See Ove juhitud mäng algas 26. juulil 2003 kell 22.00.
Mängusüsteem on 3e, oma maailm.
Estara, Astra, Alidor:
Estara ja Viis Linna:
Estara piirkonna ajalugu
‘Estara on olnud kaua aega väike linn suure jõe paremal kaldal. See on koht, mis asub mägede orkide ja ida stepirahva vahel. Seega on siin olnud pidevate sõdade tallermaa... Jõge, mida saaks väga edukalt kasutada kaupade veoks, on sellel otstarbel kasutatud vaid mõningate üksikute valitsejate eluajal ning ka siis pole see toonud suuremat kasumit, kuna linnu pole enamasti leitud või on laevad lihtsalt kadunud. Suurema osa ajast on Estara linn ja selle väike kaaslane Alidor olnud võõrvõimu käes, kes on selle rahvast orjastanud, piinanud ja isegi linnadest välja kihutanud, kuid nüüd on käes aeg, mil me võtame tagasi oma esiisade maa ning kihutame Barudi järglased kaugele itta. Kaua oleme pidanud kannatama rõhumist, mille eest pole pääsu isegi rohelistes metsades. Varem tulid nad mõõgaga, kuid nüüd on nad hakanud võitlema tule abil, põletades maha metsi, mida meie maal ometi nii vähe on. Kuningas Frini au tuleb taastada ning tema troon anda tagasi neile, kes seda tõeliselt väärivad.’
Irimorn Ravitseja – põhja vägede juht
Valitses kord kaua aega tagasi Estaras väga tark ning vägev kuningas Frini. Ta oli vapper sõdalane ja hea valitseja. Rahvas ei tundnud sel ajal puudust ega nälga. Sõjavägi oli sel ajal Estaral selline, millele ei olnud vastast nende mägede vahel. Astra maksis sümboolset andamit, kuid oli vaba tegema enda eest otsuseid. Eriti tugev oli Estara ratsavägi, mis suutis üle kapata kõigest, mis tema teele ette jäi, olgu selleks orkiarmee või ida rahvaste sõjasalk. Frinil oli kaks poega ning tütar Andria, kelle ilule polnud kuningriigis võrdset. Vanema poja nimi oli Frini II ja noorema nimi Hangar. Noor Frini oli ülbe ja kõrk – sobimatu tulevaseks valitsejaks, kuid Hangar huvitus vaid sõjapidamisest ning ei soovinud juhtida riiki.
Pärast vana kuningas Frini surma krabas krooni endale vanem poeg, kuna Hangar ei soovinud sellest osa ja printsess oli vaid 14 ning seega sõnaõiguseta. Paari aastaga käis riigi sõjavägi niivõrd alla, et rändhõimud idas ja orkid läänes muutusid ülbemaks ning hakkasid jälle liikuma Estara külluse poole. Astra lõpetas andami maksmise Estarale. Hangar langes ühes Astra vastu peetud lahingus ning peale seda hakkas Frini mõtlema oma järglase peale. Ta oli sel ajal 27 aastat vana. Korraldati pulmad, kus Frini naitus oma õe Andriaga. Selline tegevus oli kuningakojale lubamatu, kuid kas siis Frini kedagi kuulas. Tal oli piisavalt tegemist piiride kaitsmisega. Aasta pärast pulmi jõudsid Estara elanike kõrvu teated, et hõimud olid liitunud ja itta on tekkinud viis linna, mis on ähvarduseks Estara vabadusele. Teiseks häirivaks uudiseks oli see, et kuninganna oli sünnitanud poja, kel olla olnud kaks pead ning vaid üks silm.
Samal aastal saak ikaldus ning rahvas küsis kuningalt abi. Väike abipalve, millele ei vastatud, puhkes mässuks. Estara kindlus vallutati linna enda elanike poolt ning kuningas rebiti neljaks. Noort kuningapoega ei leitudki, kuna kuninganna väitis jutud sünnitusest olevat vaid tühised kõlakad. Siiski uskusid mõned, et poiss oli sündinud ning pesitseb nüüd kusagil lossi keldrites. Tõendeid selle kohta ei ole leitud. Oli kuuldusi ja jutte, mis rääkisid, kuidas Andria, vihates oma venna rõvedat poega, viskas poisi jõkke, et see enam kunagi päevavalgust ei näeks.
Olles Estara õigusjärgne valitseja, astus Andria kuningannana troonile. Tema valitsemine oli rahvale meeltmööda ja linn hakkas jälle kasvama ning rikastuma. Kaitseks lääne orkide eest rajati mägede lähedale Alidor, mis pidas Estara kõrgajal üleval 700 ratsanikku ning suurt hulka lisatöölisi. Ka idapiir kindlustati, kuid Viit Linna ei suudetud alistada.
Pärast 16 aastat õitsengut levis Estaras kuuldus Barudi-nimelisest väepealikust, kes on enda tiiva alla kogunud kogu Viie Linna väed ning ähvardab sellega purustada Estara kaitse. Estara alistati, selle rahvas orjastati ning enamus neist viidi itta. Barud võttis kuniganna endale seaduslikuks naiseks, kuigi kuninganna oli umbes 40 aastat vanem, ning sai sellega õigused Estara troonile. Ka Alidor ei suutnud üksinda vastu pidada ning langes pärast 3-päevast piiramist. 9 kuud pärast pulmi sündis Andrial ja Barudil poeg, kuid kuninganna suri sünnitusel. Estara põlisasukad olid seitse kuud leinas nii enda kui riigi pärast. Kuid linna massiliselt saabunud ida hõimud rõõmustasid, kuna neile oli sündinud uus kuningas. Algas põliselanike metsapagemine.
Kõik viis ida linna ja Estara olid nüüd ühe kuninga võimu all, kes tegi kõik, et Estara põlisrahval hästi ei läheks. Tekkisid liikumised, mis tegelesid vaid nende tagakiusamisega. Kuna Barud ei sallinud orke – räägiti, et ta oli nendega võideldes kaotanud ühe silma – jäi Alidor edaspidi sõjaväelinnaks ning sealne sõjavägi nägi suurt vaeva, et orke mägedes hoida.
Barud suri noorelt. Tema riigi pärast hakkasid võitlema paljud, kuna tal oli tohutult sohipoegi kõigis kuues linnas ja lisaks sellele veel kolm enam-vähem seaduslikku poega konkubiinilt. Järgnesid kolm aastat kemplemist ning tapmisi kuninglikus peres, mille tagajärjel surid paljud, kes oleksid olnud paremad valitsejad kui Ragnak, kes sai lõpuks troonile. Tänu sellele kolmeaastasele segadusteajale võitlesid Viis Linna endale vabaduse Estara võimu alt ning Barudi sohipojad võtsid sealse võimu enda kätte. Kuna kõik tahtsid näida sama võimsad kui nende isa ja valitseda kõiki viit, siis järgnesid võitlused linnade endi vahel. Senini on nende vahel pidevad tülid, kuna kõik valitsejad peavad end õigeks Barudi pärijaks. Estara jäi õnneks kaugemale ning seega ajas siin omaenda asju.
Ragnaki laste arv ei ole teada, kuid ta oli viimane kuningas, kes suri loomulikku surma.
Järgneva saja aasta jooksul valitsesid kuningad vaid aasta või paari kaupa, mõned said siiski trooniga pisut kauem harjuda, kuid sugulased tegid kõik, et kroonikandja end liiga mugavalt ei hakkaks tundma. Sel ajal levisid õukonnas kõiksugu mürgid ning keegi ei võinud end turvalisena tunda – valitseja ennekõike.
Lõpuks leidus mees, kes lõpetas selle veresauna ning võimuvõitluse ja viis troonile kindla valitseja – enda. Kunigas Theritos põlvnes samuti Barudist ning oli väga julm valitseja. Tema võimulolekul kirjutati Estara seadused, mis on vägagi konkreetsed ja julmad. Linnas levis korruptsioon ja kuritegevus, kuigi selle eest karistati julmalt. Kuid ainukesed kes said seadusi omal nahal tunda, olid maa päriselanikud, keda karistati igal väiksemal võimalusel. Algas uus metsajooksmis- ja maaleasumislaine ning linnadesse jäid vaid üksikud põlisasukad.
Theritosel oli kinnisidee luua Estara linnale võimas laevastik. Jõgi oli ning seda oli vahel kasutatud ka kaupade vedamiseks. Seega peaks see kõlbama ka sõjapidamiseks. Alustati ulatusliku metsade raiet ning hakati laevu ehitama. Esimesed kõlbasid vaid jõepõhjas sõitmiseks. Kulus mitu aastat, enne kui kuningas aru sai, et laevastiku omamine sellistes tingimustes on võimatu, kuid kahju oli tehtud ning metsad enamuses maalt kadunud. Kuid laevaehitusega seoses on Estaral ka häid mälestusi -just nimelt sel ajal loodi linna esimene avalik maja, lootuses seilajaid püüda.
Pärast Theritose surma sai kunigaks tema poeg Lughar, kes sai oma erilise julmuse poolest lisanime Raiuja.
Autor: Gramin Parenus – endine kuninglik kojaülem. Hukatud sellesama teose kirjutamise tõttu Lughari valitsusaja alguses.