Foorumi Avalehele

Jäta vahele kuni sisuni


LARP Ilmaplats: Varjud ja vardjad (17-18.10)

Päris elus rollimäng

Moderaatorid: Irve, chloe, Sorontur, Gregik, Aweron, Priist, Bernard

Kasutaja avatar

LARP Ilmaplats: Varjud ja vardjad (17-18.10)

PostitusPostitas Die 2:15 18. Aug 2015

Pilt

Olathaca Deicatütar seisis keset pärnasalu ja vaatas neile nõudlikult otsa. Väljas oli juba päris hämar, nii et nad vaevu üksteise nägusid seletasid. Aga nad teadsid, kes nad on ja miks nad siia on kogunenud. Mida nad veel täpselt ei teadnud, oli see, miks oli Vanem Olathaca nad just nüüd ja säärase kiiruga kokku kutsunud. Ja miks neid oli mitte üks lahingpaar, vaid rohkem. See polnud päriselt kombeks, mitte Hõbevarjudel. Mitte harilikult. Olid Vanemad kataaride suhtes mingile otsusele jõudnud? Aga ei, nood nõupidamised alles käisid, ja neid hoiti väga, väga salajas, nõnda et isegi Hõbevarjud ise vaid vaevu aimata võisid, et midagi üldse arutati…

Olathaca pani käed risti rinnale. “Gundela’t on märgatud,” ütles ta. See oli vägagi Vanem Olathaca moodi, ilma keerutamata ja mingite tervitusteta kohe loo keskele hüpata. Nad olid sellega juba harjunud.

Gundela oli Gundela Lionatütar, Aina garnisoniülema tütar ja skautide pealik, kes ei ilmunud Anglera sõtta, põgenes ja reetis sellega oma kohustused, oma vanded ja oma rahva, ning oli juba aasta aega tuliselt tagaotsitav olnud. Ei väljasaadetud skaudid ega isegi kuninganna Heilia parimad ja osavamad eliitsõdalased polnud teda leidnud.

“Raden Valgevari saatis meile rongaga sõnumi. Olukord on järgmine - on alust arvata, et Gundela ei reetnud oma kohustusi mitte omatahtsi, vaid seepärast, et üks kurivaim ta seestas. Vaimu tuntakse Amadara nime all. Vardjad tunnevad teda hästi, ta on ka varem inimesi seestanud, aga ta on kaval ja tal on seni Vardjate käest pääseda õnnestunud.

Me saime vihje, kus teda nähtud on. Siin on teile kaart. Sihtpunkt on tähistatud. Ala ei ole liiga suur ja et Gundela’t on seal korduvalt nähtud, on meil alust arvata, et ta on vähemalt ajutiselt sealkandis endale peatuspaiga leidnud. Paraku on sellest haisu ninna saanud ka tema tagaotsijad.

Te mõistate, et kui meil õnnestub ta leida enne eliitväelasi ja kes iganes võidaks tema jälile saata, siis õnnestub meil ilmselt ka tema elu päästa. Ja au. Sest olgu Anglera sõjaga nagu ta on - oma kohustuste eest põgenemine on reetmine, on kuritegu. Selle eest ootab teda kohtumõistmine ja kindel surm. Ent kui meil - teil - õnnestub tõestada, et teda rünnati ja ta seestati ning ta pole viimane aasta iseenese üle kontrolli omanud, siis muudab see kõik. Kuninganna andestab talle, mitte ei lase teda Neetud Kuristikku heita.”

Nüüd said nad aru. Gundela oli paljudele neist hea sõber, tema ema nõndasamuti. Valus oli näha garnisoniülema hästi peidetud häbi ja hingepiina. Nad mõistsid ka, miks neid sedakorda nii mitmekesi oli välja kutsutud - mitte iga vaim ei suutnud seestada, enamus neist oleks muidugi ka enne surnud, kui midagi nii kurja korda saatnud. Kes iganes oli Amadara, pidi ta olema osav ja tugev, ja kui ta oli seni suutnud Vardjaid lollitada, pidi ta olema ka kaval ja tark. Ning see oli hõbejate asi. Sest Gundela oli hõbejas, oli üks neist. Mitte Hõbevari, aga ikkagi vägi nende väest ja liitlane ning sõber.

“Te mõistate, et olukord nõuab kiiret ja täpset lahendamist. Kui keegi peale teie tabab Gundela enne, laseb see kurivaim temast jalga ning Gundela on hukule määratud. Te peate nad mõlemad tabama.”

Keegi köhatas.

“Miks Vardjad seda üksi ei lahenda?” küsis Olathaca. “Ma just ütlesin - Gundela on hõbejas. Nad annavad meile võimaluse. Amadara tunneb neid liiga hästi, neid nähes ta pageb. Teid ei pruugi ta esialgu ohuks pidada. Olge ettevaatlikud. Trumbake ta üle. Ja pidage meeles, pidage väga hästi meeles, et kuni kurivaimu pole välja aetud ja kammitsetud, ei ole see mitte Gundela Lionatütar, kellega teil tegu on, vaid kurivaim nimega Amadara.”

“Kuidas me saame ta välja ajada,” küsis keegi vaikselt.

Olathaca kergitas kulmu. Võibolla talle tõesti ei meenunud, et keegi neist polnud midagi säärast varem teinud. Võibolla ta ise teadis ja eeldas, et ka nemad teavad.

“Küsige seda Evarr Mustsule käest, kui te teda Tondirahul kohtate. Ta on üks Vardjatest ja teab teile ka Amadara kohta rohkem rääkida. Ta otsib teid üles, kui te sinna jõuate. Ta otsib teid üles, ära vahi mind säärase näoga, silmad kukuvad sambla sisse.”

Nad ei saanudki aru, kellele see täpselt määratud oli. Aga enne, kui nad end minema asutasid, kõrgendas Hõbevarjude Vanem häält ja ütles tõsisemalt ja aeglasemalt sõnu valides kui enne:

“Ma saan aru, et ajad on rasked. Meile kõigile. Ma saan aru, et me kõik oleme kaotusi kandnud. Ma näen, et nii mõnigi teie hulgast on siin üksi ja et te olete segaduses. Ma mõistan, et paljud teist kibelevad uude sõtta, uude õiglasesse lahingusse kataaride vastu, ja et te tunnete, nagu me oleksime teid käsist ja jalust sidunud oma istumise ja arutamisega. Ent ma tean ka, et te usaldate meid. Ma tahan öelda, et ka meie usaldame teid, nüüd ja ilmakorra lõpuni. Ärge kõhelge, püsige koos, pidage meeles oma vandeid, pidage meeles iidseid seadusi ja… oodake ära. Me ootame teid tagasi.”

See oli imelik. Olathaca ei rääkinud harilikult nõnda. Keegi Vanematest ei rääkinud harilikult nõnda. Mis oli lahti, mis oli juhtunud? Aga nad ei saanud seda pärida, mitte nüüd.

“Ma usun, et kui te tagasi jõuate, oleme ka meie oma otsusele jõudnud. Seniks aga - hoidku teid Isa ja Ema ning… hakake juba minema, tont võtaks!”

Nad tegid, nagu alati. Nad kuuletusid.


****

Kaks kõrget kogu seisid künkal ja vaatasid puude vahelt alla teele. Pikad ja sihvakad olid nad, mõlemal paar kõrgeid kaunilt kaarduvaid musti tiibu. Nende pead olid esteks kaarna pead, ning nende all miskit peaaegu inimlikku, ainult väga mustade silmade ja kulmude ning jäähõbedaste huulte ja nahaga. Mustad sulelised juuksed katsid õlgu ning kehad olid kängitsetud pikkadesse pidulikesse rüüdesse. Ka need olid mustad.

Loorina nende ümber lehvis õudne ja samas nii lummav hümn.

"Ehk peaksime neid hoiatama, Loregrane," ütles üks. Aga teine raputas järsult pead ja vaatas oma kõrval seisjat lausa etteheitvalt.
"Sa tead, et meie kohus on vaadelda ja mitte sekkuda."
"Aga sa ise tulid ometi siia. Miks siis, kui sa mõtled neil lihtsalt minna lasta ja..."

Loregrane'ks nimetatu naeratas.

"Mul on uudishimu, Ingarin. Ma tahan näha, mis nendega sündima hakkab."
"Ja sa ei kavatse sekkuda?" usutles Ingarin teda.
"Ei. Mitu korda pean ma sulle ütlema, et ei."
"Maharthane sekkuks..."

Loregrane ohkas.
"On näha, et sa oled liiga palju aega Vana Valgesule seltskonnas viibinud. Maharthane'le on rohkem lubatud kui meile. Aga teda ei ole siin ja see on hea. Meie oleme. Ka see on hea.
Ja tuleb see, mis tulema peab."

"Ja see siin on oluline?"
"Vägagi, Ingarin. Vägagi. Muidu me poleks siin."

Nad vaatasid, kuidas tulijad udus kõndisid, omavahel vaikselt ja käemärkidega kõnelesid ja ojas oma veelähkreid täitsid. Siis kadusid vaatlejad taas puude varju.


Käesolevaga kuulutab Kurjad Kaksikud välja Ilmaplatsi uue sarja esimese mängu, mis kannab pealkirja "Varjud ja vardjad". Sellega tähistame muuhulgas ka oma kümnendat Ilmaplatsi-larpiaastat.

Mängu aeg: 17-18 oktoober 2015
Mängupaik: Kooraste metsamaja http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhke ... keala/1502
Mängumaks: 14 EUR (PC), 9 EUR (NPC)
Mängu kestvus: Kogunemine laupäeva hommikul, mäng kestab kuni mingi hetkeni öösel vastu pühapäeva, koju saab pühapäeval (NPCd ja soovi korral ka mängijad võivad koguneda ka reede õhtul)
Mängujuhid: Stuart & Die
Igat sorti info: https://drive.google.com/folderview?id= ... sp=sharing
PCde arv: 10 (~5 hõbejat, 5 vaimu)
NPCde arv: 2

Pildilist inspiratsiooni: https://www.pinterest.com/mithgariel/ilmaplats/ ja https://www.pinterest.com/mithgariel/t% ... %A4is-ilm/

Muusikalist inspiratsiooni: https://www.youtube.com/playlist?list=P ... nnvaACSWll

<Nagu alati, võivad mängul osalemiseks soovi avaldada kõik, ent eesõiguse jätame kurjal kombel neile, kes varasematel Ilmaplatsi mängudel osalenud. Samas ei põlga me üldse ära ka algajaid, ausõna!>

<mängijad on kas hõbejad või vaimud, hõbejaid võib olla rohkem kui vaime>

Registreerimiseks saatke oma soov aadressil ilmaplats@gmail.com ja kribage natuke teemal, millist tegelast te mängida tahaksite ja muid rolli ja mänguga seotud mõtteid. Lõplikud ja parimad rollid sünnivad koostööna mängijate ja mängujuhtide vahel.

Mängumaks palun tasuda:

Miina Liias Swedbank EE292200001100202383

Tasumise tähtaeg on 1. oktoober. Kui mingil põhjusel tekib maksmisega probleeme, andke sellest kindlasti GMidele varakult teada!

Kohtumiseni Ilmaplatsil!
Kui oled kaelani sitas, ära pead longu lase (Saksa vanasõna)
Die
Lohede õpilane
 
Postitusi: 2534
Asukoht: Ilmaplats, 56652297

Kasutaja avatar

Re: LARP Ilmaplats: Varjud ja vardjad (17-18.10)

PostitusPostitas Die 12:42 18. Aug 2015

Registreerunud:

Azurah
Kadikas
Mirju
Hanna
Ainika
Merilin
Ander
Siim
Jaan
Kaarel
Magnus
Elo
Mart
Viimati muutis Die, 11:48 25. Aug 2015, muudetud 7 korda kokku.
Kui oled kaelani sitas, ära pead longu lase (Saksa vanasõna)
Die
Lohede õpilane
 
Postitusi: 2534
Asukoht: Ilmaplats, 56652297

Kasutaja avatar

Re: LARP Ilmaplats: Varjud ja vardjad (17-18.10)

PostitusPostitas Die 12:47 18. Aug 2015

Aus reklaam ehk customer review:

Mina olin kõigil eelmise Ilmaplatsi maailmas toiminud LARPisarja “Aardejaht Mytona moodi” mängudel, mis toimusid aastatel 2011-2013. Sel ajal toimus kuus põhimängu, üks vahemäng ja üks põhiliiniga nõrgalt seotud spin-off mäng. See oli sari, millega ma larparina nii-öelda üles kasvasin, sest kõige esimene mäng oli minu jaoks ühtekokku kolmas; viimane aga juba kuskil 30. Sellegipoolest on mõni selle sarja mäng minu jaoks jätkuvalt üks elu parimaid.

Ilmaplatsi mängude stiil seab esmatähtsaks immersiooni s.t mängu sisse elamise, reaalsusvahetuse kogemuse. See tähendab, et erinevalt nn klassikalisest pseudokeskaegse fantaasia seiklusmängudest ei ole tegelastel elupunkte, tegelaspunkte ega oskuspunkte - on vigastused, reaalne kogemus ja oskused nagu pärisinimestel. Sa ei pea olema mänginud D&D’d ega omama LARPikogemust, et reeglisüsteemi mõista; ainus, mis sa vajad on rollimängusoov ja inimeseks olemise kogemus - viimane on meil mõistagi kõigil. Minu meelest on Ilmaplats üks algajasõbralikumaid mänge, korraldajad armastavad uute mängijate uut perspektiivi ja on üldse uute suhtes avatud.

Samuti üks parimaid asju Ilmaplatsi juures on see, et mängujuhid lähenevad su tegelase loole individuaalselt s.t sa ei pea olema turvises sõdalane või vägev loitsija, et sul huvitav oleks (kuigi sa võid olla ka just seda, kui sa tahad). Mina mängisin eelmises sarjas rikast linnapreilit, kelle parim oskus seiklejana oli rohusegamine, kuid kes ei osanud absoluutselt võidelda - ja mul oli küllaga tegevust ja võimalusi liikuda tegelase unistusele - saada oma linna valitsejaks - märksa lähemale. Ohutunne oli aga pidevalt reaalne, ühes mängus röövisid kohalikud talupojad mu ära ja tahtsid allikakollile ohverdada; ühes mängus peitsin ennast (ebaedukalt) pearahaküttide eest jne.

Mulle kohutavalt meeldis ka tolle sarja realistlik intriigiõhkkond, kus seiklejate punt töötas küll ühise eesmärgi nimel, ise aga samas üksteist täielikult usaldamata ja vaikselt teistest lahti saamiseks plaane pidades, luues salajasi liite ja rikkudes neid. Samas ei olnud sugugi tunnet, et kui ma ei ole selles kõiges just megakogenud ja ebaõnnestun - et siis nn kaotajaks jään, sest Ilmaplats ei ole võidu-kaotuse, vaid põneva loo ja erilise kogemuse mäng ja tegelase ebaõnnestumised tõid tihtilugu endaga kaasa hoopis uusi põnevaid olukordi.

Sarja lõppmäng oli minu jaoks siiani tugevaima immersiooniga mäng, kus ma sain läbi elada tegelase sügavaimaid hirme, samas aga kindel olles, et mängujuhid lähenevad asjale professionaalselt.

Muidugi, ütlen ausalt, et nagu kõigel, oli ka tollel sarjal oma puudusi - nt mängud hakkasid mõnikord väga hilja öösel ja magamistingimused olid mulle kui õrna unega inimesele alati mõneti keerulised. Samuti, mängija peab olema valmis viima end kurssi mängumaailma taustalooga ja tagasivaade ehk tegelase nn kroonika on antud formaadi jaoks (s.t individuaalse lähenemisega mäng) suhteliselt kohustuslik, kuigi kui kirjutamine üldse ei istu, on seda tehtud ka suulises vormis mängujuhtidega kokku saades. Minu jaoks polnud viimane muidugi probleem, kuid mõnel paistis pisut keerulisem. Väga tähtis on ka mängujuhtidega oma tegelase osas enam-vähem sarnase ettekujutuse saavutamine, vastasel korral võid saada neid asju, mis sind/su tegelast tegelikult ei huvita ja nii võib mäng igavaks minna. Aga üldiselt on kõik probleemid lahendatavad ja mängujuhid võtavad mängijate tagasisidet tõesti arvesse.

IIlmaplats on minu jaoks ka mängujuhina põhiline eeskuju, millises stiilis ma tahan ise oma mänge korraldada. Uuele sarjale regasin ennast juba eeleelkuulutuse peale.

Getter a.k.a Azurah
Kui oled kaelani sitas, ära pead longu lase (Saksa vanasõna)
Die
Lohede õpilane
 
Postitusi: 2534
Asukoht: Ilmaplats, 56652297

Kasutaja avatar

Re: LARP Ilmaplats: Varjud ja vardjad (17-18.10)

PostitusPostitas Azurah 14:38 18. Aug 2015

Jah, hakake kiiresti regama, mul on seal üksi suht awkward! :5:
Arvamused on nagu p....augud, igaühel on oma.
Azurah
Tõeotsija
 
Postitusi: 176
Asukoht: Eesti maffia sünnipaik

Kasutaja avatar

Re: LARP Ilmaplats: Varjud ja vardjad (17-18.10)

PostitusPostitas Die 17:41 20. Aug 2015

Kohad täis. Kui mõni peaks vabanema või juhtub, et vajame siiski NPCsid juurde, siis anname teada :) Püsige lainel!

PS. (Ja kui mõni õigeks ajaks ära ei maksa, siis võtame ka järgmised huvilised.)
Kui oled kaelani sitas, ära pead longu lase (Saksa vanasõna)
Die
Lohede õpilane
 
Postitusi: 2534
Asukoht: Ilmaplats, 56652297


Mine Larp

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 1 külaline


cron
© Dragon.ee | E-post: dragon@dragon.ee | HTML'i kontroll
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.6