Astra eeslinna kõrtsist leitakse päris suured alkoholivarud, mida koheselt kõri kaudu evakueerima hakatakse. Ainuke kaine mees on Kikaha. Tema uurib linna ning avastab muuhulgas, et kui keegi tahab päkkarite tükkidest kokkupanemisega aega surnuks lüüa, siis kõrtsiesises kaevus on selleks piisavalt materjali. Ärkamine ja kainekssaamine on muidugi kohutavalt piinarikkad. Tehakse ehmatav avastus, et vapper Shalom ei pruugigi enam kaineks saada, mitte kunagi enam… Kiire esmaabi viimasel minutil saab talle siiski hinge sisse (või siis ei kannatanud Shalomi hooldav jumal seda alkoholihaisu välja ning kupatas ta tagasi).
Samal ajal uurib sügavamale päkkarite valdustesse jõudnud seltskonna teine pool Astra päkkarite kõrtsi eeslinnas, mis on vägagi võimas ehitis. Kõigepealt tuli sealt muidugi orkid välja peksta. See kõrts peidab endas nii mõndagi huvitavat peale alkoholi. Miskipärast on seal põrandal laiali haldjakeelne arhiiv päkkarite nimesid kandvate paberitega. On kokkukuhjatud riideid ja leitakse kuus kirstutäit igasugust raha. Taskud topitakse täis. Alles tagantjärele tekib mõte, et keegi korjas vist kõrtsi kraami kokku. Küllap orkid… Kraamikärusid lükkavad orkisalgad pole tänavail haruldane nähtus… Õunake leiab ühest kõrtsihotelli toast kaks kinniseotud naisterahvast, inimpiiga ja päkkari, keda orkid on seal päevakese kinni hoidnud. Esimene neist on Rowana ja teine Frora.
FRORA – relvasepast päkkarineiu, kel üks näopool koledasti põletada on saanud. Tema meelteseisundit saabki põletusarmi värvi järgi määrata. Kui arm läheb lillaks, ei kuula Frora enam midagi ega kedagi…
Paladinide jefreitor Foma kaob pärast kõrtsis madistamist jäljetult.
Veel on kõrtsis relvakamber ja päris korralik ja veel rüüstamata toiduladu – ilmselt on toit paika jäetud, et seda koos kullaga evakueerida (tont seda teab, mis suunas). Kui kõrts läbi uuritud ja tänavale minnakse, satutakse kokku käru lükkavate orkidega. Frora tormab sirgelt lahingusse ning lüüakse kohe pildituks. Edaspidi seisab ta siiski enne rünnakut nii kaua paigal, kuni talle nähtamatu võluturvis selga loitsitakse. Ööbima minnakse päkkaripiiga koju, kus asub ka tema sepikoda. Thekla varustab end katkiläinud ammu asemel kolme uuega – mis on väga ettenägelik liigutus, nagu hiljem selgub.
Froralt saadakse linna kohta rohkem teada ning otsustatakse minna uurima nii templit kui kuningalossi. Õunake läheb kotka kujul neid otsima. Leiabki templi. Seal ehitavad tohutu suure kuldse Moradini altari juures orkide preestrid templit Gruumshi austamiseks sobivamaks. Altarile on juba Gruumshi silm peale maalitud. Tänavatel liiguvad kraamivankreid väljapääsu poole lükkavad orkid.
Templisammaste taga ootab võõraid tulijaid varitsus. Frora tormab jälle eesliinile ning orkide igivaenlane Rowana teeb nende nottimisel tõhusat tööd. Üks orkidest viskab poolkobamisi oda Heloni poole ning ilmselt juhib Gruumsh ise ta kätt vaenlase teenri hävitamisel, sest preestri surm on silmapilkne. Täpse käega tabaja ise putkab kähku templisse preestritele oma vägiteost ette kandma.
Thekla üritab preestritega vestelda, et nende kaudu Gruumshi orke Erythnuli orkide vastu ususõtta ässitada. Kahjuks satub seltskond väga hoogu ning templisse ei jää ühtegi elusat orki, kes oma vendi pühasse sõtta usutaganejate vastu võiks kutsuda. Vabaks päästetakse ka altarile ohverdamiseks köidetud noormees Haden, kes jääb ränduritele meelde kui tüüp, kes pidevalt kuhugi kaob – kuni lõplikult jalga laseb. Peaaegu kohe pärast lahingut kustub linnas valgus ning seiklejad on sunnitud Frora vööst kinni hoides templi kõrval asuvasse majja öömajale koperdama.
Öösel valvet pidav Õunake näeb tänaval orke kamandavat pikka mustas kapuutsiga keebis meest, kes kõneleb tundmatus keeles, milles Õunake on kuulnud Theklat mõnikord vanduvat.