Foorumi Avalehele

Jäta vahele kuni sisuni


Ühe vana hea 2e mängu kroonika

Mängugruppide seiklused, kõigile lugemiseks
Kasutaja avatar

Ühe vana hea 2e mängu kroonika

PostitusPostitas Teemon 23:40 1. Aug 2009

Oma vana veebilehe faile lapates avastasin vana mängukroonika, veel eelmisest sajandist. See on kopipeist wordist, võibolla saan kunagi mahti teksti pisut liigendada. Vast on kellegi huvitav praegugi lugeda...
Rohi oli siis rohelisem, AC alla 10, THAC0 ajas juhet kokku ning round kestis terve minuti


DM – Toonesepp
Margus- Habib – 6lev kääbik, varas.
Jyrgen – Feanord - haldjast 5lev preester, lisaks 3 lev maagi oskused.
Mina (Teemon) - Bulbadong – haldjas, 5 lev fighter, str 18/97, long sword mastery. Lisaks 3 lev preestri oskused.

17. juuni 2000, 1 sessioon

Esimene päev: rändasime Baldurs Gate poole

Teisel päeval ärgates olime hoopis teises kohas kui magama jäädes, teed, mida mööda rändasime, polnud. Asusime päikese järgi siiski samas suunas teele. õhtul kostis aeg-ajalt metsast praksatusi, nagu keegi jälitaks meid. Vilksamisi näeme yht kogu põõsasse kadumas. öösel esimeses valvekorras olev kääbik märkas metsas yhte silmapaari. Pärast minu ja preestri ylesajamist ei õnnestunud silmasid enam näha.

Kolmandal päeval rändasime edasi ja nyyd kostis juba iga natukese aja tagant metsast meie ymbert praksumist. Olen suht kuri kääbiku peale, kes ei oska metsas vaikselt liikuda. öösel olen esimeses vahikorras ja aeg-ajalt metsas meie ymber silmapaare märgates saab mul jälitatava rollist kõrini. Teen nooleotsale LIGHT spelli ja jään ootama. Märkan silmapaari ja lasen noole sinna, kus peaks olema silmade omaniku keha. Lendav nool valgustab metsa ja tabab hundilaadset kogu. Kõikjalt meie ymbert kostab võikat ulgumist ja siis saabub äkki vaikus. Mul jõuab kohale, et oleksin pidanud valgustama mitte noole otsa, mis hundi sisse tungis, vaid noole tagumist osa. Sel öösel ei juhtu enam midagi.

Neljandal päeval edasi rännates ryndab meid yks hunt, arvatavasti see sama, keda öösel lasin. Kaks noolt minu poolt ei paista teda eriti vigastavat ja nyyd oleme temaga melees. Kääbik liigub talle selja taha, ei backstab’I teha. Preester yritab mingit spelli teha. Mina virutan talle oma longswordiga hirmsa hoobi ja see ei tee talle midagi! “See on libahunt, puu otsa!” karjun, ja torman lähima puu poole. Hunt kyll yritab mind haavata, kuid see ebaõnnestub. Preester ja kääbik madistavad hundiga, aga keegi ei suuda kedagi haavata. Puu otsas, teen PRODUCE FLAME spelli ja hundile see ei meeldi! Ta jätab mu puu otsa ronivad kaaslased rahule ja kaob metsa. Oleme õnnelikud, et hundil meid kedagi haavata ei õnnestunud ja rändame natukese aja pärast edasi. Varsti jõuame lagendiku äärde. Poole penikoorma kaugusel paistab mingi linn ja enne seda viljapõllud. Kuna lagedal väljal oleme kergesti rynnatavad, hakkame plaani pidama, kuidas linna saada. Soovitan preestril meid nähtamatuks muuta ja pärast raudryy seljast mahaajamist ta seda teebki. Hoiame kõik lyhikesest köiejupist kinni ja hakkame linna poole astuma.
Enne linna jõudmist muudame ennast jälle nähtavaks ja astume linnaväravast sisse. Millegipärast on valvurid väga kahtlustavad ja ei taha meid linna lasta. Lõpuks suudame neid veenda oma rahumeelsetes kavatsustes ja meid lastakse ikkagi linna sise. Imelik, et valvurid ei ole sellisest linnast nagu Baldurs Gate kuulnudki. Esimeses kõrtsis, mille leiame, asub kääbik kellegi naist käperdama (jäi pick pockets’iga vahele). Kurdan naise mehele, kes suhteliselt kurjaks sai, et vaene kääbik jõi toobi õlut ja see hakkas talle pähe. Võtan kääbikul niimoodi ymbert kinni, et ta käed on vastu kylgi surutud ja tõstan ta yles. Ta, kurivaim, yritab mind pistodaga torgata, kuid lööb napilt mööda. Pigistan teda natuke ja tassin siis kõrtsist välja. Väljas ta rahuneb. Leiame meie väärikusele sobiva kõrtsi ja asume sööma/jooma. Hinnad on päris soolased, algul taheti meilt öö ja söögi eest 10 kuldtykki näo eest, aga lõpuks saime hinna yhe kuldtyki peale. Oleme parajasti just lõpetamas oma einet, kui yks hästiriietatud mees kysib, kas võib meie lauda istuda. Ytleb, et tal on meile tööd pakkuda. Selle vastu pole meil midagi, eriti kuna ta meile kõigile õlled välja teeb. Jutuajamise käigus selgub, et tal on tytar röövitud. Lubame teda aidata, lepime kokku, et kohtume järgmisel päeval samas kõrtsis.

Viienda päeval lõuna ajal kohtume eilse tööpakkujaga. Ta nimi on Fjöl ja me läheme tema koju ta tytre röövimise asjaolusid selgitama. Tee viib kuningalossi ja avastame suure yllatusega, et meie tööandja on kuningas ja seega tytar, kelle me peame leidma, on printsess! Lähme yhte suurde ruumi, et asja arutada. Kuna peale kuninga ja meie kedagi ruumis pole, tekkib mul plaan kuningas pantvangi võtta ja saada ruttu rikkaks. Siis jätan ma selle plaani siiski kõrvale, kuna kardan, et võib tekkida probleeme mu kaaslastega, kes on veidi hellahingelised.
Printsess oli paar päeva tagasi lossiaeda jalutama läinud ja pole tagasi tulnud. Kuningas kahtlustab, et tytre on röövinud mingid tumeda usulahu tegelased. Kuna väravate valve on kindel, siis pole printsessi arvatavasti linnast välja viidud. Fjöl olevat sõjajala oma vennaga, kes valitseb naaberlinna paari päeva teekonna kaugusel. Tytre leidmisel olevat tasu rikkalik ja me asume lähima ja ka yhtlasi suurima kiriku poole linnas teele. Preester vesteb kirikus mingi tegelasega ja siis lähevad nad taharuumi. Mina vestlen kääbikuga maast-ilmast ja ootame preestrit. Lõpuks ta tulebki ja me lähme mingisse kõrtsi, kus pidi olema yks päkapikk, kes võib meid aidata. Kõrts asub kiriku kõrval ja nimi on “Kiriku kõrts”! Leiame turske päkapiku õlle kaanimas, kena kahekäekirves kõrval. Vaatan hindavalt kirvest, mis paistab olevat parimast terasest. Mul tekib kohe tugev poolehoid päkapiku suhtes, kes tundub olevat palju näinud ja ka nii mõnegi orcirajaka selle kirvega poolitanud. Räägime Durinile (päkapikule), oma ylesandest, ainult ei maini kuningat. Durin ei oska meid selle tydruku osas aidata, aga temalt saame teada, et Flöli vend (naaberlinna kuningas) tegelevat mingite tumedate jõududega ja mõlemad kuningad on valitsenud oma linnasid juba kauem kui Durin on elanud. Durin on ka umbes 50 aastat tagasi naaberlinnas käinud.
Täname Durinit info eest ja kuna on õhtu, asume kuningalossi poole teele. Kuningas oli lubanud meile öömaja anda ning me pidime sisenema lossi aia poolt, sealt samast, kus printsess kaduma jäi. Meiega on kaasas tallipoiss, kes pidi meile linna näitama. Ta oli ka viimasena printsessi näinud. Jõuame juba lossi aiaväravasse, kui järsku kostab naise karje. Tormame kolmekesi karje suunas, tallipoiss jookseb lossi poole. Majade vahelt välja jõudes on pilt järgmine: meie ees on väljak ja umbes 15 meetri kaugusel on kolm kogu kummargil mingi asja ymber, mis liigutab. Mina ja preester teeme HOLD PERSON spelli nendele kogudele, kuid see ei mõju. Kääbik jookseb meeste (?) suunas, kuna kaks kogu kaovad pimedusse. Yks kogu liigub kääbikule vastu. Mina lasen 2 noolt kogule pihta, preestri LIGHT spell tekib kogule kukla taha – järelikult pole teda nii lihtne pimedaks teha. Kääbik hakkab nyyd tagasi jooksma ja ka meie liigume tagasi. Mina hoian koguga umbes 10meetrist vahemaad ja lasen teda nooltega. Need ei paista talle eriti mõjuvat. Pärast seda, kui see kogu sai minu arvestuse järgi umbes 35 damaazi, kaob ta pimedusse samas suunas, kus need eelmised kaks kogu. Enne lahkumist toimetab ta korraks midagi maaslebava naisega, nagu me natukese aja pärast avastasime. Selgub, et ta oli murdnud naise selgroo. Preester ravib naist, kuidas oskab ja siis hakkame, meelemärkusetu naine minu õlal, lossi poole astuma. Ei ole erilist tahtmist sellele kogule, kellele nooled ei paistnud mõjuvat, pimedusse järgi minna. Lossis saan yllatuse osaliseks: tänavalt tulles läbi aia ei paista yhtegi valvurit. Lossi uks on lahti ja sees on ainuke, keda näeme, yks unine vanamees. (Otsustan kuningaga sel teemal rääkida, pole just tavaline, et ainuke, kes sind lossi tulles kinni peab, on yks unine vanamees.) Räägime vanamehele, et seda naist tuleb ravida, ta langes röövlite kätte ja meie päästsime ta. Vanamees saadab meid viisakalt kuu peale (see tähendab meile mõeldud tuppa) ja asub oma toimetusi toimetama. Naine on koomas, paneme ta laua peale ja otsustame, et hommik on õhtust targem.

Kuues päev: Hommikul äratab mind karjumine: “Valvurid! Valvurid!” Vaatan ringi ja näen, et laua peal naist pole, aga mingi koletis (GHOUL) kummardab voodis rabeleva preesrti kohale. Haaran mõõga ja kilbi ning torkan mõõga koletisele selga, olles valmis ka kilbiga lööma. Minu yllatuseks sellest mõõgatorkest piisas ning koletis vajub maha. Samaaegselt jõuavad kohale valvurid ja ka kuningas. Selgub, et naine, kelle me ravimiseks lossi tõime, oligi muutunud koletiseks ning seletame seda valvuritele ja kuningale. Kuningas rahuneb, nähes, et oht on möödas. Mainin kuningale, kui lihtsalt me lossi sisse saime, aga kuningas selgitab meile, et see unine vanamees on palju rohkem, kui ta välja paistab. Peaksime uurima, kuhu tallipoiss eelmisel õhtul jooksis, aga see ununeb.
Kuningas lahkub ja mulle torkab järsku pähe: mis siis, kui see koletis, kes preesrtit kergelt haavas, oli ka mingi libaelukas ja nyyd muutub meie preester öösel samasuguseks ?! Selgitan seda preestrile ja nyyd toimub midagi kääbiku jaoks päris kummalist – me hakkame yritama meelde tuletama spelle, mis peaksid aitama. (Reaalmaailmas hakkasin mina suure kiiruga Player’s Handbooki spellide osa lappama ja preester lappas kopeeritud varianti. Lõpuks tegi tema endale CURE DISEASE ja REMOVE CURSE ning mina tegin talle SLOW POISON. )
Pärast seda läksime uurima, kuhu need eilsed kogud kadusid. Majade taga oli surnuaed. Yks vanamees kaevas seal parajasti hauda. Vanamehelt me eriti midagi teada ei saanud ja pärast kuningalt volikirja toomist lubas ta meid ka väiksesse majja surnuaia territooriumil. See koosnes neljast ruumist: tööriistaruum, kirsturuum, esik ja ruum, kus yks poolhaldjas surnukehasid matmiseks ette valmistas. Läksime ja rääkisime Durinile kogu loo ära. Kui ta teada sai, et tegu on kuningatytrega ja et keegi ei tohi teada kunngatytre kadumisest, otsustas ta aidata meil seda lugu lahendada. Läksime järgmisel päeval uuesti sinna surnuaeda ja Durin läheb sinna majakesse. Samal ajal oleme me surnuaias omapead ja kääbik kergitab yhe kirstu kaant, mis tuleks paari tunni pärast mulla alla panna. Kirstus on kivid! Räägime sellest ka Durinile, kes parajasti majakesest välja tuleb. Lõpuks otsustame asja uurimist homme jätkata, kuna Durinil on täna linnas tegemist. Lahkume.
õhtul läheb kääbik välja ja tuleb tagasi alles hommikul.

7. päev. Kääbik magab, meie preestriga otsustame minna surnuaeda. Mina jään surnuaia väravasse, aga preester läheb sinna majakesse. Natukese aja pärast tormab ta välja ja minu poole. Jooksu pealt yritab ta mind veenda, et me ryndaks seda majakest ja seal olevat võlurist surnukehade ettevalmistajat, keda eelmine päev nägime. Igaks juhuks siiski taganeme, kuna mulle kiiruga tehtud otsused ei meeldi. Mind rõõmustab see, et kuigi see poolkaldjas uksele ilmus, ei teinud ta midagi ja hauakaevaja vanamees oli sama yllatunud kui mina. Lähme tahasi lossi ja ka kääbik on yles ärganud. Mõlemad mu kaaslased räägivad oma seiklustest. Kääbik oli selle nais-koletise, kelle ma tapsin, surnukeha surnuaeda viinud ja pea selle majakese ukse ette riputanud. Siis oli ta valvama jäänud ning näinud, kuidas kaks meest (?) läksid öösel sinna surnuaia majakesse ja tulid sealt välja kotti pakitud surnukehaga. Neid jälitades sai ta teada, kus nad elavad.
Preester oli majakeses ringi vaadanud ja salauksi otsinud. Leides salaukse oli ta selle maagiga kumbki yhe loitsu teinud ja siis välja jooksnud. Maagi loits ei mõjunud, aga preestri oma mõjus. Siiski ei takistanud see maagi oluliselt. (Preester tegi COMMAND, aga mitte SURE, vaid TAGANE… Ma seletasin talle, et SURE oleks maagi järgmiseks raundiks kaitsetuks jätnud ja kokkupõurge olekski olnud läbi…)
Otsustasime minna ja tuua Durin ning kõigapealt “kylastada” neid mehi, kes öösel laipa tassisid ja siis seda majakest. Durinit me ei leidnud, aga saime kuningalt kaks sõdurit, kes pidid valveylemad olema.
Pimedas läksime maja juurde, kuhu laipa tassinud mehes olid läinud. Siis puhkes suur vaidlus, aga lõpuks õnnestus mul teistele peale suruda see, et me võtame need mehed kõigepealt vangi, mitte ei lase kohe maha. Vangidena on neil lihtsalt rohkes väärtust. Yks sõdur lõi ukse sisse ja me täitsime toa. Laua ymber istusid kaks meest ja yks naine. Ytlesin neile, et nad on kuninga nimel arreteeritud ja sidusime nad kinni. Siis otsisime maja läbi, aga relvi ei ega midagi muud huvitavat ei leidnud.
Viisime vangid valvurite majja ja siis läksime surnuaias oleva maja juurde. See kord avas ukse kääbik (open locks) ja me olime esikus. Panin kaks noolt vibule peale. Yks sõdur lõi surnukehade ettevalmistamise ruumi ukse maha ja mina hyppasin tema järel uksest sisse. Ruumis olnud hauakaevaja-vanamees sai esimese asjana kaks noolt kerre ja vajus maha. Rohkem ruumis kedagi ei olnud. Teised tulid ka ruumi ning preester tõstis yles põrandast leitud salaluugi. Redel viis alla pimedusse. Viskasime yhe maagiliselt valgustatud myndi (continual light) alla ja nägime, et umbes 6 meetri sygavusel läheb horisontaalne käik maa sisse. Otsustasime alla minna, teadas, et meie ylestulekut on suhteliselt lihtne blokeerida, nihutades salaluugi peale mõned kividega täidetud surnukirstud. Ronisime alla ja hakkasime liikuma mööda käiku edasi, yks sõdur kõige ees (alati peab olema keegi “cannon fodder” – kahuriliha…). Järsku kostab karjatus ja ees liikub sõdur kukub läbi käigu põranda… Liigume edasi põrandat kompides ja iga kord, kui käigud ristuvad, panen maha myndi, et tagasiteed leida. Vahepeal läbime mingi magamiseks mõeldud ruumi ja siis toidulao, kus on nii liha kui ka õlle suurtes tynnidena. Hakkame yhte tynni enda ees veeretama ja õigesti teeme, sest järsku kaob tynn läbi põranda. Kääbik otsustab yle augu (umbes 1,5 meetrit) hypata. Maandumisel lõikab seinast välja tulnud tera kääbikul juuksetuti maha. Oleks mõni inimene või haldjas hypanud… Pärast väikest arutelu toome toidulaost puust lauaplaadi ja liigume selle varjus edasi, terad toksimas puitu, õnneks ainult yhelt poolt. Teele jääb uks, mille peale ei hakka ei kääbiku vargaoskused ega sõduri ramm. Käik on nii kitsas, et yksteisest mööda ei pääse. Lähme tagasi lähima ristumispaiga juurde ja nyyd liigun mina ees. Selle puust uksega mul probleeme pole, aga natukese aja pärast on teel yks metallist uks. Viiendal korral vajub ta lõpuks hingedelt maha. Selle ykse avamine tegi kõvasti lärmi ja kuigi ma pärast ukse avamist tagasi hyppan, ei lähe mul just kõige paremini. Näen vilksamisi naisekogu kontidest ryys. Ta tõstab käed ja siis ma ei suuda enam ennast liigutada… (Hold Person) Ma ainult näen, mis toimub, kuni minust möödatrygiv sõdur mu pikali lykkab. Viimane, mida ma näen, on sõdur tormamas naise poole. Siis näen ma vaid lage… Kääbik ja preester nihutavad laua diagonaalis käigu ette ja minu selle taha. Nad ootavad mu toibumist. Mõne aja pärast ma suudangi ennast liigutada ja ma olen päris vihane selle naise peale. Järsku tulevad meie peale zombid, kuid preester saadab nad oma vaimujõuga tagasi. Käigust näeb vaid väikest riba sellest koopast, seega vaatan korraks kiiresti nurga tagant välja. Koobas on ruudukujuline, meie oleme yhes nurgas. Teisel pool on kontidest ryys naine ja poolhaldjas, keda me surnuaiamajakeses kohtasime. Samuti on seal tosinajagu zombisid. Koopa keskel vedeleb sõduri surnukeha. Kääbik ja preester valmistavad ette viinapudeli ja tõrviku, mina oma vibu. Siis hyppame nurga tagant välja ja preestril õnnestub naine põlema syydata. Mina lasen yhe noole poolhaldjale ja kaks zombidele, kes meie suunas liiguvad. Jõuan märgata, et naise juures on vastu seina toetatud graveeringutega vikat ja naisel on käes lyhike sau. Poolhaldjast võlur jääb meie preestri loitsu peale seisma ning ma jõuan vaevalt lasta noole poolhaldja suunas lendu, kui enamus ruumist on järsku täidetud keerlevate kontidega! Peame plaani ja lõpuks saab meie preester nendest keerlevatest kontidest lahti. (Dispel magic). Kääbiku ja minu nool tabab naist ning jälle jään mina liikumatult seisma ! Näen, et preester tõrjub meie poole tulevaid zombisid. Lõpuks ma suudan ennast liigutada ning kääbikuga koos lõikame me paar zombit ribadeks, keda preester tõrjuda ei jõua. Vahepeal mõtlen, et ma võiks proovida neid zombisid oma kontrollile allutada, aga siis jätan selle mõtte kõrvale. Mõõgaga on palju lõbusam kui meelega. Meie preester kaotab need keerlevad kondid veel yks kord ära ja ma jõuan saata sellele võlurile kaks noolt keresse, enne kui ta yllatusest toibub ja loitsu lõpetada jõuab. Ena Siis on õhk jälle keerlevaid konte täis ning meie preestri jaks otsas. Kuna on selge, et enam me neist kontidest jagu ei saa, tormame läbi kontide sinnapoole, kus see naine jäi. Naist me sealt ei leia ja hakkame just nõu pidama, mida teha, kui kondid kaovad ja naine, kontidest ryy seljas nind vikat käes, järsku meie ees seisab. Mina virutan talle mõõgaga ja kääbik laseb vibuga. Preestri loits ebaõnnestub. Naine yritab mind kaks korda vikatiga tabada, kui õnneks ta lööb mööda. Nyyd löön mina teda veel mõõgaga ja siis järsku mõjus preestri loits – naine on krampides põrandal. Kääbik tormab edasi ja tema pistoda leiab naise kõri. Lahing läbi, asume varandust jaotama. Mina võtan naiselt vikati ja lähen siis poolhaldja juurde. Preester võtab saua, millega naine neid konte tekitas ja asub seda uurima. Kääbik tõmbab naisel kontidest ryy seljast ja kiivri peast ning siis läheb nurgas olevate zombide piinu lõpetama. Poolhaldja juurest leian loitsuraamatu. Oleme väsinud ja otsustame sinna samasse ruumi magama heita, kui järsku kostab ukse juurest mingi krabin. Uksele ilmub zombi moodi liikuv inimkogu. Preestril õnnestub ta eemale peletada ja me (mina ja kääbik) hakkame teda nooltega laskma. Tema läheb mööda koridodi ees, meie teda pidavalt nooltega lastes järel. Varsti näeb ta selg välja juba nagu siilil ja ma hakkan lootust kaotama, kui kääbiku kaks noolt ta läbi salaluugi käigu põrandas kukutavad. (Kokku lasime talle selga 15 noolt ja ta sai 100 damaazi. Selgus, et piercing teeb poole damaazi, nii et tal oli 50 HP. Kääbiku 2 viimast noolt olid Critical Hit’id . Mina viskasin selle päeva jooksul 5 ja kääbik 4 citical miss’I – natural 1. ). Läksime tagasi kuningalossi ja puhkasime end välja.

8. päev. Otsisime surnuaia alusel käigud läbi ja leidsime printsessi ning 4 õukondlast. Kõik nad olid meelemärkusetud. Printsessi viisid teised kuningalossi, õukondlased kukkusid mul “kogemata” läbi põrandas oleva salaluugi, kuna nad võisid olla juba libahundid. Kuninga autasustas meid igayhte 5000 kullatyki, medium war horse ja tavalise hobusega. Lisaks saime kolme peale maja, kus elada.


28. juuli 2000, 2 sessioon

9. päev. Laenan spellbooki preester-maagile, kes sealt spelle õpib. Lähme kõik koos kuninga juurde ja saame uue ylesande – teha luuret teises linnas, kus valitseb kuninga vend. Kuningas kirjeldab meile päkapikku (Leon), kes juhib seal ylestõusnuid. Kysime kuningalt maagilisi relvi ja ta saadab meid oma relvaylema juurde. Peame kohtuma temaga õhtul tallide juures.
Nyyd lähme lahku ja igayks hakkab oma toimetusi toimetama. Mina leian pärast väikest ekslemist linnaservast necromancer’i, kelle juures vahetan oma maagilise vikati ring of regeneration’i vastu. õhtul kohtume tallide juures kuninga relvaylemaga. Mina saan fine (mittemaagiline +1 damage) longsword’i, fine (mittemaagiline +1 damage) short bow , studded leather’i ja full plate’i. Vana ¾ plate jätan relvaylemale. Teised saavad ka fine quality relvasid.

10. päev. Ratsutame teise linna poole.

11. päev. Pärast lõunat näeme linna. Maastik on mägine. Linna ymber liiguvad paarikymnemehelised salgad. Preester-maag muudab Habib’i (kääbiku) nähtamatuks ja me saadame ta luurele. Ise lähme teest kõrvale.

12. päev. Hommikul tuleb Habib tagasi ja räägib meile, mis ta linnas nägi. Linnas toimub sõda. Eeldatavasti ylestõusnute käes on pool linna, aga neid on vähem ja nad on ymber piiratud – vaenlase väed on ka linnamyyri ymber.

13. päev. Ratsutame tagasi.

14. päev. Jõuame õhtupoolikul linna ja räägime kuningale nähtust. Selgub, et teise linna piiratavasse osasse viib yks salakäik, mis algab umbes 1,5 km enne linnamyyri. Saame kuningalt teada, et ta võib paari päevaga saada kokku 10000 mehelise armee, millest 2000 moodustavad ratsanikud. Kaalume teise linna ryndamist, aga otsustame enne seda salakäiku uurida.

15. päev. Ratsutame teise linna poole.

16. päev. Jõuame salakäigu suudme juurde ja saadame kääbiku mööda käiku luurele. Mõne aja pärast tuleb ta tagasi koos 10 mehe ja päkapikuga. Selgitame neile, et oleme abivägi teisest linnast. Yks mees saadetakse kuninga juurde linna sõjaväge tooma, meie lähme piiratavasse linna. Päkapikk ongi see Leon, keda me pidime otsima.
Abiväed peaksid kohale jõudma 6 päeva pärast. Teeme linnas väikese tiiru ja siis kuuleme, et linna all on palju käikusid ning yks neist viib ka kuningalossi. Seega oleks meil teoreetiliselt võimalik kuningas yllatusrynnakuga maha lyya. Kuna aega on, otsustame neid käikusid uurida.

17. päev. Asume hommikul käikusid uurima – mina, kääbik, preester ning lisaks 2 kirvemeest ja 3 vibukytti. Käikudes seigeldes lööme maha yhe carrion crawler’i ja siis satume vastamisi muumiaga. Selle tulemusena tarduvad paigale kõik peale minu, yhe kirvemehe ja yhe vibukyti. (Fright – save vs spell). Kuna mu mõõk ei suuda muumiat haavata, jooksen välja, haarates kääbiku kaenla alla. (valida oli: kas haldjas, seljas full plate, või kääbik, seljas kerge armor). Jõuan paari käänaku taha ja panen kääbiku maha. Kääbikul tuleb eluvaim sisse ja me lähme preestile järele, kuid juba ta jooksebki meile vastu. Lähme kiiresti linna tagasi. Muumia teeb meile kaasaantud meeste seas puhta töö.

29. juuli 2000, 3 sessioon

18. päev. Preester tunneb ennast väga viletsalt ja veedab paar päeva haiglas. (Jyrgen pidi ära minema, seega ta 29 juuli seiklustes ei osale).
Täna me seiklema ei lähe, kuna kääbikul pole just kõige parem olla.

19. päev. Asume koopaid uurima, aga muumiat enam ei leia. Kyll aga leiame orc’e ja mingeid valgeid ahvilaadseid kolle. Neist mulle vastast pole, löön umbes 10’l pea maha (called shot’iga kaela 10+ damaget) ja ylejäänud notime lihtsalt maha.

20. päev. Meie kuninga väed jõuavad kohale ja toimub teise linnapoole ylevõtmine.

21. päev. Asume koos troonimaagi ja tema saatkonnaga koopaid edasi uurima, lööme maha paar preestrit/maagi ja muud rahvast, kuid kuningalossi alla ei jõua. Mina saan yhelt elukalt critical hit’i (nat 20) ja sama juhtub kääbikuga. Seega kolime esialgu hospidali.

10. august 2000, 4 sessioon

22. päev. Valmistame ette portsu fire trap’idega õlipotione ja asume veelkord neid käikusid uurima. Jõuame kuningalossi keldrisse, olles enne elusuuruses malenditega malepartii võitnud ja troonimaagi kaotanud. Saadan kääbiku luurele ja lepime kokku, et ohu korral karjub Habib, et tuli on lahti. Habib asub teele ja poole tunni pärast kuulen kymnete meeste jooksusamme ja taipan, et vaene kääbik on kinni võetud. Pean veidi aru ja otsustan, et kymnete ja võib-olla ka sadade sõduritega mulle tundmatus kohas võidelda pole mõtet ja targem on abiväge tuua. (Kääbik läks nähtamatuna ja tappis kuninga ära ja hyppas siis pääsemiseks aknast alla, kuid murdis mõlemad jalaluud ja võeti kinni.) Jõuan tagasi kuninga juurde, kohates käikudes muumiat, kuid siiski tema käest pääsedes. (Tahtsin juba talle mõõgaga kallale minna, kuid viimasel hetkel tuli meelde, et minu mõõk talle viga teha ei suuda.) Peame kuningaga parasjagu nõu, kui tuleb teade vastasleerist(meie poolt ymberpiiratud kuningalossist, kus on vangis Habib), et neil on pantvangiks Habib ja kui me teda elusalt tagasi tahame, tuleb meil piiramine lõpetada ja linnast lahkuda. Jõuame läbirääkimistega nii kaugele, et Habibi tagasisaamiseks tõmbume oma linnaossa kolmeks päevaks tagasi.

23, 24, 25. päev. Ootame Habibi.

26. päev. Habib saabub ja asume vastasleeri ryndama. Surume nad tagasi kuningalossi.

27. päev. Võtan Habibiga kaasa portsu sõdureid, yhe preestri ja Leon’i ning asume mööda käike teele, et kõigepealt maha lyya muumia ja siis rynnata kuningalossi altpoolt. Saame muumiast jagu (fire trap’idega potionid ja minu maagiline flail) ja jõuame kuningalossi alla. Olime enne kuningaga kokku leppinud, et ryndame siis, kui nemad väljaspoolt lossi ryndavad. Mind ja Habibi muudetakse nähtamatuks ja kuulmatuks (invisibility, silence 15’) ja me asume kahekesi luurele. Habibiga otsustame kõigepealt maha võtta mingisuguse preestri, kelle marionett tapetud kuningas oli. Seda kuulis kääbik valvurite jutust. Leiame preestri ja ryndame teda korraga selja tagant. Habib suudab tal yhe backstab’iga 30 hp’d maha lyya (mulle tundmatu maagiline dagger) ja ega mina ka palju kehvemalt ei esine. Preestril mingit toredat nänni kaasas pole ja asume seega tagasiteele, et ootavate meestega loss vallutada. Tee peal kohtame paari valvurite gruppi, aga suudame end nendest läbi raiuda ja juba me olemegi tagasi Leon’i ja ta meeste juures. Samal ajal hakkab kostma väljastpoolt võitlusmöllu ja me liitume kuninga vägedaga, vallutades lossist korrus korruse järel. Kui asi natuke rahuneb, asun hoonet läbi kammima, lootuses leida relvakambrit või midagi muud huvitavat (det magic). Leian maagilise lambi (continual light) ja spellbooki. Habib leiab lossi keldrist salakäigu, kuid esielgu me seda uurima ei hakka. Kuningas ylendab mind Habibiga vaenuliku kuninga tapmise eest, nyyd saame 200gp/kuu ohvitseripalka.

28. päev. Kuningas annab meile kummalegi 20 000 gp koobastest leitud kirstu eest. Habibi leitud salakäik viib linnast välja. Asume kuningaga tagasiteele tema linna.

29. päev. Oleme teel.

30. päev. Jõuame linna ja saame kuningalt elamiseks esinduslikuma maja. Asume oma kraamiga äritsema. Mina annan kaks spellbooki ja 7300gp ning saan:
1. full plate +1, seljas sama mugav nagu riided
2. longsword +1
3. ring of free action
4. ring of protection +1
5. ring of fire protection +1
6. 10 potioni holy water’it
7. 2 potioni unholy water’it
8. 2 potioni of healing’ut (1 sõõm, 2d8+2 hp)
9. potion of invisibility

Otsin potion of heroism’i ja maagilist medium shield’i, aga ei leia.
Asume uudiseid kuulama ja endale uut adventuret otsima. Habib kuuleb mingist soost, kus pidi hunnikute kaupa varandust olema, aga sinna ei taha mina minna. (Full plate +1 pole just parim kehakate soos). Kuulen legendi neljakäelist võitlejast ja tema võlujõuga mõõkadest ning otsustame hoopis seda lugu uurima asuda.

31. päev. Asume teele mägede poole.

32. päev. Oleme teel.

33. päev. Kohtame mägedes erakut, kes meiega ööseks oma onni jagab.

34. päev. Leiame imeliku kujuga torni ja lööme tagasi huntide, winterwolfi ja 3 griffoni rynnaku. Torni ymber ilmub öösel salapärane kiri, kirjutan selle oma pärgamendile. Kuna oleme haavatud, ei suuda otsitud koobast leida ja meid ryndavad yha suurenevad hundikarjad, asume tagasiteele eraku onni poole, saades teel veel jagu yhest winterwolfist ja temaga kaasas olnud huntidest. Korduvalt kynka otsast alla visatud lihatykk ja siis kogunenud huntide keskele visatud paar fire trap’iga õlipotioni suudavad maha võtta ~ 40 hunti!.

35. päev. Puhkame eraku onnis.

Mina tõusin fighterina 6 levelile, long sword high master ja Habib thiefina 7 levelile.

23. september 2000, 5. sessioon

36. päev. Lähme tagasi linna, kuna ei suuda midagi tarka välja mõelda, kuidas mägedes seda koobast leida. Samuti ei suuda me mõista neid salapäraseid märke, mis ma maha kirjutasin.

37. päev. Habib korraldab meie majas kuningliku synnipäevapeo. Preester asub pärast kahenädalast palvetamist taas pidutsema. Pidu kestab 3 päeva. Habib laseb meie maja ette pystitada kivist enda kuju.

38, 39. päev. Pidutseme.

40. päev. Kui oleme toibunud, otsin yles troonimaagi ja viin talle oma ring of resurrectioni, et ta selle ära identify’ks. Sõrmus on kuidagi kummaliselt käitunud viimase nädala jooksul.

41. päev. Maag väidab mulle, et sõrmus ei ole ring of resurrection, vaid mingi kurjade jõududa kätetöö. Sõrmust ma tagasi ei saa ning saan ka teada, et necromancer, kelle käest ma selle sõrmuse sain, on linnast jäljetult kadunud.

42. – 72. päev. Umbes kuu aega veedame linnast ning ei toimu midagi.

73. päev. Preester näeb öösel mingit nägemust. Mind need tema ja ta jumala vahelised probleemid ei huvita ja ma kobin magama, aga Habib jääb preestri juurde.

74. päev. Hommikul seletavad preester ja Habib mulle, et Pelor (Feanordi jumal) andis Habibile ja preestrile ylesandeks hävitada kurjuse jõud ning määras paiga ja aja, kus saab täpsemat infot.
Egas’ midagi, saame kuningalt loa ja asume teele.

75. päev – 77. päev. Oleme teel.

78. päev. Jõuame kohta, kus pidime lisainfot saama, mingisugusele lagendikule. Midagi esialgu ei toimu ja ma asun endale nooli meisterdama, et igavust peletada. Tunne on suhteliselt hea, nagu ei tahakski sellelt lagendikult lahkuda. Habib hakkab yha imelikumalt käituma, Pelor yritab vist teda oma usku pöörata. Preester ei tee mitte midagi, lihtsalt kaifib lagendikul olemist.

79. päev. Hommikul päikse tõustes kukub preester siruli ja ajab end siis pysti, silmad kummaliselt pungis. Pelori (Päiksejumala) hääl kõneleb läbi Feanordi suu, et me peame hävitama kurjuse jõud, mis lähevad meie kuninga linna hävitama. Asume linna poole teele.
Kui on juba pime ja me asume magama, kuuleme hobuse hirnatust. Habib läheb asja uurima ning tuleb tagasi Duriniga. Talle on samuti Pelor ennast ilmutanud ning tal on sama ylesanne mis meil.

80. päev. Päeval märkame kahtlasi kogusid, kes liiguvad meiega paralleelselt linna poole. Ligemale jõudes saame aru, et tegu on 18 zombiga, keda juhivad 2 tundmatut olevust. Tänu zombidele liiguvad nad suhteliselt aeglaselt. Lööme nad maha, kuid Durin on nyyd tänu yhe zombi critical hitile pime ning yks tundmatu saab Habibile pihta. Et tegu on Wightiga, on meie vargal nyyd 1 level vähem.
Pärast võitlust tekib äge diskussioon selle yle, kuhu poole minna. Habib tahab, et me läheks linnast eemale ehk siis suunda, kust tulid zombid ja 2 wighti. Mina preestriga pooldan linna minemist, sealsete asukate hoiatamist ja siis Habibi soovitatud suunas minemist. Lõpuks jääb meie arvamus peale, kuna ka Durin vajab tohterdamist.
Edasi liikudes märkame paari kilomeetri kaugusel ees umbes 50-100 kogu, kes liiguvad linna poole. Kuna 10 km meist tagapool oli yksik metsatukk, aga muidu oli tegu lageda väljaga, otsustasime otsa ringi pöörata ja metsa varjuda. 5-6 kogu asusid meid jälitama, ylejäänud liikusid linna poole edasi.
Mõne aja pärast nägime, et meile liiguvad metsast vastu umbes 20 kogu. Keerame otsa ringi ja sõidame oma 5-6 jälitajale vastu, et mitte kahe grupiga korraga kohtuda. Hakkab ka vaikselt pimedamaks minema, seega kui me suudame sellest 5-6 liikmelisest grupist läbi murda, siis järsku õnnestub meil pääseda. Umbes 200m enne meiega kohtumist nad peatuvad ja võtavad ammud välja. Tegu on 5 full plates ja medium war horsega mehega, lisaks suur tume kogu veel yhel sõjahobusel. Mina ja kääbik sõidame neile vastu, preester jääb 100m enne neid seisma ja hakkab loitsima. Lõpptulemusena õnnestub mul ja kääbikul neile ots peale teha, suur kasu on preestri loitsudest. (Vastas olid Death Knight ja 5 10lev Fighterit. Death Knightil polnud lihtsalt õnne – hoolimata oma 75% magic resistancest suutis preestri teine Hold Person tast jagu saada. Ta oli spelli mõju all 10 roundi ja 8 jooksul neist ma ignoreerisin kõike muud ja tagusin talle oma mõõgaga umbes 150 damaget. Tal olid aga max hit pointid (180) ja sellest ei piisanud. Siis mõjus teisel katsel tema fear aura mulle ja kääbik lõpetas minu alustatu. Figteritele kulus 5 hold personit, nad viskasid savedeks muudkui 16 ja 18.). Korjasime võidetutelt relvad kokku ja lahkusime linna poole. Vahepeal olid metsast tulnud jälitajad meile suhteiselt lähedale jõudnud, kui öö varjus õnnestus meil siiski pääseda.

81. päev. Linna juurde jõudes avastasime, et mõlemad linnad on ylekaalukate vägede poolt ymber piiratud ning salakäigud linna kas ummistunud või vaenlase nägemisulatuses. Seega läksime mägedesse tolle eraku juurde, kes meid ka eelmine kord oli aidanud.
Magistritöö teeb sääsest elevandi
Teemon
Nutikas Lutikas
 
Postitusi: 4022
Asukoht: harjumaa majad

Kasutaja avatar

Re: Ühe vana hea 2e mängu kroonika

PostitusPostitas toonesepp 17:53 11. Aug 2009

Oh jumal! Eks ma võtan natuke aega ja loen millalgi läbi mis värgiga ma omal ajal hakkama olen saanud. Tore igaljuhul, et sul see ikka alles on.
Kord kolm piigat õhtu eel,
ehavalgel ketras veel.
toonesepp
Haldjate sõber
 
Postitusi: 348
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

Re: Ühe vana hea 2e mängu kroonika

PostitusPostitas Balor 18:24 4. Juun 2012

Minu panus postide nekromantiale.

Rohi oli siis rohelisem, AC alla 10, THAC0 ajas juhet kokku ning round kestis terve minuti


Lihtsalt peab 1tlema, et see tuletab palju head 2e'd ja Forgottenit meelde.
---------------------
One who conquers others is strong.
One who conquers himself is all-powerful.
Balor
Shamaan
 
Postitusi: 189
Asukoht: Tartu


Mine Mängukroonikad

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


© Dragon.ee | E-post: dragon@dragon.ee | HTML'i kontroll
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.6