Cormyri Teenistuses: Lee lugu

[Fromhold]

[Fromhold]

Seltskond hakkas jälle edasi liikuma. Lee avastas heameelega Munki tõsisema huvi oma mõttejõu arendamiseks ning asus teda juhendama. Mõne päeva pärast mindi mägedesse, et otsemat teed pidi Sembiasse jõuda. Mägedes kohtuti mingite väikeste kahejalgsete koertega, kes olid Munki tuttavad ja hakanud palgasõduriteks. Üldiselt olid nad väga sõbralikud mehikesed.
Vestlus käigus kuulis Lee jälle üht-teist kellegi Bruenori kohta, kes on tema kaaslaste sõber... pigem vist kaaslane siiski, ning ta tundus mingi metsik ja verejanuline mees olevat.
Pärast mägesid jõuti mingisse küll, kus üks hiid maju lammutas ning raha nõudis. Nüüd avastas Lee, et tema kaaslased on samuti üsna verejanulised, peale Johanni, kes tahtsid selle eest hiidu kohe veristama hakata. Hoolimata Lee pakkumistest oma nina asjasse toppida, otsustati teda rünnata. Lee küll väitis, et röövi eest ära tappa on barbaarsus ja julmus, aga ega see kedagi ei huvitanud. Tükk aega nugistati selle kallal, et hiid külast välja saada, aga selle tulemuseks oli vaid pettumus ja Johanni murtud jalaluu. Nii siis algasid läbirääkimised ning kokkuvõttes maksti hiiule, kes oli väga mõistlik mees, natuke raha ja lahkuti sõpradena. Seltskond liikus edasi.
Jõudsime linna, kus Johanni jalg parandati ja linnavõime hiiust teavitati. Siis liiguti edasi, kuni nähti selja taga nelja musta meest ratsutamas. Hobustele anti piitsa ja peideti end mingisse lakka. Öösel, kui Lee valvas, visati äkisti lakka neli tõrvikut ning kuivanud heinad süttisid. Lee huilgas kõvasti ning hüppas pea ees saltoga lakaluugist välja, maabudes nelja musta mehe seltsi, kes talle kaks ammunoolt kerre lasid. Lee sai ühega neist sõbraks ning liikus lahingust eemale. Vahepeal olid välja tulnud ja Moren ja Thaal, kes südilt lahingusse astusid. Lee lõi ühe vastastest jalult ning nägi enda poole tormavat meest, kellel ta aga kõri läbi lõikas. Vahepeal olid Munki ja Johann saanud võitu veel ühest mehest mustas ning viimane üritas põgeneda, aga Thaal ja Lee rebisid ta sadulast ning sidusid kinni. Nüüd oli lohetapjatel kaks vangi.
Mehed mustas riisuti paljaks, avastati, et majas on perekond tapetud ning liiguti siis eemale. Hommikul hakti vange üle kuulama, mille käigus saadi teada, et üks mees ei räägi ja teine ei tea suurt midagi. Aga nii palju õngitseti välja, et nad palgati Sembias Ordulinis Leed ja kaaslasi tapma, et mingi pistoda kätte saada, ning neid palkas mingi võimas organisatsioon nimega Zhentarim ja nad ise on ka nüüd zhentarimid. Ja hetkel käib arutelu, mis nende tüüpidega edasi ette võtta.

[Fromhold]

[Fromhold]

Pärast seltskonnast eraldumist ja mediteerimist otss Lee jälle oma kaaslased üles ning kuulis, et nood on jälle mingi uue seikluse kallal. Seekord oli siis Moreni perekond maha tapetud. Aga siis jälle üles äratatud. See käib siin Läänemaailmas ikka eriti lõdvalt.

Lee avastas teiste seltsist kurikuulsa Bruenori. Lee pidi endale tunnistama, et kõik jutustused olid kõvad liialdused ja Bruenor osutus päris mõistlikuks kääbuseks. Ainult natuke torm ehk... Igatahes taheti seda meest leida, sest arvati, et tema teab Moreni pere tapjatest midagi. Esialgu üritas Lee tema mõisa sisse pääseda, aga öeldi, et peremees on lahkunud. Isegi laeva oli järvel märgata.

Pärast mõningat arutelu otsustati, et kääbused lähevad paadiga laevale järele, Munki ja Lee aga üritavad mõisa sisse pääseda: äkki ikka valetati ja mees on mõisas. Leel, Thaalil ja Munkil õnnestuski sisse pääseda, pärast Lee vestlust uksehoidjaga. Aga mingil veidral põhjusel ei oldud majas just eriti viisakad ning Lee ja Munki pandi luku taha. See ärritas muidugi, sest oli plaan maja läbi otsida. Esialgu prooviti kavalusega välja saada, aga see ei läinud läbi. Ukse taha ilmus küll otsitav mees, aga see oli üllatavalt vastupidav Lee veenmisjõule.

Siis leiti, et vaja ikka osavusega välja vingerdada. Lee muukis luku lahti, avas riivi läbi ukseluugi ning üheskoos mindi kolmandale korrusele tagaotsitavat leidma. Plaanis oli ta kähku nokki lüüa, aknast alla visata ja varvast teha. Paraku ei läinud asjad sugugi mitte nii libedalt ning pärast väikest madinat valvuritega jõuti tüübi magamistuppa, kust Thaal alustuseks miskipärast minema kõndis ning Munki peaaegu oimetuks löödi. Lee purustas akna, laskis Munkil sealt välja hüpata ja põgenes ka ise, hüpates elegantse saltoga aknast alla. Siis ujuti kaldale, Thaali ei leitud, küll aga saatis Lee talle sõnumi, kuhu tulla. Igatahes pageti paadisilla juurde, aga peagi tuli mõisast välja hunnik mehi ning hakkasid Leed ja Munkit otsima. Ilmselt. Igatahes lippas Munki külla ja tõi Leele ja endale hobused. Nendega pisteti siis jälle plehku.

Hommikul kohtuti kääbustega, kes olid ka juba saanud teada, et otsitav mees mõisas on. Kuulnud, mis juhtus, leidsid nad, et on viimane aeg lossi sisse tungida. Lee üritas neid küll veenda plaani mõttetusesm aga kus nemad! Kääbused tormasid hooga vastu ust, rammisid selle maha ja hakkasid kaklema. Lee pidi tunnistama, et kui tema selline mürsk oleks, siis oleks ta ka ilmselt mõisale niimoodi peale jooksnud. Läkski siis kohalike sõjameestega lahinguks. Lee võttis mõned mehed jalust nagu tavaliselt, mispeale Bruenor nad sodiks hakkis. Pärast lahingut leidsid aga Lee ja Munki, et neil on suht mõttetu edasi minna, sest mõlemad olid päris hullust lakki saanud. Nandapsi mindigi siis linna tagasi, et end ravida. Teel kohtuti Johanniga, kes ka mõisa läks. Nojah, igatahes jõudsid nii Johann kui kääbused Leele ja Munkile peagi järele. Olid ka plehku pannud. Munkit ajas muidugi naerma, et Bruenor varvast lasi, aga Lee arvamine kohe tõusis kääbustest: taktikaline taganemine tuleb ikka kasuks.

Linnas hankis Lee omale ühe maagilise asja, mis kohe kasuks tuli. Sealjuures imestas ta oma kaaslaste helduse üle, kes seni talle suht kitsid tundusid... ega midagi, tundub, et Leed hakatakse omaks võtma. Vaikselt otsustas Lee, et seda ta ei unusta ja kord saab see tasutud. Veel uuris Lee kõvasti vampiiride kohta, sest on kuri kahtlus, et mõisas pesitsenud mees on vampiir.

Siis kohtuti mingi naisega, kes oli vist kõrgemast seisusest, igatahes kõik roomasid ta ees ja arvasid, et ta teenete eest heldelt tasub. Nagu see oleks oluline. Oluline on see, et kord oleks majas ja kõik selge. Mitte mingi tasu. Aga mis sa ikka siin mitme tüübiga sõdid. Läänemaailmas lääne kombed.

Aga keset rääkimist vajus järsku kohale mõisaomanik koos paari kaaslasega, kellega kohe löömaks läks. Ega Lee jõudnudki suurt midagi teha, esimene vend lõi ta kähku pildituks ja selliliasendis Lee selle lahingu veetiski. Pärast keegi Paladiinipoeg ta küll turgutas, aga siis Bruenor just hakkis viimast vastast, nii et Lee võis ainult riideid kloppida ja asjalikku nägu tehes köhatada.

[Fromhold]

[Fromhold]

Otsustati oodata, kuniks abiväed tulevad, sest tundus, et xhente on ikka liiga palju seal sees. Igati mõistlik mõte, muidugi.

Järgmisel päeval varitsesid Johan ja Lee tee ääres, et mõisasse minejaid püüda. Tuligi üks kamp. Muutes end nähtamatuks liikusid Johan ja Lee teele, Lee tegi ühe neist enda orjaks ja Johan muutis ta jälle nähtamatuks. Selleks oli küll natuke hilja, sest Leed juba märgati, aga parem hilja kui mitte kunagi.

Siis lasi Lee orjal põgeneda, teda aeti taga ja lõpuks pani Lee nad omavahel võitlema, muutes selle käigus ühe veel enda orjaks - et oleks oma mees mõisas.

Öösel hakkas juba abivägi tulema. Mingi pime päkapikk tuli, kes rääkis, et looduse tasakaal on paigast ära ja ta tuli vaatama, et mis värk on. Kuuldes, et meie just seesama asjaga teeleme, lubas abiväge saata. Ja vaata aga vaata, järgmisel päeval saabus trobikond kääbuseid.

Koos nendega pandi lähedalolevasse veskisse varitsus üles, et kui keegi jälle mõisasse läheb, siis tapavad ära. Ühed tulidki ja pärast pikemat madinat oli tulemuseks verest voolav sild, hunnik surnuid ja üks Lee võimu all olev zhentide pealik. Tema aga ei teadnud mitte midagi olulist. Igatahes sai temast Lee ihukaitsja. Nimeks oli tal Koran.

Siis saabusid Paladinpoeg ja tema mehed. Lee saatis oma kristalli mõisasse, et vaadata, kuidas seal asjad arenevad. Sai teada, et ühte naisvangi hakatakse transama ja suurt kivikuju laaditakse vankritele. Pandi siis koos Paladinpoja ja tema meestega lähedalolevasse külla varitsus üles. Zhentid hakkasid tulema, nii umbes 100 ringis oli mehi. Külas läkski lahinguks. Lee uimastas paarkümmend meest ja Moren tekitas nende sekka hunniku metsistuinud loomi, Munki tagus ka kedagi rusikatega. See kivikuju ärkas ka ellu ja lõhkus hunniku maju ära ja paar pihutäit mehi lisaks. Siis hakkas Bruenor temaga sõdima.

Samal ajal päästsid Johan ja Lee Sunerandi vankrist välja. Lee muutis vankri ligaseks ja hakkas seda küljel lohistama (kivikuju oli selle kummuli keeranud, õnnetuseks just siis kui Lee selle all oli - ja siis ta muidugi rabas Lee järgi, nii et Lee üks käsi ei liikunud enam hästi). Samal ajal muukis nähtamatu Johan vankrilukke ja õnnestudes koukis Sunerandi välja. Koos punuti siis kokkusaamispaiga poole.

Ka lahing lõppes ja neile järgneti. Hakati siis koos Cormyri poole minema. Sunerand istus Lee ees hobusel, ikka veel ahelates, sest polnud aega neid muukima hakata. Korraga kostis vuhin ja Sunerand rebiti Lee käte vahelt õhku. Ja siis Sunerand kadus... Lee kargas umbes õhku talle järgi, mingi Lilla Draakon pani Bruenori lendama, kes üritas arvatavat kolli õhus kinni püüda. Aga ebaõnnestus. Peeti siis kinni. Paladinpoja mehed liikusid edasi, Lee ja seltskond jäid maha, et mõis maha ära vallutada ja Sunerand üles otsida. Koos nendega jäi maha üks Lilla Draakon, võlur. Nimi oli tal lõpp pikk ja keeruline ja liiga läänelik, nii et Leel küll see meelde ei jäänud. Nii ta siis hakkas teda Loheks kutsuma, mis oli vist üks osa ta nimest.

Igatahes kui nad tagasi mõisasse jõudsid oli see juba tühi. Põletati maha siis.

Edasi hakati Sunerandi jälgi ajama. Moren muudkui pinnis oma jumalat ja nii sai minemissuuna kätte. Kiirustati seega Cormyri poole. Tuli välja, et Sunerand viidi Suzaili, Cormyri pealinna. Suzail pandi kohe blokaadi ja läks otsimiseks. Lee käis ka ringi ja pinnis ja küsis ja uuris jne. Sai teada, et üks kahtlane naisega seltskond liigub jah ringi - Lathanderi preestrinna rüütlitega. Lee arvas, et tegemist on äkki Sunerandiga. Uuris siis, kust saaks infot. Pakuti üht võlurit, aga tema ei osanud midagi öelda. Teatas ainult, et Lee seltskonna asjad, mis kunagi tema juurde olid jäetud, varastati. Koba.

Igatahes sai Lee teada, et keegi Wunderkind on varaste pealik ja tema peaks ikka saama välja uurida, kus Sunerandi peidetakse. Võeti siis temaga ühendust, Wunderkind nõudis vaeva eest 5000 kuldtükki ja lubas äri ajada ainult Munkiga. Munki siis läkski, teised nähtamatuna kaasas. Raha polnud. See ajas Wunderkindi närvi ja käskis järgmine kord tuua. Leppis uue kohtumise kokku, käskides seekord tõesti üksi tulla.

Lee andis Munkile oma kristalli kaasa, et ta kuuleks, mis toimub. Munki kohtus mingi kääbikuga, kes pidi raha võtma ja siis Munkile Wunderkindi aadressi ütlema. Lee tormas kohale, tegi kääbiku oma orjaks ja sai teada, kus Wunderkind ootab. Munki siis tuiskas minema, pägarikud, Johan, Lee, Koran ja kääbik ja Lohe hakkasid ka jooksma.

Munki astus nimetatud maja uksest sisse ning sattus mingisse puuri. Kostis Wunderkindi häältning kristall, keda pimedus ei seganud, märkas teda ühes pimedas nurgas istumas. Läks kauplemiseks lahti. Lee saatis Munkile telepaatiliselt sõnumeid, kus teised on ja millal tulevad, paludes seni Wunderkindi kinni hoida, kuniks Bruenor ja teised saabuvad.

Kääbikut sundis ta ka ütlema, mitu väljapääsu on ning Lee läks tagaukse juurde. Siis rünnati, Bruenor hakkas ust lõhkuma. Lohe tegi toa võrke täis, nii et Wundekind ei saanud eriti liikuda ning Lee tuli tagauksest sisse. Wunderkindini jõudes sai ta gnoomiga kohe sõbraks ja siis mindi kõik koos sõbralikult Moreni koju.

[Fromhold]

Wunderkindilt pinniti välja, et kaks kaupmeest olid kirjeldatud seltskonnale transanud kaks hobust linnast välja. Mindi siis nende juurde, kuulati üle ja saadi teada, et see vastab tõele ja hobused jäeti linnast põhja poole.

Moren konsulteeris oma jumalaga ja hakati selle juhatuste järgi järgmisel hommikul lääne poole minema. Võeti kaasa ka üks Lillast Draakonist jäljekütt. Öösel valvates märkas Lee metalli põõsaste vahel läikimas ning saatis oma kristalli kontrollima. Üks mees.

Lee suunas oma mõttejõu mehe poole, mehele meenusid tema kõige traagilisemad, trööstitumad, õudsemad, jäledamad ja kaledamad hetked ning ta langes mälestustest piinatuna mütsatades maha. Lee sikutas ta lõkke juurde, sidus kinni ja ajas teised üles.

Lee uuris, et kellega tegu. Vang ütles, et ta on metsavaht, aga ise kirtsutas nina ja vaatas mujale... "Valetab!" tähendas Lee ja Bruenor haaras seepeale mehest kinni, tõstis õhku ja äsas vastu puud mõned korrad. Moren andis lõuksi ka. Igaks juhuks. Lõi ühe hoobiga mõlemad silmad siniseks.

Seepeale kuulutas mees, et on hoopis palgasõdur ja ta palgati ühe mehe poolt neid 1000 kuldtüki eest tapma, tema sõbrad ootavad kaugemal metsatukas. Seepeale käskis Lee Koranil tüüpi valvata, muutis enda ja Munki nähtamatuks ja liikus täheldatud metsatuka suunas. Oligi kolm meest. Lee võttis oma mõttejõuga kaks maha, Munki lõi viimase selja tagant uimaseks. Siis jõudsid pägarikud ka kohale. Koos kuulati tüübid üle, aga suuremat ikka teada ei saadud. Ainult seda, et pärast tööd pidid nad oma baasi minema ja siis pidi mees tulema ja maksma.

Öösel tundis Moren esialgu seletamatut kihku midagi head süüa. Vaatas oma toidukotti. Vaatas Munkit... jaa... parem... aga lahja. Lee ka niruvõitu. Seevastu Bruenor näis mõnusalt rasvane suutäis. Puhas tai. Moren raputas pead ning läks metsa, kus ta oma jumaliku välgu suunas ühe väikse armsa valge jänkukese peale. Vaeseke tegi korra sabaga sops ja surnud ta oligi. Siis Moren rebis ta küüntega lõhki, rebis soolikad välja ja õgis toorest jänest nagu oleks see smooritud ja õlles küpsetatud metsis martsipaniga. Lõpetuseks sülitas suuremad kondid välja ning nätsutas metsikult tema nahka.

Teised vaatasid.

Hommikul otsustati Morenile abi otsida. Ta kutsus kohale oma tuttava valge vanakese, kes lubas üles otsida kellegi Gunnari, kes Morenile needuse oli peale pannud ja vaadata, kas ta saab selle ka maha võtta.

Moren pidas ka sõnumi teel Paladinpojaga nõu. See käskis pätid Suzaili toimetada. Nii siis pägarikud läksid edasi, Munki ja Lee tagasi.

Öösel Suzaili jõudes toppisid nad pätid Moreni koju kongi, nende pealiku Moro Lee orjastas ja käskis tal käituda nagu oleks ta oma missiooni edukalt täitnud ning andis talle oma kristalli kaasa.

Mees läks baasi, Munki ja Lee järgnesid ja passisid läheduses. Varsti raporteeris kristall, et keegi koputab. Moro avas ukse ja seal seisis mees mustas. Lee ja Munki hakkasid liikuma. Mees küsis, kas kõik on tapetud. On. Seepeale lasi mees mustas Moro käsiammust noolega pähe maha ja punus minema. Kristall järele ei jõudnud ja kui Lee ja Munki kohale jõudsid, siis oli juba kõik vaikne. Nad andsid mehed vangi, aporteerisid Paladinpojale ja läksid magama. Hommikul ärisid nad pättide tavaari maha ja asusid pägarikke jälitama. Õhtuks olid nad oma eelmises ööbimispaigas. Jänese nahale oli jälle vilgas elu tekkinud ning see roomas, hüppas ja lendas sellel asjalikult ringi.

Saadi ka sõnum pägaratelt: nad on mägedes ühe maja ees. Järgmisel päeval liikusid Lee ja Munki edasi, saabusid ühte külla, kust said teada, et pägarad olid üleeile kõvasti pidu pannud ja pool kõrtsu tühjaks joonud ja siis koos jäljekütiga mägedesse, ilmselt piki jõge üles, läinud.

[Fromhold]

Lee kohtus teel pägarike juurde Xarioniga, kes oli oma vanamehe juures mingil labrakal käinud ja nüüd töllerdas vastu, silmad pahupidi peas ja käed värisemas. Lee viis ta kähku asjaga kurssi.

Teel mägedesse kuulis Xarion midagi/kedagi eespool krabistamas. Leed hoiatanud, jäid nad seisma. Nurga tagant astus välja zhent. Pärast hetkelist arusaamatust, mida täpselt tegema peaks, orjastas Lee mehe. Ja kuulas ta üle.

Tuli välja, et päkapikud olid mingisse auku kukkunud ja nüüd on vangis koos Sunerandiga ja zhente on linnuses 15. Ja vahitorn on ka kuskil üleval mägedes. Mehe nimi oli Zalis. Lee käskis Wunderkindil ja Tommil ka enda juurde tulla.

Peeti plaani. Lee ja Xarion muutsid end nähtmatuks ning ronisd üles vahitorni, kus Lee mehe orjastas. Tema nimeks oli Viramos. Tal keelati kohtumisest rääkida ning saadeti kindlusesse sisse.

Lee ja Xarion ootasid järgmist päeva, siis tuli uus valvur, kelle nad ära tapsid. Lee kutsus Wunderkindi, Tommi, Korani ja Zalise üles. Et ööseks valvur linnusesse ei naasnud, saatsid xhentid kolm meest asja uurima. Xarion virutas neile tulega ja Lee tegi jalgealuse libedaks, nii et nad kaks meest mäest alla kukkusid, kolmanda võtsid nad vangi ja sidusid kinni. Lee saatis klemmi linnusesse asja uurima.

Järgmisel ööl oli Viramos valves ja Lee käskis tal kaaslase uimaseks lüüa ja uksed avada. Tungiti sisse. Lee saatis Wunderkindi sõdureid mõrvama. See tehtud, kibeles ta ise ka kangesti lahingusse astuma ning nii muukis Wunderkind pealiku ukse lahti ja selle avanedes saatis Lee mehed sisse ja Xarion saatis mõned tulepallid.

Tommi suri kohe, Koran hakkas kellegagi võitlema.

Vahepeal olid pägarikud end kuidagi vabaks nusserdanud ja tormasid härga täis ja alasti lahingusse. Leel jäi hetkeks süda seisma,
sest pilt oli suht porno ja suht jõle.

Käis suur loitsulahing, mille tulemusena oli koridoris mingi udu, Lee miskipärast kõkutas koridoris naerda, Bruenor kõlkus pimedana lae all, Moren töllerdas ruumis ringi, mokk töllakil ringi ja Xarion oli ära kärssanud. Leel läks naerutuju üle ning olukorda nähes sööstis välisukse poole, kargas seinapõrkest ja kolme saltoga üle udu ning karjus Morenile, et kus võlur on. Vastuse sai Lee pisut teisel kuju: tema ees hakkas mingi mull paisuma, selle eest kargas ta kõrvale ja otse teise sarnase mulli sisse. Ja seal ta nüüd oli. Välja ei saanud. Aga ta märkas,
et Moren loobib raudkange õhku, nagu tahaks seal midagi tabada. Sinna suunas siis Lee oma viimse vaimujõu ning kõik jäi vaikseks. Tüki aja pärast kuulis Bruenor sealt suunast hääli ja viskas enda käes oleva raudkangi hääle suunas. Kostis raks ja ohe. Ja vere tilkumist Mõne aja pärast hakkas Bruenor Lee silme all karuks moonduma ja Leel oli nüüd lõpuks asi selge: pägarikud on KÕIK mingid värdjad, üks moondub vaikselt guuliks, teine karuks... huvitav, kas Wunderkindil ka mõni selline võime on? Lee käskis Wunderkindil põgeneda külla, Koranil ka. Samal hetkel kuulis ta väljast plahvatust ja sai aru, et Koran on surnud. Wunderkind pääses.

Aga varsti läks Bruenor kööki mett sööma, Lee vabanes mullist ning laest kukkus potsatades alla mingi palja mehe laip, kellel oli raudkang meelekohas kinni.

Lee avastas, et Sunerand oli ära viidud ning neile kiri jäetud, kus neid tänati hea lahingu eest ja kiideti ja soovitati vastuseisu jätkata Zhentil Keepis. Lee sidus Moreni haavad, kes oli ka vahepeal ära kärsatatud, korjas kompleksist varanduse kokku ning kutsus Wunderkindi tagasi. Siis jäi tuttu.

[Fromhold]

Vahepeal tabas Leed mingi amneesiataoline hirmus läänemaailma tõbi ja ta ei mäleta üldse, mis toimus. Mälu taastub sellest hetkest, kui ta seisab keset lahinguvälja, kõvasti vedeleb laipu, maa on verest punane ja Bruenor pühib vereklompidega kaetud kirvest. Eemal vedeleb Moren nagu poolküpsenud kotlett, nool ajus. Eemal oli paar seotud pätti, kes olid kaubavoori ründamiseks kehva hetke valinud ja Lee gängile ette jäänud.

Teel oli Lee kamp mingi jõe keskjooksule, et seal de Montega kohtuda, kes on Sunerandi vangistaja.

Moreni ootamatu laibastumise tõttu pöörati ots ringi, anti ta Tilvertonis preestri kätte, vangid toimetati vanglasse ja saadi teada, et nad peavad kuskilt kõrtsust kõvasti pappi saama. Järgmine päev oli Moren jälle jalul ja mindi vuta-vuta jõe keskjooksu poole. Jõe äärde jõudes saadi teada, et Keskjooksuks nimetatakse sealkandis mingisugust "Haldjaringi" metsas. Mindi siis sinna. Oligi üks puudest ümritsetud välu jõe ääres ja jõe keskel kivi.

Pärast paaripäevast ootamist saabus kolm paaditäit mehi, üks paat läks kivile kahtlast ja jubedat (kindlasti nekromantilist) rituaali läbi viima, teised paadid udjasid kaldale (kus olid peal haldjad, paar zhenti ja Haldjakunn) ja Bruno läks kohe lööma.

Lee andis endast parima ja orjastas mõned tüübid ja külvas mõnuga segadust. Aga lahing aina kestis edasi kuni kõik olid surnud/orjastatud/põgenenud, v.a. Haldjakunn, kes Bruenoriga Heroilist Võitlust pidas.

Heroilise Võitluse kõrvalepõige:
algul olid mõlema heerose löögid nii head, et mööda ei läinud ükski, aga kaitse oli nii hea, et kummastki ei voolanud mitte piiskagi verd. Võitluse jätkudes kaitsesid mõlemad küll sama hästi kui enne, aga löögid olid nii head, et varsti olid mõlemad üsna verised. Õige pea olid mõlemad mehed teineteise kehadesse selliseid haavu löönud, et linnud oleks erilise vaevata suutnud sealt lihatükke ära pilvede vahele kanda. Iga löögiga lendasid nende õlgade, puusade ja abaluude küljest lapsepea suurused lihatükid lahti. Siis nägi Haldjakunn Brunol kaitsmata kohta ja torkas oma mõõga talle pidemeni rindu ja hakkas teda päris hullusti tampima. Sellisele ägedale rappimisele ei suutnud Bruno enam vastu panna ja märgates, et Haldjakunn on kaitse hoopis unustanud, rammis kirvega Haldjakunnile pähe, nii et ajutükid pritsisid laiali ja kirvetera oli Haldjakunnile lõuani. Mõlemad kukkusid seepeale surnult maha.

Siis oli lahing läbi, Moren oli jälle surnud nagu Brunogi, aga Lee avastas ühe nähtamatu võluri ja kolkis selle läbi. Siis otsis ta läbi ja leidis kõvasti nänni, ühtlasi juhatuse Sunerandi juurde. Küsitledes orjastatud haldjat, sai ta teada, kus haldjad elavad ja seda, et haldjad olid zhentivõluri võimu all.

Vahepeal muutus Moren kooljaks ning töllerdas ka ringi ja proovis asjalik välja näha, hoolimata pisut häirivast asjaolust, et tal auk peas oli.

Mindi haldjate külla, kus Lee ja Munki neile asja seletasid ja näitasid igati, et see pole nende süü, et Haldjakunn surnud on. Viimane äratati ellu ja leiti, et seiklejad tõepoolest süüst puhtad on. Siis peeti pidu, Lee lakkus esimest korda Läänemaailmas olles korralikult ja oksendas hommikul kõik kohad täis. Bruno äratati ka selle peale ellu. Siis pandi padavai Suzaili poole, et ennast Sunerandi juurde lasta teleporteerida.

Suzailis rääkis Lee gäng natuke Paladinpojaga ja siis lasid ühel võluril end Sunerandi juurde teleporteerida. Ja olidki korraga hämaras ruumis, nende ees oli maagiast ja oktariinist särisev uks. Kõik olid paljad.

[Fromhold]

[Fromhold]

[Fromhold]

[Fromhold]

Amni linn oli äge. Rahvast jagus ikka kamaluga. Kohalikud olid tõmmud ja magasid ilmselt ikka päris hilise pärastlõunani, sest Lee nägi päris mitmeid inimesi, kellel oli lina hommikukimono asemel selga tõmmatud. Kakerdasid sellega keset päist päeva häbitult ringi, Leel oleks küll häbi olnud näidata, et ta pool päeva voodis maha aeles. Ise nimetasid kimonoid toogadeks.

Lee võttis oma seltskonna kaasa ja koos mindi Seitsme Pistoda kõrtsi. Paladinpoja sarnast meest ei olnud siin nähtud, nii siis võeti toad ja jäädi magama. Enne lugesid Lee ja Munki Amni kohta üht-teist raamatukogus. Järgmisel hommikul saabus Paladinpoegki kohale, kes tegi neile lühikese briifingu, et tema andmete kohaselt on Regent ise ka zhentide poole peal ja täiesti omal vabal tahtel ja Regendi peaks ära tapma. Kui asi kindlam on. Ja sõda on ka ilmselt lihtsalt selleks korraldatud, et saada lahti Paladinpojast ja teistest Cormyri padupatriootidest. Regent olevat praegu kaheaastase kuninga vanem õde. Pärast selle info jagamist läks ta minema.

Lee Ja Kamp jäid mõttesse. Tekkis kahtlus, et äkki Paladinpoeg lihtsalt kasutab neid ära, et Regendist lahti saada ja ise valitsejaks saada.Hiljem küsitles Moren oma jumalat ja sai sellele isegi mingil määral kinnitust. Regent nimelt ei olevat reetur... samas midagi kindlat ei selgunud.

Igatahes otsustati see küsimus mõneks ajaks siidi alla panna ja tegeleda pakilisemate asjadega. Lee lõi end peegli ees üles, lõhnastas end, sama tegi Alesha ja Lee hankis isegi Munkile ilusad riided, mis õnneks tema välimust natuke varjasid.

Läksid siis valitsushoonesse. Kohtusid palgasõjaväe ülemaga, kellega läks kauplemiseks lahti. Algul olid tingimused karmid, 1500 kulda mehe pealt, aga Lee, kes oli Kamba eestkõneleja, rääkis tingimused 600 kullani mehelt. Ja vallutatud aladest 50% ja varustuse pidid ka Cormyri tüübid plekkima. Siis kontrollis Moren palgasõjaväe asjalikkust ja kolkis ühe mehe läbi, lüües tal muu seas kilbi sodika. Lee hakkas sellest kohe kinni ja kauples nii, et varustusest (mis Lee järgi nii habras oli, et isegi Moreni haamrihoobile vastu ei pannud) pidid mehed ikka veerandi ise kinni taguma. Selliseks see lepe jäigi, aga ootamatult selgus, et üks Amni kuuest valitsejast on röövitud.

Lee Ja Kamp lubasid asja enda peale võtta, tingimusel, et edu korral arutatakse tingimused uuesti läbi. Mindi röövitu koju, kus Alsha selgitas, et mees oli röövitud voodist une pealt ja müürini viidud, kus jäljed õhku kadusid. Jäjed olid ka katusel, kus tundus, et kurjategija oli maandunud katusel, seega lennanud. Pargivaht oli ka kedagi vilksatamas näinud.

Moren küsis oma jumala käest nõu. Kusjuures seekord tuli selle väikese vanamehenässi asemel kohale laeni mees, üleni roheline ja suitsev. Mees ilmus nii oootamatult kohale, et tegi tagurpidi salto laua taha, keeras selle küllili ja piilus selle varjust.

Mees teatas Morenile, et tasuks info eest peavad nad ära tapma ühe Bane`i kõrge preestri (nagu nad mingi palgamõrtsukate kamp oleks, mõtles Lee, tapa regente, preestreid jne.) ja teatas, et otsitav isik on Kolme Konna kõrtsis.

Seiklejad tormasid sinna, kus Lee kõik nähtamatuks muutis ja oma mutuka tube läbi otsima korraldas. Juba teises toas teatas mutukas, et näe, siin kõik rupskeid täis. Mindi siis kohale. Tegemist oli röövituga, kellega oli ilmselt mingi rituaal läbi viidud ja soolikate seas oli kiri, et nii juhtub Cormyri sõpradega.

Kutsuti palgasõjaväe ülem, kes hakkas mingeid asju korraldama ja lepiti kokku, et keskööl kohtuvad nad nõukoguga.

Keskööl kohtutigi. Nõukogu oli üldiselt asjast väga ära hirmutatud, välja arvatud üks suhteliselt sümpaatne pägarik, kes nõudis sõda. Zhentidega. Pärast mõningat veenmist ja uhkusetundele ja südametunnistusele koputamist nõustusid sellega ka poolhaldjas ja haldjas, inimesed küll põdesid, aga häälteenamusega suruti nad maha.

Lepingu suhtes jäi nii, et tegemist on kahe riigi vahelise liitlaslepinguga ja Cormyr tasub ainult varustuskulud. Sõjavägi hakkab liikuma lähipäevil.

Järgmisel päeval ostis Lee kaks vankrit vürtse ja hakati Suzaili poole rändama. Külas, kus nad viimati kaks hiidu ära tapsid, kuulsid nad, et Ussimetsast olla öösiti trummimängu kosta. Seiklejad läksid öösel asja uurima - kartsid oma kallite vürtside pärast. Tuli välja, et metsas on üks 200 pealine mäekollivägi. Pärast lühikest arutelu otsustati nad ära tappa. Lee domineeris neist ühe ära ja kutsus endaga kaasa. Pani talle nimeks Gruumsh. Külas kuulati elukas üle, aga ta ei teadnud midagi. Lee läks tagasi ja domineeris veel kümme kolli ära, Alesha kogus mürke. Öö saabudes viisid Munki ja Lee nähtamatutena neli ämbrit maomürki kollide supi sisse ja jäid ise puu otsa valvama. Kollid sõid ja oksendasid. Hommikul käskis Lee oma meestel hakata magajaid veristama (ainult pealiku kutsus enda juurde), Moren ja Alesha manasid kohale hunniku loomi ja muid elukaid, kes ülejäänud lömaks lõid ja sõid.

Kollide kunn oli täisraudrüüs, mis oli tehtud mithrilist. Nimeks Hurg. Lee sai teada, et trumme kasutati selleks, et teisele väele sõnumeid edastada. Neid olid sinna palganud meged mustas, kes käskisid neid Amni sõjaväge rünnata. Mindi teise sõjasalga juurde ja sooritati sama etteaste. Selle pealiku nimi oli Gruh ja mithrilit tal polnud.

Liiguti edasi Suzaili poole, vürtsid anti saapamüüjale edasi ja Moreni loitsudega jõudsid nad kibekiiresti Suzaili, kus Paladinpojale kokkuvõte tehti ja lepiti kokku, et õhtul ilmuvad nad uuele briifingule.

[Fromhold]

[Fromhold]