Foorumi Avalehele

Jäta vahele kuni sisuni


Cormyri Teenistuses: Lee lugu

Mängugruppide seiklused, kõigile lugemiseks
Kasutaja avatar

Cormyri Teenistuses: Lee lugu

PostitusPostitas Fromhold 13:11 5. Jaan 2004

Payli juhitud mäng FRs, Cormyris.
Xi Xia Li Tong sündis riisipõllul. See ei olnud kombeks, aga mis parata kui väike Li just seal ja sel hetkel ilmavalgust ja riisipõldu näha tahtis. Tema nimi tähendabki Keset Riisipõldu Sündinu. Seda peeti väga tähenduslikuks. Ta sündis paljulapselisse perre, nagu tema maal kombeks, sest rasestusvastased meetodid on seal kandis põlu all. Ega tühja ikka ei surgitud. Vanemad olid vaesed – ka see oli kombeks – ja nii saadeti noor Xi Xia Li Tong juba väga õrnas eas kaugele mägikloostrisse, et vanematel oleks vähemasti üks suu vähem toita.

Tema guru õpetas talle võitluskunste ning energiat oma mõttega suunama ja kontrollima, juhatas talle teed vaimuilmas.

Paraku lõppes tema idülliline elu seal kloostris kurvalt. Kloostrisse lõi välk ning tabas kloostri keskosa ning ühtlasi nende guru. Ja klooster põles maha. Igatahes polnud Lil enam kuskile minna. Seega läks ta laia maailma, et oma oskusi täiendada ja vaimumaailma avardada ja praktiseerida.
Filosoofiast: pigem jookse, kui võitle. Pigem võitle kui haava. Pigem haava kui vigasta. Pigem vigasta kui tapa. S.o., kui kaitsed end, kasuta ainult miinimumi oma jõust, et tulemust saavutada.

Lee näeb välja kui Shaolini munk: kiilakas, kollane, orazhide lohvakate rõivastega, kaikaga. 185 cm pikk. Rahuliku meeldiva näoga, hoolimata kitsavõitu silmadest.

Xi Xia Li (Lee) Tong jõudis lõpuks Läänemaailma. Jõudis nati ringi vaadata, kui jubatuldi lahkelt tööd pakkuma, hoolimata koledast kollasest nahast. Viidi kokku kamba veidrikega, kellega koos pidi hakkama mingit kastikest Sembiasse viima. Kamp oli tõepoolest veider: üks oli kääbus, kelle nahk oli haigusest nii puretud, et vaene kääbus oli täitsa halliks tõmbunud. Siis oli veel mingi mees, kes esialgu suht uduse mulje jättis, aga siis tuli välja, et tal on ka mingid huvitavad oskused, nt. oskas ta silmadest valgust eritada. Aga õnneks oli kogu seltskonnas ka üks Lee mõttekaaslane, kellega sai mõnusasti trenni teha ja end proovile panna. Ainuke asi, et vaene munk oli teinud saatusliku vea ja oli treeninud ainult oma keha, mitte vaimu. Aga seda annab parandada.
Lee üllatuseks osutusid aga uued kaaslased suhteliselt vastutustundetuteks ning ajasid mitu päeva hoopis teisi asju. Algul Lee küll virises, aga lõpuks leidis, et võõras maa ja võõrad kombed ning hakkas ka uusi asju ajama. Hoolimata asjaolust, et kogu värk talle segaseks jäi, sest tundus, et kaaslased rääkisid oma plaanidest ja juhtumistest võimalikult segaselt, jättes iga kord vähemalt poole mainimata. Üleüldse olid nad ühed probleemsed kujud: neid jälitasid mingid punased silmad ja Lee avastas teatud pahameelega, et need jälitasid nüüd ka teda.
Niisiis hakkas ka Lee kõrtsmikku otsima.
Esialgu käidi mingi mäe peale, et mingeid mehi mustas püüda. Selle tegevuse eesmärk jäi Leel segaseks, aga ta kaaslaste udutamisest, et kuidagi on nad seotud mingi kirjaga ja kõrtsmikuga. Aga mäel passimine ei andnud paraku mingeid tulemusi.
Pika pinnimise peale sai teada, et mingi varas, kes äsja suri - erinevatel andmetel tornis, müüril või luugis - võib-olla teab asjast midagi. See rõõmustas Leed, sest seni tundus kogu otsing suhteliselt mõttetu olevat. Niisis pidi varga üles äratama. Surnust. Lee uuris asja ning sai teada, et ohoo!, Läänemaailmas saab raha eest kõike. Aga rahaga oli tema kaaslastel lood halvad. Eks siis Lee, kellel seda jälle liiga palju oli, kraapis oma kukru välja ja luhvtitas oma münte, nii et varas üles äratati.
Varas oli oma päästjate vastu hämmastavalt tõre ja tänamatu ning keeldus midagi asjalikku rääkimast. Eks siis Lee kõneles temaga kaua ja hoolikalt sõnu valides, püüdes vargaga häid suhteid luua ning temas usaldust äratada. Õnnestus. Isegi väga hästi ning Lee pigistas vargast kõvasti infot välja ning sai teada, et teda oli palgatud ka kõrtsmikku otsima, kelle kohta jutud käivad, et ta on surnud ja tema isand on ta tappa lasknud. Isandaks osutus keegi Wunderkind, kelle nimi Lee kaaslaste seas märkimisväärset elevust ja ärevust tekitas. Pika küsitlemise peale sai Lee teada, et tegemist on nende endise sõbraga, kes kunagi kuhugi ära kadus. Igatahes leppis ta vargaga lõpuks kokku, et viimane raha neile vaikselt tagasi maksma hakkas ning lasi tal minna. Varas läks ja talle järgnesid Lee ja Munki-Tunki. Lee kaotas ta varsti silmist, aga Munki oli osavam ja nägi, kuhu majja varas sisenes.
Siis hakati Sembia poole liikuma. Sembia piiril kohtuti Thaaliga, mehega, kellega nad pididki seal kohtuma, et tema nad Sembiasse viiks. Aga too oli just põgenemas ja nii nad siis kihutasid oma vankriga tuhatnelja minema, et siseneda Sembiasse teisest kohast. Öösel jälitas neid mingi koll, kelle eest põgeneti. Järgmine öö müdistas jälle mingi suur seitsmepealine koll ringi ning ootamatult ründas väikest reisiseltskonda. Kõik pistsid plagama, aga väene kääbus ei jaksanud joosta ja jäi kolli lõugade ette. Lee pöördus selle peale ringi ja muutis kolli sõbralikumaks, aga kahjuks jõudis kääbus talle haamriga vastu varbaid äsada. Seepeale sai koll endastmõistetavalt jälle pahaseks ja võitlus läks lahti. Thaal virutas hästi ja teised ka, Lee leidis, et rusikatega on sellist mürakat mõttetu taguda ning andis kaikaga pihta, ehkki kokkuvõttes keksis ja hüples ümber kolli, et Thaalilt ja päkapikult mõned pead endale suunata. Ja lõpuks lõi keegi kolli surnuks ja siis oli nii hea.
Viimati muutis Fromhold, 0:52 12. Apr 2004, muudetud 2 korda kokku.
Tartu Seksiguru
Fromhold
Valingu veinimeister
 
Postitusi: 1045
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Fromhold 13:45 9. Jaan 2004

Seltskond hakkas jälle edasi liikuma. Lee avastas heameelega Munki tõsisema huvi oma mõttejõu arendamiseks ning asus teda juhendama. Mõne päeva pärast mindi mägedesse, et otsemat teed pidi Sembiasse jõuda. Mägedes kohtuti mingite väikeste kahejalgsete koertega, kes olid Munki tuttavad ja hakanud palgasõduriteks. Üldiselt olid nad väga sõbralikud mehikesed.
Vestlus käigus kuulis Lee jälle üht-teist kellegi Bruenori kohta, kes on tema kaaslaste sõber... pigem vist kaaslane siiski, ning ta tundus mingi metsik ja verejanuline mees olevat.
Pärast mägesid jõuti mingisse küll, kus üks hiid maju lammutas ning raha nõudis. Nüüd avastas Lee, et tema kaaslased on samuti üsna verejanulised, peale Johanni, kes tahtsid selle eest hiidu kohe veristama hakata. Hoolimata Lee pakkumistest oma nina asjasse toppida, otsustati teda rünnata. Lee küll väitis, et röövi eest ära tappa on barbaarsus ja julmus, aga ega see kedagi ei huvitanud. Tükk aega nugistati selle kallal, et hiid külast välja saada, aga selle tulemuseks oli vaid pettumus ja Johanni murtud jalaluu. Nii siis algasid läbirääkimised ning kokkuvõttes maksti hiiule, kes oli väga mõistlik mees, natuke raha ja lahkuti sõpradena. Seltskond liikus edasi.
Jõudsime linna, kus Johanni jalg parandati ja linnavõime hiiust teavitati. Siis liiguti edasi, kuni nähti selja taga nelja musta meest ratsutamas. Hobustele anti piitsa ja peideti end mingisse lakka. Öösel, kui Lee valvas, visati äkisti lakka neli tõrvikut ning kuivanud heinad süttisid. Lee huilgas kõvasti ning hüppas pea ees saltoga lakaluugist välja, maabudes nelja musta mehe seltsi, kes talle kaks ammunoolt kerre lasid. Lee sai ühega neist sõbraks ning liikus lahingust eemale. Vahepeal olid välja tulnud ja Moren ja Thaal, kes südilt lahingusse astusid. Lee lõi ühe vastastest jalult ning nägi enda poole tormavat meest, kellel ta aga kõri läbi lõikas. Vahepeal olid Munki ja Johann saanud võitu veel ühest mehest mustas ning viimane üritas põgeneda, aga Thaal ja Lee rebisid ta sadulast ning sidusid kinni. Nüüd oli lohetapjatel kaks vangi.
Mehed mustas riisuti paljaks, avastati, et majas on perekond tapetud ning liiguti siis eemale. Hommikul hakti vange üle kuulama, mille käigus saadi teada, et üks mees ei räägi ja teine ei tea suurt midagi. Aga nii palju õngitseti välja, et nad palgati Sembias Ordulinis Leed ja kaaslasi tapma, et mingi pistoda kätte saada, ning neid palkas mingi võimas organisatsioon nimega Zhentarim ja nad ise on ka nüüd zhentarimid. Ja hetkel käib arutelu, mis nende tüüpidega edasi ette võtta.
Tartu Seksiguru
Fromhold
Valingu veinimeister
 
Postitusi: 1045
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Fromhold 16:04 25. Jaan 2004

Lee üritab meenuada, aga kuna tal enamus aega oli seigeldes räme peavalu, siis võib ta mõnes faktis eksida.
Ootamatult kostis metsast krõbinat, Lee sõrmed tõmbusid rusikasse ja keha pingule kui vibunöör, kui kostis hõige "Hei, olen Andy". Mispeale kõik lõtvusid ja jooksid tulijat tervitama. Too oli Moreni masti mees, ainult ilma kohmaka rauakoluta. Selline lühike. Tuli välja, et Andy oli nende vana kaaslane.
Pärast mõningat vaidlust otsustasid Lee ja kaaslased, et viivad kurjategijad võimude kätte. Leel olid küll teatud kahtlused, sest oli ju võimalik, et meestel oli võimudega head sidemed. Aga mõeldus tehtud, hommikul visati mehed risti üle sadula ja hakati astuma.
Õhtul jõuti kõrtsini, kuhu ükski läänemaalane peale Andy sisse minna ei tahtnud, kartes, et kohalik rahvas vangide pärast peksa annab. Ja jälle sai Lee targemaks läänemaailma kommete suhtes.
Mindi siis metsa. Tehti väike tuli ja sääti end mõnusasti magama, kuni Munkki Leed toksis ja väitis, et siin on keegi. Lee kuulatas ja kuulis mingist suunast kellegi tumedaid pikki hingetõmbeid. Lee mõtles, siis tuli kaval mõte ja heitis oma kristallkuulikese hääle suunas. Kristallkuulike teatas, et seal on suur mees. ee tabas kirjeldusest ära, et tegemist on vist trolliga ning hakkas hiilides oma kristalli ära tooma. Ja korraga märkas hirmuga, et troll on tema kuulikese võtnud ja järab seda puu taga. Hetkeks tahtis Lee talle kallale karata, aga siis võitis kaine mõistus ja ta tegi eluka jalgealuse libedaks. Koll kukkus ja pillas kristalli. Lee korjas selle üles ja läks lahinguks. Pärast karmi madistamist ja mitme mehe pildituks langemist saavutas seltskond hiigava võidu.
Järgmine päev liiguti edasi ja jõuti linna, kus äriti maha kõik kraam, mis pättidelt võeti ning saadeti pätid vangi, kes ilmselt oksa tõmmati.
Liiguti edasi, kuni keegi oli vankritega tee blokeerinud. Lee ja sõbrad läksid rongiga mööda ning kappasid vankrite eest ära. Lõpuks jõuti oma sihtmärgini, kus anti ära karbike.
Siis mindi Ordulini, kus hangiti mõnus koht, kus olla. teenindus oli priima, sai sauna ja isegi lõhnakepikesi. Ja massazhi. Lee tundis end peaaegu kodus. Lee pani ka tähele, et hoolimata Munkki bravuurisevast käitumisest õhtul läks ta siiski uue tulijaga koos magama ja hommikul veel käristas talle välja ka. Niisiis... sellepärast nad olidki nii rõõmsad, kui Andy saabus. Lee nati imestas, arvestades pikkuste vahet, aga kes neid läänemaailma kombeid teab. Aa, ja ühtlasi märkis Lee ära, et läänes on päkspikud suhteliselt ihnsad elukad.
Liiguti oma teise sihtmärgi poole, kleidi poole. See saadi suuremate vahejuhtumiteta kätte, kui mitte arvestada seda, et Munki jäi korra pimedaks, aga õnneks oskas Moren teda ravida. Huvitav, kuidas ta siis iseendaga hakkama ei saa? Munki kaotas seepeale vähimagi aruraasu ja jooksis amokki, aga see oli Lee tähelepankute järgi Läänes tavaline, et ei suudetud oma emotsioone kontrollida. Polnud kannatlikud.
Leele hakkas silma kleidipaki väike suurus ja ta kahtlustas, et ehk polegi tegemist kleidiga. Kui just pole väga peen siid. Aga siis arvas ta, et see pole nende asi ja jäi rahule. Kusjuures Sunerand ise piilus ka karbikesse nii, et seiklejad sisu ei näinud.
Edasi mindi "koju" Suzaili Sunerandi juurde, kes andis neile tasu ning seletas natuke ka pakikese olemusest. Tuli välja, et seal ikka oli pistoda, aga selle kollase käki sisse sulatatud. Lisaks saadi teada, et regenti oli üritatud tappa, mis viis Lee mõtted kohe vargalt võetud kirjale. Ta luges selle veel kord läbi, aga ei saanud paraku ühtegi vihjet.
Tartu Seksiguru
Fromhold
Valingu veinimeister
 
Postitusi: 1045
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Fromhold 19:13 19. Mär 2004

Pärast seltskonnast eraldumist ja mediteerimist otss Lee jälle oma kaaslased üles ning kuulis, et nood on jälle mingi uue seikluse kallal. Seekord oli siis Moreni perekond maha tapetud. Aga siis jälle üles äratatud. See käib siin Läänemaailmas ikka eriti lõdvalt.

Lee avastas teiste seltsist kurikuulsa Bruenori. Lee pidi endale tunnistama, et kõik jutustused olid kõvad liialdused ja Bruenor osutus päris mõistlikuks kääbuseks. Ainult natuke torm ehk... Igatahes taheti seda meest leida, sest arvati, et tema teab Moreni pere tapjatest midagi. Esialgu üritas Lee tema mõisa sisse pääseda, aga öeldi, et peremees on lahkunud. Isegi laeva oli järvel märgata.

Pärast mõningat arutelu otsustati, et kääbused lähevad paadiga laevale järele, Munki ja Lee aga üritavad mõisa sisse pääseda: äkki ikka valetati ja mees on mõisas. Leel, Thaalil ja Munkil õnnestuski sisse pääseda, pärast Lee vestlust uksehoidjaga. Aga mingil veidral põhjusel ei oldud majas just eriti viisakad ning Lee ja Munki pandi luku taha. See ärritas muidugi, sest oli plaan maja läbi otsida. Esialgu prooviti kavalusega välja saada, aga see ei läinud läbi. Ukse taha ilmus küll otsitav mees, aga see oli üllatavalt vastupidav Lee veenmisjõule.

Siis leiti, et vaja ikka osavusega välja vingerdada. Lee muukis luku lahti, avas riivi läbi ukseluugi ning üheskoos mindi kolmandale korrusele tagaotsitavat leidma. Plaanis oli ta kähku nokki lüüa, aknast alla visata ja varvast teha. Paraku ei läinud asjad sugugi mitte nii libedalt ning pärast väikest madinat valvuritega jõuti tüübi magamistuppa, kust Thaal alustuseks miskipärast minema kõndis ning Munki peaaegu oimetuks löödi. Lee purustas akna, laskis Munkil sealt välja hüpata ja põgenes ka ise, hüpates elegantse saltoga aknast alla. Siis ujuti kaldale, Thaali ei leitud, küll aga saatis Lee talle sõnumi, kuhu tulla. Igatahes pageti paadisilla juurde, aga peagi tuli mõisast välja hunnik mehi ning hakkasid Leed ja Munkit otsima. Ilmselt. Igatahes lippas Munki külla ja tõi Leele ja endale hobused. Nendega pisteti siis jälle plehku.

Hommikul kohtuti kääbustega, kes olid ka juba saanud teada, et otsitav mees mõisas on. Kuulnud, mis juhtus, leidsid nad, et on viimane aeg lossi sisse tungida. Lee üritas neid küll veenda plaani mõttetusesm aga kus nemad! Kääbused tormasid hooga vastu ust, rammisid selle maha ja hakkasid kaklema. Lee pidi tunnistama, et kui tema selline mürsk oleks, siis oleks ta ka ilmselt mõisale niimoodi peale jooksnud. Läkski siis kohalike sõjameestega lahinguks. Lee võttis mõned mehed jalust nagu tavaliselt, mispeale Bruenor nad sodiks hakkis. Pärast lahingut leidsid aga Lee ja Munki, et neil on suht mõttetu edasi minna, sest mõlemad olid päris hullust lakki saanud. Nandapsi mindigi siis linna tagasi, et end ravida. Teel kohtuti Johanniga, kes ka mõisa läks. Nojah, igatahes jõudsid nii Johann kui kääbused Leele ja Munkile peagi järele. Olid ka plehku pannud. Munkit ajas muidugi naerma, et Bruenor varvast lasi, aga Lee arvamine kohe tõusis kääbustest: taktikaline taganemine tuleb ikka kasuks.

Linnas hankis Lee omale ühe maagilise asja, mis kohe kasuks tuli. Sealjuures imestas ta oma kaaslaste helduse üle, kes seni talle suht kitsid tundusid... ega midagi, tundub, et Leed hakatakse omaks võtma. Vaikselt otsustas Lee, et seda ta ei unusta ja kord saab see tasutud. Veel uuris Lee kõvasti vampiiride kohta, sest on kuri kahtlus, et mõisas pesitsenud mees on vampiir.

Siis kohtuti mingi naisega, kes oli vist kõrgemast seisusest, igatahes kõik roomasid ta ees ja arvasid, et ta teenete eest heldelt tasub. Nagu see oleks oluline. Oluline on see, et kord oleks majas ja kõik selge. Mitte mingi tasu. Aga mis sa ikka siin mitme tüübiga sõdid. Läänemaailmas lääne kombed.

Aga keset rääkimist vajus järsku kohale mõisaomanik koos paari kaaslasega, kellega kohe löömaks läks. Ega Lee jõudnudki suurt midagi teha, esimene vend lõi ta kähku pildituks ja selliliasendis Lee selle lahingu veetiski. Pärast keegi Paladiinipoeg ta küll turgutas, aga siis Bruenor just hakkis viimast vastast, nii et Lee võis ainult riideid kloppida ja asjalikku nägu tehes köhatada.
Tartu Seksiguru
Fromhold
Valingu veinimeister
 
Postitusi: 1045
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Fromhold 10:52 19. Apr 2004

Seoses Suure Draakonipühaga pidi Lee kaks päeva puhkama ja pidutsema. Kui sõbrad tagasi saabusid, teatasid kääbused, et Munki sai surma. Lee tundis hetkeks kurbust - Munkiga sai vähemasti trenni teha -, aga siis meenus talle, et siin Läänemaailmas pole surm just eriti õudne asi ja surnust tullakse suht tihti tagasi. Kääbused juba mainisid ka mokaotsast, et keegi Paladiinpoeg ajab raha kokku. Ning hakkasid pärast seda arutama mingeid kirve-värke. Lee uuris, et noh, mis toimub siis, midagi uut ka on?

Oli küll. Nimelt saadi vahepeal jälle uus ülesanne. Proua Sunerand oli röövitud, nii et teda pidime taga otsima. Samuti mingisuguse kääbuste küla hiiglase käest päästma. Noh, nendega oli Leel juba kogemusi. Suht mõistlikud vennad, räägid natuke ja kõik saab korda.
Igatahes hakati juhtlõngasid uurima: Sunerandi kodust leiti kukkur mingi märgiga, märk kuuluvat väidetvasti mingile ida pätibandele. Prooviti pisut täpsemalt uurida, aga kõik läks vett vedama. Järgmine päev hakati kääbuste küla poole minema.

Sellele lähenedes hakkasid kõigepealt silma laibad. Kääbuste pmad. Bruenor ja Moren läksid silmnähtavalt tigedamaks, hakkasid puhisema ja mörisema nagu neil kombeks, kui tahavad end veelgi vihasemaks ajada. Külas öei öeldud suurt midagi ning pärast öist puhkamist läksid Lee ja ta kamp hiiu jälile. Jälgi ajada polnud eriti raske - hiiu pirakad jalalabad olid mõnusad jäljed jätnud. Jõuti hiiu koopasse, kus hiidu ennast kodus polnud.

Seal uuris Lee, et mispärast nad üldse seda teevad. Tuli välja, et mingi Moreni sõber käskis. Algul ei tahtnud Lee kohe kuidagi sellest osa võtta - hakka siin enda eluga riskima ja hiiglast veristama -, aga kuulnud, et tegemist on mingi maagilise lepinguga, ei vaielnud ta enam vastu.

Kõik pugesid peitu. Ja hiiglane tuli. Ja läks lahti veriseks võitluseks. Metsik. Verd ja soolikaid lendas kahte lehte, Bruenor vehkis kirvega nagu meeletu, Moreni silmad omandasid kergelt punaka läike ning ta hullus ka täiesti ära ning muudkui loitsis ja kolkis haamriga. Munki muudkui jooksis ümber hiiglase ja tegi ootamatuid hüppeid ning tabas teda alati kõige ootmatumatesse kohtadesse. Lee aga meenutas hiiule tema kadunud ema, vägivaldset isa ja kõike muud koleda, nii et hiid aina karjus valust. Igatahes lõppes asi nelja verise seiklejaga ja ilma peata hiiglasega.
Kohutavast võitlusest kurnatud seiklejad suundusid väsimusest hoolimata tagasi külla.

Järgmine päev asuti jälle teele. Ida poole. Et uurida mingeid mahapõletatud külasid - kes põletas ja miks? Tuli välja, et zhentarimid. Liiguti edasi ida poole, et pätikambast teada saada. Linnas nimega Highcastle saadi teada, et z-märki kandvad sõdurid on kohaliku maavaldaja ihukaitseks. Mindi siis tema mõisa, Lee saatis oma kristallkuulikese asja uurima ning avastas, et mõisas on oma 200 zhentarimi. Mingi aeg tuli kohale keegi Moreni valge habemega sõber, nimeks Karzang või midagi sarnast, kes ütles, et Sunerand olla selles mõisas - või oli äsja seal olnud. Öösel uuris Lee veel oma kristalli abil mõisa, aga Sunerandi ta ei näinud.

Hommikul läksid mõisa veel hunnik zhentarime ja Moren vestles mingi loitsu abil Paladinpojaga, kes lubas saata 40 (!) meest ja palus Sembia võimudega ühendust võtta. Samuti tuli mõisast mingi talupoeg ning Lee astus talle ligi ning kähku sõbraks saanult kukkusid nad lobisema. ii muuseas tuli välja, et mõisas on küll üks naisterahvas vangis, keda erilise hoolega valvatakse, teda hoitakse keldris, vasakult kolmandas ruumis ning selle eest on kaks sõjameest. See selgeks tehtud, soovitas Lee tal sellest kohtumisest mitte kellelegi rääkida ning läks tagasi oma sõprade juurde.

Munki lippas linna võimudele asjast teada andma ning saabus tagasi kellegi uurijaga, kes läks mõisa juurde ning rääkis seal. Tagasi tulles teatas ta, et uurimine on läbi viidud ning väidetavalt pole seal meie otsitavat inimest. Siis lubas ta, et läheb tagasi ja nad arutavad asja kuskil nõukogus. Ja siis tegutsevad. Ning lahkus.

Lee ja tema kaaslased otsustasid mõisat siiski omal käel puistata ja Sunerand sealt pihta panna.
Tartu Seksiguru
Fromhold
Valingu veinimeister
 
Postitusi: 1045
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Fromhold 10:24 11. Aug 2004

Otsustati oodata, kuniks abiväed tulevad, sest tundus, et xhente on ikka liiga palju seal sees. Igati mõistlik mõte, muidugi.

Järgmisel päeval varitsesid Johan ja Lee tee ääres, et mõisasse minejaid püüda. Tuligi üks kamp. Muutes end nähtamatuks liikusid Johan ja Lee teele, Lee tegi ühe neist enda orjaks ja Johan muutis ta jälle nähtamatuks. Selleks oli küll natuke hilja, sest Leed juba märgati, aga parem hilja kui mitte kunagi.

Siis lasi Lee orjal põgeneda, teda aeti taga ja lõpuks pani Lee nad omavahel võitlema, muutes selle käigus ühe veel enda orjaks - et oleks oma mees mõisas.

Öösel hakkas juba abivägi tulema. Mingi pime päkapikk tuli, kes rääkis, et looduse tasakaal on paigast ära ja ta tuli vaatama, et mis värk on. Kuuldes, et meie just seesama asjaga teeleme, lubas abiväge saata. Ja vaata aga vaata, järgmisel päeval saabus trobikond kääbuseid.

Koos nendega pandi lähedalolevasse veskisse varitsus üles, et kui keegi jälle mõisasse läheb, siis tapavad ära. Ühed tulidki ja pärast pikemat madinat oli tulemuseks verest voolav sild, hunnik surnuid ja üks Lee võimu all olev zhentide pealik. Tema aga ei teadnud mitte midagi olulist. Igatahes sai temast Lee ihukaitsja. Nimeks oli tal Koran.

Siis saabusid Paladinpoeg ja tema mehed. Lee saatis oma kristalli mõisasse, et vaadata, kuidas seal asjad arenevad. Sai teada, et ühte naisvangi hakatakse transama ja suurt kivikuju laaditakse vankritele. Pandi siis koos Paladinpoja ja tema meestega lähedalolevasse külla varitsus üles. Zhentid hakkasid tulema, nii umbes 100 ringis oli mehi. Külas läkski lahinguks. Lee uimastas paarkümmend meest ja Moren tekitas nende sekka hunniku metsistuinud loomi, Munki tagus ka kedagi rusikatega. See kivikuju ärkas ka ellu ja lõhkus hunniku maju ära ja paar pihutäit mehi lisaks. Siis hakkas Bruenor temaga sõdima.

Samal ajal päästsid Johan ja Lee Sunerandi vankrist välja. Lee muutis vankri ligaseks ja hakkas seda küljel lohistama (kivikuju oli selle kummuli keeranud, õnnetuseks just siis kui Lee selle all oli - ja siis ta muidugi rabas Lee järgi, nii et Lee üks käsi ei liikunud enam hästi). Samal ajal muukis nähtamatu Johan vankrilukke ja õnnestudes koukis Sunerandi välja. Koos punuti siis kokkusaamispaiga poole.

Ka lahing lõppes ja neile järgneti. Hakati siis koos Cormyri poole minema. Sunerand istus Lee ees hobusel, ikka veel ahelates, sest polnud aega neid muukima hakata. Korraga kostis vuhin ja Sunerand rebiti Lee käte vahelt õhku. Ja siis Sunerand kadus... Lee kargas umbes õhku talle järgi, mingi Lilla Draakon pani Bruenori lendama, kes üritas arvatavat kolli õhus kinni püüda. Aga ebaõnnestus. Peeti siis kinni. Paladinpoja mehed liikusid edasi, Lee ja seltskond jäid maha, et mõis maha ära vallutada ja Sunerand üles otsida. Koos nendega jäi maha üks Lilla Draakon, võlur. Nimi oli tal lõpp pikk ja keeruline ja liiga läänelik, nii et Leel küll see meelde ei jäänud. Nii ta siis hakkas teda Loheks kutsuma, mis oli vist üks osa ta nimest.

Igatahes kui nad tagasi mõisasse jõudsid oli see juba tühi. Põletati maha siis.

Edasi hakati Sunerandi jälgi ajama. Moren muudkui pinnis oma jumalat ja nii sai minemissuuna kätte. Kiirustati seega Cormyri poole. Tuli välja, et Sunerand viidi Suzaili, Cormyri pealinna. Suzail pandi kohe blokaadi ja läks otsimiseks. Lee käis ka ringi ja pinnis ja küsis ja uuris jne. Sai teada, et üks kahtlane naisega seltskond liigub jah ringi - Lathanderi preestrinna rüütlitega. Lee arvas, et tegemist on äkki Sunerandiga. Uuris siis, kust saaks infot. Pakuti üht võlurit, aga tema ei osanud midagi öelda. Teatas ainult, et Lee seltskonna asjad, mis kunagi tema juurde olid jäetud, varastati. Koba.

Igatahes sai Lee teada, et keegi Wunderkind on varaste pealik ja tema peaks ikka saama välja uurida, kus Sunerandi peidetakse. Võeti siis temaga ühendust, Wunderkind nõudis vaeva eest 5000 kuldtükki ja lubas äri ajada ainult Munkiga. Munki siis läkski, teised nähtamatuna kaasas. Raha polnud. See ajas Wunderkindi närvi ja käskis järgmine kord tuua. Leppis uue kohtumise kokku, käskides seekord tõesti üksi tulla.

Lee andis Munkile oma kristalli kaasa, et ta kuuleks, mis toimub. Munki kohtus mingi kääbikuga, kes pidi raha võtma ja siis Munkile Wunderkindi aadressi ütlema. Lee tormas kohale, tegi kääbiku oma orjaks ja sai teada, kus Wunderkind ootab. Munki siis tuiskas minema, pägarikud, Johan, Lee, Koran ja kääbik ja Lohe hakkasid ka jooksma.

Munki astus nimetatud maja uksest sisse ning sattus mingisse puuri. Kostis Wunderkindi häältning kristall, keda pimedus ei seganud, märkas teda ühes pimedas nurgas istumas. Läks kauplemiseks lahti. Lee saatis Munkile telepaatiliselt sõnumeid, kus teised on ja millal tulevad, paludes seni Wunderkindi kinni hoida, kuniks Bruenor ja teised saabuvad.

Kääbikut sundis ta ka ütlema, mitu väljapääsu on ning Lee läks tagaukse juurde. Siis rünnati, Bruenor hakkas ust lõhkuma. Lohe tegi toa võrke täis, nii et Wundekind ei saanud eriti liikuda ning Lee tuli tagauksest sisse. Wunderkindini jõudes sai ta gnoomiga kohe sõbraks ja siis mindi kõik koos sõbralikult Moreni koju.
Tartu Seksiguru
Fromhold
Valingu veinimeister
 
Postitusi: 1045
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Fromhold 21:36 11. Aug 2004

Wunderkindilt pinniti välja, et kaks kaupmeest olid kirjeldatud seltskonnale transanud kaks hobust linnast välja. Mindi siis nende juurde, kuulati üle ja saadi teada, et see vastab tõele ja hobused jäeti linnast põhja poole.

Moren konsulteeris oma jumalaga ja hakati selle juhatuste järgi järgmisel hommikul lääne poole minema. Võeti kaasa ka üks Lillast Draakonist jäljekütt. Öösel valvates märkas Lee metalli põõsaste vahel läikimas ning saatis oma kristalli kontrollima. Üks mees.

Lee suunas oma mõttejõu mehe poole, mehele meenusid tema kõige traagilisemad, trööstitumad, õudsemad, jäledamad ja kaledamad hetked ning ta langes mälestustest piinatuna mütsatades maha. Lee sikutas ta lõkke juurde, sidus kinni ja ajas teised üles.

Lee uuris, et kellega tegu. Vang ütles, et ta on metsavaht, aga ise kirtsutas nina ja vaatas mujale... "Valetab!" tähendas Lee ja Bruenor haaras seepeale mehest kinni, tõstis õhku ja äsas vastu puud mõned korrad. Moren andis lõuksi ka. Igaks juhuks. Lõi ühe hoobiga mõlemad silmad siniseks.

Seepeale kuulutas mees, et on hoopis palgasõdur ja ta palgati ühe mehe poolt neid 1000 kuldtüki eest tapma, tema sõbrad ootavad kaugemal metsatukas. Seepeale käskis Lee Koranil tüüpi valvata, muutis enda ja Munki nähtamatuks ja liikus täheldatud metsatuka suunas. Oligi kolm meest. Lee võttis oma mõttejõuga kaks maha, Munki lõi viimase selja tagant uimaseks. Siis jõudsid pägarikud ka kohale. Koos kuulati tüübid üle, aga suuremat ikka teada ei saadud. Ainult seda, et pärast tööd pidid nad oma baasi minema ja siis pidi mees tulema ja maksma.

Öösel tundis Moren esialgu seletamatut kihku midagi head süüa. Vaatas oma toidukotti. Vaatas Munkit... jaa... parem... aga lahja. Lee ka niruvõitu. Seevastu Bruenor näis mõnusalt rasvane suutäis. Puhas tai. Moren raputas pead ning läks metsa, kus ta oma jumaliku välgu suunas ühe väikse armsa valge jänkukese peale. Vaeseke tegi korra sabaga sops ja surnud ta oligi. Siis Moren rebis ta küüntega lõhki, rebis soolikad välja ja õgis toorest jänest nagu oleks see smooritud ja õlles küpsetatud metsis martsipaniga. Lõpetuseks sülitas suuremad kondid välja ning nätsutas metsikult tema nahka.

Teised vaatasid.

Hommikul otsustati Morenile abi otsida. Ta kutsus kohale oma tuttava valge vanakese, kes lubas üles otsida kellegi Gunnari, kes Morenile needuse oli peale pannud ja vaadata, kas ta saab selle ka maha võtta.

Moren pidas ka sõnumi teel Paladinpojaga nõu. See käskis pätid Suzaili toimetada. Nii siis pägarikud läksid edasi, Munki ja Lee tagasi.

Öösel Suzaili jõudes toppisid nad pätid Moreni koju kongi, nende pealiku Moro Lee orjastas ja käskis tal käituda nagu oleks ta oma missiooni edukalt täitnud ning andis talle oma kristalli kaasa.

Mees läks baasi, Munki ja Lee järgnesid ja passisid läheduses. Varsti raporteeris kristall, et keegi koputab. Moro avas ukse ja seal seisis mees mustas. Lee ja Munki hakkasid liikuma. Mees küsis, kas kõik on tapetud. On. Seepeale lasi mees mustas Moro käsiammust noolega pähe maha ja punus minema. Kristall järele ei jõudnud ja kui Lee ja Munki kohale jõudsid, siis oli juba kõik vaikne. Nad andsid mehed vangi, aporteerisid Paladinpojale ja läksid magama. Hommikul ärisid nad pättide tavaari maha ja asusid pägarikke jälitama. Õhtuks olid nad oma eelmises ööbimispaigas. Jänese nahale oli jälle vilgas elu tekkinud ning see roomas, hüppas ja lendas sellel asjalikult ringi.

Saadi ka sõnum pägaratelt: nad on mägedes ühe maja ees. Järgmisel päeval liikusid Lee ja Munki edasi, saabusid ühte külla, kust said teada, et pägarad olid üleeile kõvasti pidu pannud ja pool kõrtsu tühjaks joonud ja siis koos jäljekütiga mägedesse, ilmselt piki jõge üles, läinud.
Tartu Seksiguru
Fromhold
Valingu veinimeister
 
Postitusi: 1045
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Fromhold 15:44 27. Aug 2004

Lee kohtus teel pägarike juurde Xarioniga, kes oli oma vanamehe juures mingil labrakal käinud ja nüüd töllerdas vastu, silmad pahupidi peas ja käed värisemas. Lee viis ta kähku asjaga kurssi.

Teel mägedesse kuulis Xarion midagi/kedagi eespool krabistamas. Leed hoiatanud, jäid nad seisma. Nurga tagant astus välja zhent. Pärast hetkelist arusaamatust, mida täpselt tegema peaks, orjastas Lee mehe. Ja kuulas ta üle.

Tuli välja, et päkapikud olid mingisse auku kukkunud ja nüüd on vangis koos Sunerandiga ja zhente on linnuses 15. Ja vahitorn on ka kuskil üleval mägedes. Mehe nimi oli Zalis. Lee käskis Wunderkindil ja Tommil ka enda juurde tulla.

Peeti plaani. Lee ja Xarion muutsid end nähtmatuks ning ronisd üles vahitorni, kus Lee mehe orjastas. Tema nimeks oli Viramos. Tal keelati kohtumisest rääkida ning saadeti kindlusesse sisse.

Lee ja Xarion ootasid järgmist päeva, siis tuli uus valvur, kelle nad ära tapsid. Lee kutsus Wunderkindi, Tommi, Korani ja Zalise üles. Et ööseks valvur linnusesse ei naasnud, saatsid xhentid kolm meest asja uurima. Xarion virutas neile tulega ja Lee tegi jalgealuse libedaks, nii et nad kaks meest mäest alla kukkusid, kolmanda võtsid nad vangi ja sidusid kinni. Lee saatis klemmi linnusesse asja uurima.

Järgmisel ööl oli Viramos valves ja Lee käskis tal kaaslase uimaseks lüüa ja uksed avada. Tungiti sisse. Lee saatis Wunderkindi sõdureid mõrvama. See tehtud, kibeles ta ise ka kangesti lahingusse astuma ning nii muukis Wunderkind pealiku ukse lahti ja selle avanedes saatis Lee mehed sisse ja Xarion saatis mõned tulepallid.

Tommi suri kohe, Koran hakkas kellegagi võitlema.

Vahepeal olid pägarikud end kuidagi vabaks nusserdanud ja tormasid härga täis ja alasti lahingusse. Leel jäi hetkeks süda seisma,
sest pilt oli suht porno ja suht jõle.

Käis suur loitsulahing, mille tulemusena oli koridoris mingi udu, Lee miskipärast kõkutas koridoris naerda, Bruenor kõlkus pimedana lae all, Moren töllerdas ruumis ringi, mokk töllakil ringi ja Xarion oli ära kärssanud. Leel läks naerutuju üle ning olukorda nähes sööstis välisukse poole, kargas seinapõrkest ja kolme saltoga üle udu ning karjus Morenile, et kus võlur on. Vastuse sai Lee pisut teisel kuju: tema ees hakkas mingi mull paisuma, selle eest kargas ta kõrvale ja otse teise sarnase mulli sisse. Ja seal ta nüüd oli. Välja ei saanud. Aga ta märkas,
et Moren loobib raudkange õhku, nagu tahaks seal midagi tabada. Sinna suunas siis Lee oma viimse vaimujõu ning kõik jäi vaikseks. Tüki aja pärast kuulis Bruenor sealt suunast hääli ja viskas enda käes oleva raudkangi hääle suunas. Kostis raks ja ohe. Ja vere tilkumist Mõne aja pärast hakkas Bruenor Lee silme all karuks moonduma ja Leel oli nüüd lõpuks asi selge: pägarikud on KÕIK mingid värdjad, üks moondub vaikselt guuliks, teine karuks... huvitav, kas Wunderkindil ka mõni selline võime on? Lee käskis Wunderkindil põgeneda külla, Koranil ka. Samal hetkel kuulis ta väljast plahvatust ja sai aru, et Koran on surnud. Wunderkind pääses.

Aga varsti läks Bruenor kööki mett sööma, Lee vabanes mullist ning laest kukkus potsatades alla mingi palja mehe laip, kellel oli raudkang meelekohas kinni.

Lee avastas, et Sunerand oli ära viidud ning neile kiri jäetud, kus neid tänati hea lahingu eest ja kiideti ja soovitati vastuseisu jätkata Zhentil Keepis. Lee sidus Moreni haavad, kes oli ka vahepeal ära kärsatatud, korjas kompleksist varanduse kokku ning kutsus Wunderkindi tagasi. Siis jäi tuttu.
Tartu Seksiguru
Fromhold
Valingu veinimeister
 
Postitusi: 1045
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Fromhold 17:55 6. Nov 2004

Vahepeal tabas Leed mingi amneesiataoline hirmus läänemaailma tõbi ja ta ei mäleta üldse, mis toimus. Mälu taastub sellest hetkest, kui ta seisab keset lahinguvälja, kõvasti vedeleb laipu, maa on verest punane ja Bruenor pühib vereklompidega kaetud kirvest. Eemal vedeleb Moren nagu poolküpsenud kotlett, nool ajus. Eemal oli paar seotud pätti, kes olid kaubavoori ründamiseks kehva hetke valinud ja Lee gängile ette jäänud.

Teel oli Lee kamp mingi jõe keskjooksule, et seal de Montega kohtuda, kes on Sunerandi vangistaja.

Moreni ootamatu laibastumise tõttu pöörati ots ringi, anti ta Tilvertonis preestri kätte, vangid toimetati vanglasse ja saadi teada, et nad peavad kuskilt kõrtsust kõvasti pappi saama. Järgmine päev oli Moren jälle jalul ja mindi vuta-vuta jõe keskjooksu poole. Jõe äärde jõudes saadi teada, et Keskjooksuks nimetatakse sealkandis mingisugust "Haldjaringi" metsas. Mindi siis sinna. Oligi üks puudest ümritsetud välu jõe ääres ja jõe keskel kivi.

Pärast paaripäevast ootamist saabus kolm paaditäit mehi, üks paat läks kivile kahtlast ja jubedat (kindlasti nekromantilist) rituaali läbi viima, teised paadid udjasid kaldale (kus olid peal haldjad, paar zhenti ja Haldjakunn) ja Bruno läks kohe lööma.

Lee andis endast parima ja orjastas mõned tüübid ja külvas mõnuga segadust. Aga lahing aina kestis edasi kuni kõik olid surnud/orjastatud/põgenenud, v.a. Haldjakunn, kes Bruenoriga Heroilist Võitlust pidas.

Heroilise Võitluse kõrvalepõige:
algul olid mõlema heerose löögid nii head, et mööda ei läinud ükski, aga kaitse oli nii hea, et kummastki ei voolanud mitte piiskagi verd. Võitluse jätkudes kaitsesid mõlemad küll sama hästi kui enne, aga löögid olid nii head, et varsti olid mõlemad üsna verised. Õige pea olid mõlemad mehed teineteise kehadesse selliseid haavu löönud, et linnud oleks erilise vaevata suutnud sealt lihatükke ära pilvede vahele kanda. Iga löögiga lendasid nende õlgade, puusade ja abaluude küljest lapsepea suurused lihatükid lahti. Siis nägi Haldjakunn Brunol kaitsmata kohta ja torkas oma mõõga talle pidemeni rindu ja hakkas teda päris hullusti tampima. Sellisele ägedale rappimisele ei suutnud Bruno enam vastu panna ja märgates, et Haldjakunn on kaitse hoopis unustanud, rammis kirvega Haldjakunnile pähe, nii et ajutükid pritsisid laiali ja kirvetera oli Haldjakunnile lõuani. Mõlemad kukkusid seepeale surnult maha.

Siis oli lahing läbi, Moren oli jälle surnud nagu Brunogi, aga Lee avastas ühe nähtamatu võluri ja kolkis selle läbi. Siis otsis ta läbi ja leidis kõvasti nänni, ühtlasi juhatuse Sunerandi juurde. Küsitledes orjastatud haldjat, sai ta teada, kus haldjad elavad ja seda, et haldjad olid zhentivõluri võimu all.

Vahepeal muutus Moren kooljaks ning töllerdas ka ringi ja proovis asjalik välja näha, hoolimata pisut häirivast asjaolust, et tal auk peas oli.

Mindi haldjate külla, kus Lee ja Munki neile asja seletasid ja näitasid igati, et see pole nende süü, et Haldjakunn surnud on. Viimane äratati ellu ja leiti, et seiklejad tõepoolest süüst puhtad on. Siis peeti pidu, Lee lakkus esimest korda Läänemaailmas olles korralikult ja oksendas hommikul kõik kohad täis. Bruno äratati ka selle peale ellu. Siis pandi padavai Suzaili poole, et ennast Sunerandi juurde lasta teleporteerida.

Suzailis rääkis Lee gäng natuke Paladinpojaga ja siis lasid ühel võluril end Sunerandi juurde teleporteerida. Ja olidki korraga hämaras ruumis, nende ees oli maagiast ja oktariinist särisev uks. Kõik olid paljad.
Tartu Seksiguru
Fromhold
Valingu veinimeister
 
Postitusi: 1045
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Fromhold 0:13 8. Nov 2004

Pärast viljatuid katseid ruumist välja murda, saabus de Monte ja teatas, et seiklejad aetakse kõik orki, põletatakse ära ja tehakse muid jõledusi. Muu hulgas lubas seiklejatelt energia ära võtta.

Teisel pool ust silmasid nad Sunerandi. Varsti ilmus mingi mees, kes vehkis sauaga ja pobises midagi (Lee jättis sõnad meelde). Seepeale kadus oktariiniuks ära. Siis tekkisid seiklejate käte ja jalgade ümber oktariinirõngad, mis sundisid neid läbi ukse minema ja treppidest üles kõndima. Täpsemini 20 korrust kõrgemale. Nende vantsis kaasa keegi poolhaldjaneiu. Siis jõuti katusele. Suurele ja laiale.

Seiklejad marssisid 5 posti juurde ja lukustasid ennast nende külge. Tramaeivõi, mõtles Lee, kui see NII rõve tunne on, et sind domineeritakse, siis on ikka jõle küll. Ja tegi enda ees olevale zhentile domineerimist. Mis natuke nagu välja tuli ja takistas meest Leele otseselt halba tegemast.

Seiklejate juures olid ka valvurid, Bruenori juures 8. Katuse keskel hakkas de Monte mingit maagiarituaali läbi viima. Selle käigus läks seiklejatelt dominatsioon üle ja Bruenor ajas silmad jõlli ja rebis ahelad lõhki. Ning hakkas valvureid veristama. Rituaal käis edasi.

Sellest said ka teised innustust ning vingerdasid end ahelatest välja. Lee hävitas mõned vastased oma mõttejõuga, päästis Munki ühe akolüüdi käest ja siis läks de Montega kaklema. See aga muutis end nähtamatuks ja kadus. Seepeale muutis Lee ka end nähtamatuks. Selle aja peale oli Bruenor enamuse vastaseid lömaks löönud ja Moren surma saanud. Munki aitas poolhaldjabeibe lahti. Tema nimi oli Alesha.

Siis kuulsid seiklejad alt korrustelt sõdureid tulemas ning veeretasid neile palgid kaela ning blokeerisid ukse laipade ja palgiga. Siis pani Lee kõikidele ämblikuvõimed peale ning nad lippasid torni välisseina pidi alla. Ronisid 8. korruselt sisse ning hakkasid treppidest laskuma.

Tappes teel mõned zhentid jõuti -1 korrusele, kus löödi valvurid maha, päästeti vangid ja suleti rauduksed. Siis päästsid nad Sunerandi välja - Lee oli kaasa kahmanud ühe saua, millega oktariiniust avati ja jättis sõnad osavalt meelde.

Samal ajal hakkasid zhentid ukse taga mürgeldama ja murdsid sisse. Läks vangidega löömaks. Ja kogu lahing toimus ebanaturaalses valguses, kus nägi miskipärast ainult Sunerand (maagiaimmuunsus? mõtles Lee, äkki teda seepärast tahetaksegi?). Lee vahetas Sunerandil ja endal rõivad, tegi mõlemad hästi sitaseks ja veriseks, et saaks surnut mängida (sest oli avastatud Sunerandi kadumine ja antud käsk kõik vangid tappa - mis täitis Lee imestusega, sest 1000 vangi, keda taheti orjaks müüa, peaksid ikka suht kallid olema; ja miks Sunerandi hoidmsega nii palju vaeva näha, kui ta nii kergekäeliselt tappa lastakse? Ehkki jah, siin Läänemaailmas ei tee Surm oma tööd eriti korralikult, sest seni pole Ta Lee meelest kedagi normaalset elu jätkamast takistanud...

Siis hiiliti väljapääsu poole. Seal ees olid mõned valvurid, aga Bruenor tegi nendega puhta töö.
Tartu Seksiguru
Fromhold
Valingu veinimeister
 
Postitusi: 1045
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Fromhold 21:17 8. Jaan 2005

Õnneks oli seltskonnaga kaasas ka kaks jõmmi, üks neist vedas Moreni laipa, teine oli niisama jõmmiks kaasas ja lisaks tundis kohalikku linna ja kindlust. Temalt saadi teada üks varuväljapääs kindlusest, kuhu suundutigi. Treppidest aina üles ja üles, kuni teejuht keeras korraga ära. Seiklejad leidsid mõned zhentide rõivad, mis kohe üll aeti. Siis läksid nad välisukse juurde, kust paistis müüd ja trepp müürile.

Munki lippas vaikselt trepist üles ja avastas, et ohoo!, tornis passivad kaks valvurit ja arutlevad selle üle, mis seal all kindluse all küll toimuda võib. Munki tuli tagasi ja pärast lühikest arutelu tormas Bruenor kõige ees üles, lõi ühel pea kirvega pooleks ja teisel keha. Teised jõudsid ka pärale, Munki võttis kotist oma siidköie ja riputas aknast alla, et teised saaksid teisele poole müüri. Lee pani Sunerandi mööda seinu kõndime ja ise hüppas saltoga alla.

Kõrvus vihises tuul, Lee langes graatsiliselt pööreldes ja vahel õhus kujundeid võttes nagu tsirkuseakrobaat otse mäenõlvale. Kuigi maabumispind oleks võinud parem olla jäi Lee jalgele ning tegi hüppe lõpetuseks ka korraliku sirutuse. Siis tulid ka teised alla... kuidas keegi. Moreni laip näiteks visati, nii et too maandus lihatükke pritsides Lee kõrvale, Aleshat küll ei visatud, aga miskipärast pudenes ta juba aknalaualt alla, maandus mõnusa jõmakaga, mis kogu õhu ta kopsudest välja pressis, ning alustas veereldes teekonda mäest alla. All oli park, kus ühe puu vastas lõpuks pidama jäi. Oiates. Küllap murdis küüne. Ja soeng läks ka sassi. Kradi beib, torises Lee.

All pargis ärkas Moren jälle... eksistentsi. Siis mindi pargi servale, kus olid majad ja tänavad. Ja patrullid. Inimesed olid kamandatud majadesse. Pärast lühikest arupidamist läksid Alesha, Munki, kaks jõmmi, Lee ja Lee poolt nähtamatuks tehtud Sunerand ühte majja, koputasid ning ukse avanedes trügisid sisse nagu ülbed zhentilarid kunagi. Läbiotsimine, teatas Lee ning lükkas pererahva tahatuppa, kuhu Munki neid valvama jäi.

Järgmiseks andis Lee ka päkapikele märku, kes majja looberdasid. Pererahavas ja seiklejad kupatati üles, Lee ja Alesha jäid alla valvesse - et kui läbiotsijad tulevad, siis teesklevad perekonda ja Lee proovib nende pealiku oma sõbraks teha, et nad minema saata. Ise jäi Lee ukse ette põõnama.

Paari tunni pärast ärkas ta prõmmimise peale ning hüüdele, et Avage, läbiotsimine! Lee avas ukse ja saatis pööningule Bruenorile ka asjakohase teate.

Sisse vajus hunnik zhentilare, oma kaheksa tuli ikka ära. Ja enne kui Lee sai midagi asjalikku teha, lükati nad Aleshaga (kes oli perelapsed kohale toonud, et aga rohkem perekonna moodi välja paista) taharuumi, ukse ette aga lükati kapp. Lee saatis jälle asjakohase teate Brunole. Üks zhent jäi valvesse, ülejäänud seitse otsisid maja läbi. Kuni lõpuks jõudsid pööningule, kus olid peidus Lee kaaslased. Üks zhent astus kapi juurde, milles varjas end Bruno, ning avas ukse. Veerand minuti pärast lükkas Bruno laibad eest ning kargas allakorrusele, kus ta viimase zhentilari ribadeks lõikus ning hambaid kiristades siis uksest välja tormas. Lee ja Alesha kobisid ka toast välja, panid zhentide riided selga ning lasid majaperenaisel vere kokku kraapida. Siis oli aeg jälle tutti heita.

Seiklejad ootasid pimeda ära, sulgesid pererahva alla keldrisse, andes neile toitu kaasa ja Munki kinkis neile mingis arusaamatus hellushoos 500 ilusat säravat kuldmünti, mille eest oleks juba pool kloostrit ehitada saanud. Aga ju hakkas südametunnistus piinama, sest pärast surnud zhentide leidmiset aetakse see perekond nagunii koos laste ja teenijatega orki. Ja maja põletatakse maha, asukohale puistatakse soola ja laipade ajud määritakse Zhentil Keepi müüridele laiali. Ja lõhkilöödud pead riputatakse müürile varestele nokkida ja inimestele naerda. Selliste meeldivate mõtetega kadus Lee oma kaaslastega öhe.

Pimeduse varjus mindi müürini, kus Lee enda ja Alesha ja Sunerandi teisele poole müüri teleportis, olles enne teised müüre pidi kõndima pannud. Peagi said nad kõik kokku ja asuti edela poole teele. Suunda suudeti tänu Aleshale isegi tähtede järgi hoida. Rännakuööd möödusid kuni ühel ööl...

Munki kuulis kõrges heinas sahinaid. Hiirvaikselt ajas ta kaaslased üles ja üheskoos jälgiti salapärast elukat, kes nende laagripaiga ümber näis tiirutavat. Tuul ulus, kusagil kaugemal tegi kull häält ning pilve varjust piilus külm kuu. Elukas hiilis. Seiklejad jälgisid. Kuni lõpuks Lee karjatas "Oled sa tont või inimene, aga säh sulle uudishimu eest!" ning viskas salapärase hiilija suunas mõned shurikenid. Kostis kolksatus. Ei mingit oiet ega liha või vere lirtsatust. Kolks. Ja vaikus. Järgmiseks ütlesid Moreni närvid üles ning tormas hirmsa sõjakisaga kolksatuse suunas. Teised moodustasid Sunerandi ümber ringkaitse ja jälgisid Morenit. Moren jõudis kümmekond sammu joostud, kui heinast kargas püsti koletislik hobune... ei, hunt, mustad soomused (!) kuuvalgel velklemas ning jõletust suust rohekat ila tilkumas. Moreni kõõksatas hetkeks, aga võttis siis mehiselt haamriga hoogu. Selle aja peale oli hunt ta pikali paisanud, haaras ta pea suhu, sakutas ja tõstis siis oma verejanulise pilgu Lee poole, vaadates oma kalkide silmadega Lee omadesse. Ning sülitas Moreni kiivri suust. Siis hakkasid neiukesed ka liikuma. Munki tormas hundi poole ja äsas talle rusikaga vastu hambaid. Alesha taganes vaikselt pobisedes Lee ja Sunerandi selja taha. "Kurat, mingi värk ikka on, et ilusad on lollid ja arad, aga koledad mitte," jõudis Lee veel mõelda, kui hunt tegi hüppe Sunerandi suunas. Ja teise ja kümnemeetrine vahemaa oli läbitud. Lee, kelle pilk oli õudusega koletise kihvadesse kinnitunud, sai veel viimsel hetkel liikuma ning jooksis Sunerandile otsa ja tõukas ta jõhkralt hundi hammaste alt ära, ise kõhuli maandudes. Hunt mütsatas maha, uarhtas tigedalt ning pöördus Lee poole. Lee keeras end sellili, käratas Sunerandile "Jookse!" ning suunas oma mõttejõu looma rahustamisele. Lootusetu. Kihvad liginesid Lee kõrile, kuid õnneks jõudis kohale Moren, kes haamrit vibutades rabas hunti ribidesse. Elukas tõi kuuldavale midagi ulu ja möirge vahepealset ning pöördus pisikese pägariku poole, kes tema üllatuseks nii palju valu suutis tekitada. Lee viskas end saltoga jalule, taganes ja suunas uuesti oma mõttejõu elukale. Nüüd, rahulikumas situatsioonis, oli see koletise rahustamine kergem ja Lee võis rahuliku südamega teatada "Rahu, ta on nüüd mu sõber!"

Moren langetas ettevaatlikult kirve, Munki rusikad lõtvusid ning Sunerand ronis põõsastest välja, köhatas väärikalt ja küsis, et kas nüüd on ohutu. Nii see oli. Hommikuks oli Alesha tuvastanud, et tegemist oli teispoolsusest kohale manatud elajaga ja koll ühtlasi kadunud.

Teekonda jätkati. Teel ostis Munki ühest külast kaariku ning sai teada, et suur sõjavägi liigub nende ees, mis suundus Cormyri poole. Samuti leidis ta suure plakati, mis teatas, et Lee ja ta kaaslased on kurjategijad ja nende tabamise eest on välja pandud autasu 20 000 kuldtükki.

Kaarik veeres kiiresti mööda sopast teed sõjaväe järel, hobused aeti pidevalt poolsurnuks, aga tänu Moreni loitsudele pidasid nad siiski vastu ning lõpuks jõuti sõjaväestki mööda Tilvertoni, mis asus juba Cormyri aladel. Seiklejad teavitasid ohust kohalikke, lasid preestril Paladinpojale vastavasisulise teate saata ning said ise teada, et Tilverton taganeb Krakki kindlusesse. Saanud uued hobused, tegid seiklejad tõelist põrgusõitu. Teekäijaid peaaegu alla ajades jõuti lõpuks Suzaili Paladinpoja juurde, kelle õuel hobused lõpuks otsad andsid ja suust verist vahtu välja ajama hakkasid.

Paladinpojale tehti kiirkokkuvõte sündmustest, kes tasuks andis neile hulgaliselt maagilist träni (näiteks Lee sai võlukepikese, mille võis endale imekaunid viimase moe rõivad selga võluda). Samuti raha. Ühtlasi andis ta neile uue ülesande - minna Amni, kus seiklejad pidid palkama suure Amni palgasõjaväe, kes tuleks Cormyrile appi.

Lee hankis endale Munkiga kahepeale seifi, lasi ühel võluril sellele peale panna sellise loitsu, et kui keegi selle lahti teeb, siis kukub 100 tonni pähe. 100 tonni seif. Sinna panid mungad oma raha. Lisaks hankisid nad raamatukogust ümberkaudsete maade kaardid, Munki ostis veel hulga maagilisi jooke ning läksid siis Moreni juurde magama. Hommikuks oli Paladinpojalt saabunud kiri, mis ütles, et tahab nendega kohtuda Seitsme Pistoda kõrtsis Amni pealinnas. Kerge kahtlusega küsis Moren Paladinpojalt, et kas ta tõepoolest saatis sellise kirja. Saatis. Aga Paladinpoeg ütles, et oli väga paha, et Moren temalt siin seda küsis ja oli üldse väga hajevil. Ning seiklejatele puges hinge kahtlus, et äkki on ta seestatud. Sellise mõttega asutati end teele.
Tartu Seksiguru
Fromhold
Valingu veinimeister
 
Postitusi: 1045
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Fromhold 21:45 18. Jaan 2005

Bruno saabus kohale.

Sõideti siis vankriga tükk aega. Kuni lõpuks, pärast mitmepäevast rännakut jõuti ühte kõrtsi, kus seinal tolknesid mingid vanad saapad. Moren teatas, et need on maagilised, mispeale Leel pilk särama ja ahnuseleek lõkendama lõi. Ise kergelt ehmatas, sest selline ahnus polnud talle omane, kloostriguru oli ikkagi õpetanud, et tuleb olla vähenõudlik ja nii. Nende mõtetega marssis Lee koos Aleshaga kõrtsmiku juurde ja tahtis saapaid ära osa - kõrtsmik ütles, et need kergendavad jalavaeva. Aga üldiselt oli ta põikpäine mees ega tahtnud saapaid müüa, vanaisa pärandus ja bla-bla. Ja siis võttis Lee Sõna. Ja rääkis. Rääkis. Ja rääkis. Kuni lõpuks oli mees pehmeks räägitud, et nad saapad saavad paari vankri vürtside eest. Ja siis rääkis Lee veel, nii et kõrtsimees polnud enam mitte pehme, vaid lausa vedelas olekus ning kauples saapad kohe endale, tehes lepingu, kus lubas vürtsi kohale tuua.

Moren üritas saapaid endale kaubelda, aga Lee hoidis saapaid kiivalt oma jalas. Ise oma hingelise harmoonia pärast muretsedes. Aga saapad jättis endale, kuigi pidi tunnistama, et saapaid oleks Moren rohkem vajanud kui tema. Oli ju vaeseke selline äbarik. Mindi magama. Öösel ärkas Lee mingi kahina peale ja avastas, et nurgas on mingi ahvisarnane elukas, soomustega kaetud. Nagu too hunt. Lee sõdis natuke, aga siis haaras koll Munki õlale ja jooksis minema. Ja kätte teda ei saadudki.

Järgmine päev mindi edasi. Ööseks jõuti Ussimetsa, kus druiidibeibe Alesha lasi Bruenori ära varastada. Jälle samade elukate poolt. Ise hakkas jälitama. Lee pani ka järele. Elukad lõid Alesha vigaseks ja lasid Lee saabudes jalga. Laagripaigale jõudes avastati, et vanker on pilbasteks ja hobustel soolikad väljas.

Järgmine päev mindi edasi. Lee vestles Moreniga Suurtest Ja Tähtsatest Asjadest, nagu näiteks Ahnus, Aplus, Edevus ja Omakasu. Harmoonia. Kaebas, et Läänemaailm on ta ahneks muutnud. Moren lubas teda aidata ja õnnistas Leed oma jumala poolt. Õhtul andis Lee oma saapad Morenile - südametunnistus piinas.

Jõuti külasse, mida kimbutasid hiiglased. Lee ja Moren tõttasid öösel neile vastu, Lee uimastas nad oma vaimujõuga ning jättis musta töö Morenile, kes vaestelmeelemärkuseta hiidudel talle omase metsikusega lõustad sisse lõi. Alesha muidugi magas või hoolitses oma küünte eest.

Hommikul saabus Munki, kes oli oma vangistajate käest põgenenud. Lee seltskond sai hiiglaste käest päästetud külalt hobused ja rutati edasi, olle enne teeselnud Aleshaga tüli. Lee virutas talle paar korda jalaga pähe ning edaspidi ratsutas Alesha neist 200 m tagapool. Nimelt oli Moren talle mingi loitsu peale pannud, nii et ta umbes teadis, kus Alesha asub. Niiviisi loodeti, et Alesha võetakse kinni ning Lee, Moren, Munki leiavad ta üles ja ühtlasi vangistajad. Plaan oli kaval, aga välja ei tulnud midagi, sest Aleshat ei puutunud keegi. Peale Lee, kes vahepeal tema juures käis ja profülaktika mõttes talle veel paar korda lõuksi andis. Ja et nende vaenlased näeksid, kui tülis nad ikka on.

Paraku jõuti vahejuhtumiteta Amni pealinna.
Tartu Seksiguru
Fromhold
Valingu veinimeister
 
Postitusi: 1045
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Fromhold 9:20 31. Jaan 2005

Amni linn oli äge. Rahvast jagus ikka kamaluga. Kohalikud olid tõmmud ja magasid ilmselt ikka päris hilise pärastlõunani, sest Lee nägi päris mitmeid inimesi, kellel oli lina hommikukimono asemel selga tõmmatud. Kakerdasid sellega keset päist päeva häbitult ringi, Leel oleks küll häbi olnud näidata, et ta pool päeva voodis maha aeles. Ise nimetasid kimonoid toogadeks.

Lee võttis oma seltskonna kaasa ja koos mindi Seitsme Pistoda kõrtsi. Paladinpoja sarnast meest ei olnud siin nähtud, nii siis võeti toad ja jäädi magama. Enne lugesid Lee ja Munki Amni kohta üht-teist raamatukogus. Järgmisel hommikul saabus Paladinpoegki kohale, kes tegi neile lühikese briifingu, et tema andmete kohaselt on Regent ise ka zhentide poole peal ja täiesti omal vabal tahtel ja Regendi peaks ära tapma. Kui asi kindlam on. Ja sõda on ka ilmselt lihtsalt selleks korraldatud, et saada lahti Paladinpojast ja teistest Cormyri padupatriootidest. Regent olevat praegu kaheaastase kuninga vanem õde. Pärast selle info jagamist läks ta minema.

Lee Ja Kamp jäid mõttesse. Tekkis kahtlus, et äkki Paladinpoeg lihtsalt kasutab neid ära, et Regendist lahti saada ja ise valitsejaks saada.Hiljem küsitles Moren oma jumalat ja sai sellele isegi mingil määral kinnitust. Regent nimelt ei olevat reetur... samas midagi kindlat ei selgunud.

Igatahes otsustati see küsimus mõneks ajaks siidi alla panna ja tegeleda pakilisemate asjadega. Lee lõi end peegli ees üles, lõhnastas end, sama tegi Alesha ja Lee hankis isegi Munkile ilusad riided, mis õnneks tema välimust natuke varjasid.

Läksid siis valitsushoonesse. Kohtusid palgasõjaväe ülemaga, kellega läks kauplemiseks lahti. Algul olid tingimused karmid, 1500 kulda mehe pealt, aga Lee, kes oli Kamba eestkõneleja, rääkis tingimused 600 kullani mehelt. Ja vallutatud aladest 50% ja varustuse pidid ka Cormyri tüübid plekkima. Siis kontrollis Moren palgasõjaväe asjalikkust ja kolkis ühe mehe läbi, lüües tal muu seas kilbi sodika. Lee hakkas sellest kohe kinni ja kauples nii, et varustusest (mis Lee järgi nii habras oli, et isegi Moreni haamrihoobile vastu ei pannud) pidid mehed ikka veerandi ise kinni taguma. Selliseks see lepe jäigi, aga ootamatult selgus, et üks Amni kuuest valitsejast on röövitud.

Lee Ja Kamp lubasid asja enda peale võtta, tingimusel, et edu korral arutatakse tingimused uuesti läbi. Mindi röövitu koju, kus Alsha selgitas, et mees oli röövitud voodist une pealt ja müürini viidud, kus jäljed õhku kadusid. Jäjed olid ka katusel, kus tundus, et kurjategija oli maandunud katusel, seega lennanud. Pargivaht oli ka kedagi vilksatamas näinud.

Moren küsis oma jumala käest nõu. Kusjuures seekord tuli selle väikese vanamehenässi asemel kohale laeni mees, üleni roheline ja suitsev. Mees ilmus nii oootamatult kohale, et tegi tagurpidi salto laua taha, keeras selle küllili ja piilus selle varjust.

Mees teatas Morenile, et tasuks info eest peavad nad ära tapma ühe Bane`i kõrge preestri (nagu nad mingi palgamõrtsukate kamp oleks, mõtles Lee, tapa regente, preestreid jne.) ja teatas, et otsitav isik on Kolme Konna kõrtsis.

Seiklejad tormasid sinna, kus Lee kõik nähtamatuks muutis ja oma mutuka tube läbi otsima korraldas. Juba teises toas teatas mutukas, et näe, siin kõik rupskeid täis. Mindi siis kohale. Tegemist oli röövituga, kellega oli ilmselt mingi rituaal läbi viidud ja soolikate seas oli kiri, et nii juhtub Cormyri sõpradega.

Kutsuti palgasõjaväe ülem, kes hakkas mingeid asju korraldama ja lepiti kokku, et keskööl kohtuvad nad nõukoguga.

Keskööl kohtutigi. Nõukogu oli üldiselt asjast väga ära hirmutatud, välja arvatud üks suhteliselt sümpaatne pägarik, kes nõudis sõda. Zhentidega. Pärast mõningat veenmist ja uhkusetundele ja südametunnistusele koputamist nõustusid sellega ka poolhaldjas ja haldjas, inimesed küll põdesid, aga häälteenamusega suruti nad maha.

Lepingu suhtes jäi nii, et tegemist on kahe riigi vahelise liitlaslepinguga ja Cormyr tasub ainult varustuskulud. Sõjavägi hakkab liikuma lähipäevil.

Järgmisel päeval ostis Lee kaks vankrit vürtse ja hakati Suzaili poole rändama. Külas, kus nad viimati kaks hiidu ära tapsid, kuulsid nad, et Ussimetsast olla öösiti trummimängu kosta. Seiklejad läksid öösel asja uurima - kartsid oma kallite vürtside pärast. Tuli välja, et metsas on üks 200 pealine mäekollivägi. Pärast lühikest arutelu otsustati nad ära tappa. Lee domineeris neist ühe ära ja kutsus endaga kaasa. Pani talle nimeks Gruumsh. Külas kuulati elukas üle, aga ta ei teadnud midagi. Lee läks tagasi ja domineeris veel kümme kolli ära, Alesha kogus mürke. Öö saabudes viisid Munki ja Lee nähtamatutena neli ämbrit maomürki kollide supi sisse ja jäid ise puu otsa valvama. Kollid sõid ja oksendasid. Hommikul käskis Lee oma meestel hakata magajaid veristama (ainult pealiku kutsus enda juurde), Moren ja Alesha manasid kohale hunniku loomi ja muid elukaid, kes ülejäänud lömaks lõid ja sõid.

Kollide kunn oli täisraudrüüs, mis oli tehtud mithrilist. Nimeks Hurg. Lee sai teada, et trumme kasutati selleks, et teisele väele sõnumeid edastada. Neid olid sinna palganud meged mustas, kes käskisid neid Amni sõjaväge rünnata. Mindi teise sõjasalga juurde ja sooritati sama etteaste. Selle pealiku nimi oli Gruh ja mithrilit tal polnud.

Liiguti edasi Suzaili poole, vürtsid anti saapamüüjale edasi ja Moreni loitsudega jõudsid nad kibekiiresti Suzaili, kus Paladinpojale kokkuvõte tehti ja lepiti kokku, et õhtul ilmuvad nad uuele briifingule.
Tartu Seksiguru
Fromhold
Valingu veinimeister
 
Postitusi: 1045
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Fromhold 15:11 8. Veebr 2005

Päeval kohtusid Moren ja Lee ühe haldjaga, kes end Linisduriks nimetas. Tuli välja, et ta otsis samu suurte hobustega Lathanderi preestreid, kes Munki ja Bruno röövisid. Lee domineeris ta ära ja kuulas igaks juhuks üle, selgus, et haldjas räägib tõtt ja Lee vabastas ta.

Siis mindi vaatama, mis on saanud Gruhist ja Hurgist. Tuli välja, et nad on ära pääsenud, Lee tundis nendega kontakti kaotavat ja vanglasse sisse astudes leidsid nad eest viis laipa. Gruh ja Hurg olid kadunud. Moren äratas laibad ellu ja saadi teada, et mingi mäekoll oli õhust välja astunud ning Gruhi ja Hurgi ülekuulajad ära veristanud.

Paladinpoeg ei osanud kuidagi seletada, kuidas suudeti lossis ilmuda ja kaduda - see peaks võimatu olema. Sealsamas arutati regendi küsimust ning Paladinpoeg leidis, et päris hea mõte on regent tappa ja ta siis üle kuulata ning seejärel uuesti ellu äratada. Mis oli kahtlustäratav. Ja samuti oli kahtlustäratav, et ta nüüd soostus sel teemal Cormyris rääkima, koguni lossis sees. Paladinpoeg leppis Lee kambale kokku kokkusaamise regendiga.

Õhtul katsetasid Lee ja Moren erinevaid võimalusi, kas kooljat saab mõjutada jne. Muu hulgas kooris Moren enda nahast ja südamest ja muust üleliigsest paljaks.

Järgmise päeva lõunal läksid nad regendi juurde, kes jättis igati asjaliku mulje, rääkis, et Cragi loss on vallutatud ja avaldas imestust, et Paladinpoeg pole neid rindele saatnud. Moren saatis Paladinpojale teate, milles käskis regendi juurde tulla, aga Paladinpoeg vastas, et ei saa, on rindel.

Moren muutis nad kõik pilvedeks ja transportis nad rindele. Seal avastati, et Cragi loss on tõesti vallutatud ning seda ümbritseb must suits. Moren läks sinna asja uurima, sest tema suutis suitsust läbi näha. Leidis palju laipu, kellel pead lahti hammustatud olid ja ajud ära võetud. Samuti ühe suure jalajälje.

Samuti nägid nad zhentide sõjalaagrit, kus oli tubli kaks tuhat meest. Siis läksid nad Cormyri meeste leeri, kus oli kõigest tuhat meest. Sealne pealik ütles, et ilmselt toimub hommikul lahing ning cormyrlased saavad lakki. Lootus oleks siis, kui nad Cragi lossi sisse saaksid, aga seal on mingi jõle elukas, kes tapab. Ainuke koletise käest pääsenu kirjeldas teda kui suure ajuga ja selgrooga humanoidi.

Lee ja Moren muutsid end nähtamatuks ning lendasid zhentide laagri kohale, kus nad leidsid zhentide pealikud nõupidamiselt, Lee uimastas nad ja domineeris juhi, kõigil peale juhi lõigati pead maha ja võeti kaasa, Lee teleportis end minema. Paraku teda märgati.

Juhilt saadi teada, et elukas Cragi lossis on zhentarimide poolt sinna pandud. Ja siis tormas kohale üks sõdur ja ütles, et zhentid on rünnakule asunud. Paanikas hakati ridu korrastama, Lee lasi juhil näidata, kus on zhentide uus juht ja domineeris ta ära. Andis talle käsu sõjavägi peatada ja kaitsepositsioonid sisse võtta. Nii tehtigi. Lee lendas tagasi ja andis Cormyri meeste juhile käsu rünnakut teeselda, selle juhtudes aga saatis zhentide juhi koos oma sõjaväega tagasi oma laagripaika.

Siis hakati asju arutama, eriti Paladinpoja küsimust, keda rindel muide ei olnud - seega valetas! Kahtlane.
Tartu Seksiguru
Fromhold
Valingu veinimeister
 
Postitusi: 1045
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

PostitusPostitas Fromhold 15:43 14. Veebr 2005

Lee ja kamp otsustasid minna ja Cragis see koll maha lüüa, et sõjavägi sinna sisse saalks minna. Mõeldud tehtud.

Loss oli ikka pimedusega ümbritsetud, aga Moren suutis valgust genereerida. Nt. Lee enda vaimuvalgus ei töötanud. Küll aga suutis ta kindlaks teha, et tegemist oli psioonilise pimedusega.

Siseneti lossi, kolati natuke ringi, korraga tormas Moren kolinal minema, jättes maha ainult paha haisu ja pimeduse. Sest valgus oli tema käes. Lee, Munki ja Alesha kobasid üimeduses edasi, kuulsid klirinat ja jõudsid mingi aknani, mis puruks löödud oli. Ronisid alla, lidsid Moreni tõrviku. Otsiti Moreni, kes lõpuks hõikumisele vastas ja ütles, et kavatseb kohe katuselt alla hüpata, sest tal on käes pulk, millega lennata saab. Alesha haaras tõrviku ja hakkas lendama, et Moren katuselt turvaliselt alla tuua ning leidis tolle katuseserval kõõlumas, õndsa näoga kulpi pigistamas. Ilmselt oli koll ta ära domineerinud.

Samal ajal ründas pimeduses Leed ja Munki koll. Munki hakkas temaga poksima. Siis maandus aknale Alesha, kõik läks valgeks ja siis hõljus druiidist mööda Moren, kes tõrviku ta käest rebis ja alla viskas, haarates veel teelt kaasa Alesha. Lee hüppas tõrvikule järgi, püüdis füüsikaseadusi eirates tõrviku kinni ja maandus. Siis proovis Morenit domineerida, et teda kolli käest vabastada, aga Moren pidas vastu. Lee tormas üles Munkit aitama. Koll pistis plehku. Vahepeal oli Alesha Moreni käest põgenenud ja taas hakkas tüütu otsimine Koll leiti lõpuks samast toast, kust ta põgenes peale kaklust. Seiklejad tahtsid järgi minna, aga Moren hoidid ust teiselt poolt kinni. Lee sai vihaseks, suunas kogu oma vaimujõu läbi ukse, nii et see ragises. Ukse tagant kostis mütsatus. Lee tegi pöörde ja lõi ukse jalaga hasartselt tükkideks. Ukse taga lebas Moren. Lee domineeris ta ära. Ja vabastas siis.

Koos otsiti kolli. Alesha jäi vahepeal mingisse tuppa täitsa üksi, kus koll ta ära tappis ja aju ära sõi. Siis leidsid Lee ja seltskond, et on õige aeg põgeneda. Aga teel ilmus nende ette koll, kes neid järas ja hapet pritsis. Moren suri, Lee ja Munki põgenesid. Koll hakkas Munkit taga ajama ja Lee muutis end nähtamatuks, uskudes, et ta nüüd pääsenud on.

Aga varsti ilmus koll ta ette. Lee põikles, jooksis, hüples, väänles, roomas, kargas, põikas, vingerdas, vangerdas, võimles, pööras, tiirles ja käänles, olles liialt hirmu täis, et oleks pähegi tulnud, et võiks võidelda. Ja kes ei ründa, see sureb ise. Ela ja lase teistel surra. Tapa ja ja jää ise elama. Igatahes äsas koll Leele sellise hoobi pähe, et viimane kooma jäi.

Siis toibus Moren, kelle juurde koll seepeale ilmus. Moren lõi Munki poolt räsitud kolli maha ja äratas teised ellu, kelkides oma saavutusega. Munki oli solvunud. Sest põhitöö tegi tema. Igatahes kihutas ta nüüd sõdurite juurde ja teatas, et Crag on tühi. Lee saatis zhentide väe natuke eemale ja nii said sõdurid Cragi tagasi võtta.
Tartu Seksiguru
Fromhold
Valingu veinimeister
 
Postitusi: 1045
Asukoht: Tallinn


Mine Mängukroonikad

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


cron
© Dragon.ee | E-post: dragon@dragon.ee | HTML'i kontroll
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.6