Vanamees-preester tuleb enne järgmist mängu veidi üle käia verbaalselt, sest praegusel kujul on ta ilmselt välja kasvanud larbikoolkonnast, kus IG ja OG on vastuvõetavad asjad. Häiris ka mind ja väga palju: sest see vedas ka ülejäänud rollist välja.
Mängust muidu. Jätkumängud on head.
Mulle meeldis. Meie kambal tekkisid küll väikesed lällamisprobleemid seoses He puudumisega laulusõnade meeldejätmisprobleemid, sest He oli esilaulja ja meie sõnu ei mäleta. Sellegipoolest olime mõnusasti riskialtid ja läksime päris mitmele asjale vapralt vastu lootuses "küll me end välja räägime". Õnnestus ja oli põnev.
Toredad seigad:
Seltskond saabub templi juurde ja võtab vestlusringi üles. Kutsun laulikud kaasa templirahvaga juttu tegema ja võtan ühtlasi vastu otsuse, et olgu: lähen potentsiaalselt ohtlikule asjale vastu. Täpselt selle esimese sammu ajal, mis minu otsusele järgnes, tuli lossi poolt kohutav ragisev ja kõmisev äikesemüra. Mängujuhina selline asi välja arvestada! Mul pole sõnu. Ehmatas ja korralikult.
Positiivne juhuslik asi: teie metshaldjal olid kintsud rohelised. Tore kui viitsitakse vaeva näha sellise looduslähedase kostüümiga.
Positiivne mittejuhuslik asi: Baali osatäitja oli nagu raudrusikas imiku silmaauku. Nii mängu siseselt kui väliselt vastuoludega pikitud, autoritaarne, ilge päti näoga ja "see kuri" Murazor. Aplaus ja lilled.
Laulikutelt küünla röövimine ja nende uimastamine. See oli väga nõme ja paha ja khm: rumal. Samas saavutati sellega tulemus, kus laulikud end vaikselt Baali juurde organiseerisid ja seal tapatalgud rahulikult üle elasid. Lisaks anti neile au nimetada uus jumalanna: Püüra. Keegi ei osanud kahtlustada seda väikest padjapüürinalja. Isegi Cor püüdis sellele mitte mõelda.
Kui laulikud olid puntras koos ja hirmunult Baali preestritega vastamisi sattusid (Seoses Lin'i varbaluumurruga ei saanud me põgenemise osas midagi targemat ka teha.) vestsin mina peapreestriga võimalikult venivalt ja pikalt samal ajal, kuni keriti lahti kaitsering ja süüdati selles Eire teenreid kaitsev küünal. Julgustuseks võtsime üles lauluviisi, mis esimest korda kogu päeva jooksul oli ühtne ja sealjuures oma veidruses ääretult hea. Veetsime transis jupp aega. Surnud Hulkurile igastahes meeldis. Ma ei teagi mida peapreester meile rääkis.
Üldjoontes oli hea ja tore ja kui kunagi keegi jätkata viitsib, siis oleks ka äge, aga kui nii jääb mäng, siis on ka äge. He, Lin, Lis ja Cor jätkavad igal juhul oma kuulsusrikast kroonikpäevavaraste ja lauliknäitlejate rasket võitlusretke.