - enne ei saada kedagi uut. Salka me ära oodata ei jõua. Ilmselt ei jõuaks keegi.


Lyle ja Thekla lähevad Elanio staapi teda hoiatama lossi peidetud lõksu ja tema teisiku asjus. Juttu tuleb ka Erythnuli salatemplitest. Elanio ütleb, et on juba pool aastat valmis olnud võimaluseks, et ta iga hetk tappa võidakse. Rünnaku alustamise kohta saadakse kuulda, et rünnakukäsu andis vägedele tegelikult Arconi Vares. Thekla küsimusele Elanio vangi või kesiganes see mees ka pole, kohta vastab väejuht nii kiiresti, järsult ja resoluutselt “Ei!”, et uudishimu ajab Thekla taas nähtamatuna ja ämblikuloitsuga varustatult staabi akende taha. Ühest toast leiabki ta otsitu, sidemetesse mässituna ja magavana. Nüüd on Thekla kindel, et tegemist on tõesti surnuksarvatud väejuhi Ranoga. Ta teeks meelsasti mehele sealsamas raviloitsu, kuid lahingus sai viimanegi jõud ära kulutatud. Kuid homme tuleb ta tagasi, jah, kohe hommikul… Siis on tal ravimiseks jõudu…

Hommikul põlenud maja varemetesse seatud varjupaigas ei jõua Thekla ära oodata, millal Lyle ärkab ja talle nähtamatuse ja ämblikukõnni peale loitsib. Kuid esimese asjana läheb ta koju. Sealt õnnestub tükk leiba ja purk moosi virutada. Toiduga on juba ammu kitsas käes olnud. Pime kääbik seda vaevalt hankida suudab. Theklal on kahju, et saagiks rohkem ei lange, et Lyle’ile väikese varu saaks jätta. Ta annab endale täiesti aru, et kui Elanio ta staabihoonest avastama peaks, ei lõpe lugu enam linnast väljakihutamisega. Ehk ongi nii parem. Thekla on elust väsinud.

Kuid toiduhankimise eest maksab ta rasket hinda. Staap jõuab selle ajaga ära lossi kolida.

Jutustab Lyle:

Läheme laatsaretitelgist Fomàd ja Õunakest otsima.
Leiame. Fomà on vaeseomaks pekstud. Õunakese käest kuuleme, et Fomà, ise viimane sant, oli sidemeid ja salve ära põlates hädalisi ravima läinud, aga kuna tema ravivõimed lõpmatud polnud, siis sai ta ülejäänud santidelt kolakat nii kuis andis, kuna ta neid ravima "ei nõustunud". Thekla toob Fomà pildile ja vaikselt tehakse templist vehkat.


Õunake ei taha templist lahkuda, lootes, et seal ta nägemine ikkagi korda saab. Katsetab loitsimist ning laseb kogemata ühele mehele tulepalli voodisse. Pärast seda tahaks küll templist ära minna. Aga teised on juba läinud.

Peavarjuta, toiduta ja relvitud, nagu nad on, tekib neil mõte minna Elaniolt varjupaika küsima ning liituda tema vägedega. Kuid Elanio ei taha neid…
Kindluse väravate avamise eest makstakse kümne magamismatiga ning kästakse siis sääred teha.
Shadow
Saladuste kaitsja
 
Postitusi: 3090
Asukoht: Brettonia, Brechlen, Wode, Roesone

Eelmine

Mine Mängukroonikad

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


© Dragon.ee | E-post: dragon@dragon.ee | HTML'i kontroll
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.6