Juheia!
Nii tagasihoidlikud muljed. Teeme ikka pikemalt ja mõnusamalt, et GM-idel oleks isu ja indu järgmist mängu ka teha! Teen omalt poolt otsa lahti.
Plussid:
+ igati mõnus ja soe koht oli saadud teil.
+ Kultuuriprogramm oli vägev.
+ Palju kenasid kostüüme oli näha ja ilusat mängu.
+ Maja infra toimis, turvad turvasid, teenindajad teenindasid, ametlik sissehõikamine, viispluss.
+ Sprot viitsis meile Ghiliga oma minimängu teha üle raadio, aitäh! (PS. Post nr.5 saab räigelt sumpsi kui baasi jõuame).
+ Primitiivid oma kostüümide ja selle faking kuldse...
+ Aftekas. Fakkjeee!!
Miinused:
Polegi nagu midagi halba öelda
Saabusime Mustkinnastena mängule suht käed taskus. Otsest suur Liini ja Püha Ülesannet ei olnudki. Turvasime maja, palusime sissetulijatel viisakalt relvad eemaldada ja peale seda toppisime oma nina igale poole, kuhu vähegi sai. Lõppkokkuvõtteks jäime rahaliselt räigelt plussi ning sai kõvasti nalja. Ghil oli veeblina igati abiks ja pädev, tore oli kahekesi ringi taaruda ja kööki kontrollreide teha "NOH?! Valmistate ette terroristiakti? Ei? tublid!".
Eredamad hetked.Hoiatus: Sisaldub mõningaid spoilereid, seega edasi lugede omal vahstutusel. Enda vaatevinkli poolt mõtlen, et panen need pigem avalikult kirja, siis on teistel ka aimu mis mujal toimus ja uuematel ka hea vaadata, mis mäng tegelt kulisside taga toimus. NImed olen siiski diskreetsuse huvides eemaldanud 1. "koristage ta ära, kiiresti!"
2. "Korista ta kiirelt ära, ma pean tegema seda teist asja!"
3. "Olemas, tegin ära"
2. "Väga hea, kas sa relva jätsid?"
3. "Relva, miks relva?"
2. "Noo et oleks nagu enesetapp, nagu pidi"
3. "Ei sellest ma ei tea midagi, tulistasin teda kaks korda selga"
2. "
no võta siis see ühelasuline ja suru talle pihku..."
Kutsutakse lauda, tööd pakkuma. Pulmade turvamine, nii ja naa. Teen oma parima müügikõne ära, vahetame kontakte, kõik on kukimuki juba ja siis uurin, et noh kelle pulmadest muidu jutt. Selgub, et sama aadlik, kelle peigmehele ma kuu aega tagasi räigelt piki vahtimist sõitsin ühe kohviku tagaõues... Diskreetselt otsustasin seda pulmakorraldajatele mitte mainida, ise laust eemaldudes vaikselt naeru põksudes.
1. "Kuule, jube halb oleks ikka kui keegi sellest teada saaks"
2. "Ei ära muretse, keegi ei saa!"
1. "Noo tead, äkki keegi ikka saab...
"
2. "Ei päriselt, mul on kõik korraldatud, ei saa!"
1. "*eriti vihjava tooniga juba* Tead, mul on ikka tunne, keegi võiks ikka ju saada "
2. "Nooo, ei saa noh! Ma räägin! Aga kes võiks üldse teada saada??"
1. "Noooo Kirik näiteks?"
2. "Aa. Et kirik, jajah.*mõtlik paus*
1. "*rõõmsalt* Samas kõigest 100 linnu eest näkku, on suht kindel et keegi ei saa teada! "
2. "Sobib, aga peale seda kui õnnestub maha müüa!"
Kõik osapooled lahkusid rikkamate ja õnnelikumatena.
Kurikuulus Viiest post. Kord on neil raadiosaatja väljas, korda nad niisama ei vasta, kord kukkus aku tagant ära, kord töllerdasid niisama mujal ringi. viimaks viskas üle saatsin fiktiivse usaldusisiku seersant Carlose paari semuga distsipliini leidma. natukese aja pärast kostub raadiost karjumist "Aiaiai, öelge et aitab küll AI! aiai, pole vaja aiai!" ja peale seda Carlose rahulolev hääl "Viienda vaatluspunkti distsipliin leitud!"
Vaatan, et see "spirituaalne probleem" ikka istub oma diivanil. Lähen vestan juttu natuke, palun näidata, kohta kus ta kunagi magama läks. Seisame siis seal üleval, hämaras toas, mina ja vaim. Vaim räägib kurvalt, et siin ta siis surigi. Vedasin talle siis toanurgas diivani magamiseks, padja ka pea alla ning lahkusin, öeldes et "Ehk võtab Kõigelooja nüüd ka enda sooja embusesse". Tegelane lahkus toast spirituaalse kogemuse võrra rikkamana. Ega tema sõjardihing ju ei teadnud, et kui vaim kurdab, et külm on, siis on ta keha matmata jäänud.
Kindlasti on mingeid asju veel, aga unevõlg on räme praegu, kuna Arpo loopis öö otsa patjadega ja ei lasknud magada. Juu paastard!