Foorumi Avalehele

Jäta vahele kuni sisuni


Ja siis me käisime hilisel lõikusel

Päris elus rollimäng

Moderaatorid: Irve, chloe, Sorontur, Gregik, Aweron, Priist, Bernard

Kasutaja avatar

Ja siis me käisime hilisel lõikusel

PostitusPostitas Tindome 10:15 6. Okt 2013

Tegelikult olen ikka veel sõnatu ja üldse ei pulbitse mingeid sõnu, sest olla on rabatud, kergelt tudisev ja muljeid on nii palju, et on raske neid kompaktsesse sõnavormi suruda.

Ma ootasin väga head mängu, aga seesinane ikka ületas need ootused ja siis on kuidagi eriti nõme hakata välja korjama mingeid pisiasju ja ütlema, et teate, aga seda värki oleks vbla saanud paremini teha.
Aftekast on kangesti kahju, oleks õudselt tahtnud tulla/minna, aga pärast mängu oma kolmetunnise une ja adrekadowni peal enesetunne oli umbes selline, et nutaks hoopis natuke nurgas, ja ei suutnud end liikuma sundida. Isegi pesema läksin nii, et võtsin ühe saapa ja soki ära (7 min), võtsin teise saapa ja soki ära (10 min) ja siis istusin ja vaatasin enda ette (20 min). Motiveeris mõte, kuidas "aga pärast on nii hea ja saavutanud tunne".
Ibuprofeen on ka inimese sõber.

Mulle meeldis jupikaupa sisse saadetud algus ja see, kuidas loomulikult pärast seniseid kogemusi kardad autot ja varjud selle eest kraavi (mõnus kuiv kraav!) ja siis mingi arv meetreid su taga tõesti peab auto kinni, kostub kauget lõugamist ja ukse kinnilöömispauke, ja Tanel ütleb "Kui nad meid avastavad, siis sa peidad enda siia riida alla ja ma meelitan nad eemale" ja tõesti, sinna andnuks peita ja ilmselt see kõik toiminuks ja ühekorraga on väga pragmaatiline ja väga tundeline olla.
(Tegelt meeldis mulle juba autosõit, kui 8. tundi roolis olev Ilmar sõitis esmalt Haapsalu poole, siis eksisime ära seal teel, mis pidanuks vähe otsem Pärnu maanteele viima, kui lihtsalt tagasipööre, ja muidugi sõitsime veel Pärnust ka vales suunas välja, aga see pole muidugi mängujuhtide teene.)
Ja siis oli kõik nii tore edasi.
Kuidas ma hakkan jupphaaval lahti kirjutama? Et toredad rünnakud? Tore pantvangikriis - ok, seal tegelikult oli natuke lõtv see pingejoon, oli selge, et kaabakad ei ole tegelikult huvitatud Pauli ja Viktori mahalöömisest ega ka endale hoidmisest? Tore pime öö ja toredad tähed ja siis...

Ahhaa, ebakoht! Sest küsiti häirimise ka ju.
Ei ole tegelt ühelgi mängijal ega gemmil vaja minna närviliseks ja kurjaks, kui asjad mängul ei käi päris selle efektiivsusega, mida ta eeldaks. Inimesed on seal lõbu tundmas ja teevadki ositi ebaefektiivseid või aeglasi otsuseid mängulistes huvides. Kui ma olen tegelikult juba saatnud oma tsiviilid korra telgiga alustama, nad ei ole seda teinud ja vaikselt hakkab saama see hetk, kus ma valmstun suurejooneliselt täpseid korraldusi andma hakkama, kui aint selle kuramuse telgi nüüd üleski leiaks - ja sa siis sõidad korraga suurest portsust mängijatest üle eesmärgiga "pange see kuradi telk üles juba!" ja käid siis hästi järsult ja närviliselt kontrolllimas, siis jah, telgi saab muidugi natuke varem ja natuke kiiremini üles küll.
Aga sa mitte ei võida seda, et kõik on tänulikud su organiseerimisvõimekuse eest, vaid sundisid vähemalt minu situatsiooni, kus rolliliselt tekib õudne tahtmine sind läbi sõimata võõrasse vastutusalasse sekkumise eest, aga siis ok, eks ma siis olen pool tundi rollist väljas ja lasen enda peale uriseda, sest tahan olla tore inimene ja töö tehtud saada ja tülitsemine lõhuks mängu veel rohkem.

Nojah, aga tore lõke ja tore õhtusöök ja palju toredaid inimesi, ja harras rõõm, et nii paljud on elus ja üksteist üles leidnud (ja vaikselt kasvav mure Buldogi pärast). Oli parasjagu põnev ja parasjagu rahulik. Vbla natuke närvilisem ja murelikum olek oleks phmt kohasem olnud, aga samas - häh, meid on nii palju elus ja jälle koos, kerge eufooria oli õigustatud.
Üllataval kombel oli isegi magada tore, kuigi telgi kütmise organiseerimine ületas minu organiseerimisvõime tohutult (peamiselt kuna ma ei teadnud, kuidas see ahi töötab üldse - noh, et kui tihti panna puid nt) ja siis oli valida, kas on midagi hingata - või on soe.
Vähe magada oli ka tore. Ärkamine oli kerge ja meeldiv ja kõik toimis kogu aeg. Pole selle vahepealse aja kohta isegi midagi öelda, sest see lihtsalt töötas hästi ja ei olnud häirivaid faktoreid.
Ok, vbla see kile ja papiga bussi soomustamine oli natuke masinilik tegevus. S.t. seda oleks saanud mängida mingiks närviliseks pragude kinnitoppimiseks ja murelikuks iga teibikoha kolm korda ülekontrollimiseks, aga tuli selline üsna tuim ja rahulik ülekleepimine, umbes nagu paneks tapeeti. Mul endal ka sel hetkel ei lahvatanud, et mis valesti niis nüüd on.
Töö käis, asjad toimisid, isegi Rõõsik tegi midagi - ma võin minna ja mujal tegeleda, kõik on ok.

Tuukrite eneseohverdus oli vapustav, eriti traagiline S(Z?)irm. Tänu tema eeskujule ma bussis oksendasingi (kõik murelikud - issaristike, see ei olnud PÄRIS iiveldus, ma mängisin. Sest me ikkagi lohiseme keset mürki hermeetiliselt suletud bussis õhupuuduse käes, muidugi peaks seal paha hakkama! Nii kui õhku sisse lasta, tuleb kohe ka mürk.
Ja pealegi olen ma ammu tahtnud seda teha, e. hämmastav, kuidas suus üsna tavalisena tunduvast lonksust on võimalik ohjeldamatut ja mitmekordset oksehoogu välja võluda - see tuleb sellest, et suhu minev vedelik on normaalsus, aga sealt välja tulev mõjub kohe ebanormaalsena ja tundub, et kole palju on.)

Rõõsikut ja eriti lõpuks bussisõidu ajal arenevate sündmuste käigus ka Margaritat kantseldades oli täpselt selline tunne nagu lasteaiakasvatajal - olen nüüd rõõmus ja sõbralik ja lahke, sest see on ainus meetod, mis toimib, ja lõpuks, mina peaks olema see targem. Aga tegelikult võitlen oma sisimas kogu aeg sooviga hakata lõugama ja saata neid igale pole. Tore, et teise juhina oli olemas Birgit, kes kaasas mind kenasti, aga kui kumm ikka väga tühjaks hakkas saama, võttis vastutuse ja andis soovitusi.
Ja viimsel hetkel korralduse =) See oli nagu NIIIIIII PÄRIS, see "Leena, seo ennast!!!"

Sest lõpp... No kas on vaja öelda, et see oli fantastiline lõpp, imeline lõpp, unustamatu lõpp ja... Ma nagu ei oska seda õigesti kiita. Kuidagi triviaalne tundub ilmselget üle korrata. Absoluutselt täkkese igas punktis. Emotsioon tuli nii ehe kui ehe saab olla.

Bussis arutati lausa, et vbla tuleks mängujuhtidel nüüd ära lõpetada kogu seeria sellega, sest midagi paremat sellest mängulõpust edasi teha, SEDA üle trumbata on suht nagu võimatu ülesanne. Ja looliselt oli üsna lõplik koht ka. Ja järgmine võiks olla juba uute tegelastega uues olukorras.
Aga kuna Leenal on mitmed asjad ja inimesed veel pooleli, siis ma ei nõustu sellega üldse. Jätkatagu! Tehtagu! Oldagu imelised edasi!

Vägavägaväga suured tänud ja absoluutne imetlus ja armastus.
Kui mitte teha kirega, miks siis üldse teha?!
Tindome
Loitsija
 
Postitusi: 716
Asukoht: vahel maa ja vahel taeva

Kasutaja avatar

Re: Ja siis me käisime hilisel lõikusel

PostitusPostitas Irve 11:42 6. Okt 2013

Torisemisi:
- OG ja IG asjade mittevahettegemine mõjutas mängus toimuvat ja vajas GMi sekkumist. Nii kontrollitud kui kontrollimatutel põhjustel. Pagana auto maskeerimine võinuks toimuda siis kui see IG läks, tee peal voorinud autode eest kraaviminek ja mitteminek andis vangid, kriiskeid ignooriti sest äkki ongi ajajatel selline hääl jne.
- Bussi aknad teibiti kinni ja kuna seal oli umbne ja otseselt midagi arutada polnud, siis oli episoodide vahel tukkumine ainuvõimalik. Püüdsin seda mölaga täita aga ilmselt olin lõppkokkuvõttes ka tüütu; võtnud üle keegi siis. Vbl oleks saanud panna mingi jätkuloo või õhutada mõnd suuremat küsimust aga vbl oli lõppeks kõik seda väärt.
- Mängijate eel-ettevalimistus. Poldikülla jäänud rahvale oleks saanud tekitada GMide poolt miskise suhtlusvõimaluse, sest sisuliselt veedeti koos jupp aega aga reaalselt puudus minul ülevaade ja teadmine et keda seal kohtasime jne. Inseneride puhul pidi mängima et mis siis oli või mitte.
- Küti õhupalliküttimise reeglit tuleks täiendada et ta võib roomata õhupallile mõistlikkuse piires lähemale. Praegu oli see, et parimal juhul said 3 padrunitäie ärakütmisega pumbast pihta sellele pallile :) Puruks need pallid ka ei läinud, aga too oli veidi lõbus.
- Vbl saab osa rekvisiitide tegemise koormusest mängijatele crowdsource'ida? Praegu oli näha, et teil oli kõik olemas aga mitmed asjad pigem markeeritud.
- NPCde briif: iga NPC võiks teada täpselt kes ta on ja kust ta tuleb; praegu oli nendega suhtlemine selline keskpärane. Viimane teetõke -- kui oled lootusetu põgenik kas teed teetõkke või jätad lihtsalt auto tee peale ja konutad ümbruskonnas ja avastad kogemata, et keegi tagant tuleb? Praegune nägi liiga ebaloogiliselt organiseeritud välja.


Hea:
- Minu kõige suurem kompliment: mängu tempo haldamine oli tohutult hea. Õhtul vaikne paranoiline tiksumine, siis see rünnakute ajastatus, mis lasigi kehastuda ja suhelda ja siis selline vastik öine ründeteema; ette teada olev garanteeritud ööpaus; siis hommikul ettevalmistamine ja jahtimine turvalises keskkonnas, siis minekueelne rünne, siis regulaarsete vahedega peatuspunktid nii, et peatuste vahelised intervallid kahanesid ja siis korralik ilus veenev lõpp. Nagu showbisnes ette näeb; hea algus, keskpärane sisu; hea lõpp. Vinge!
- See kuramuse robotihääl. inimesed.. on.. väärtustatud. Ma olen väga rõõmus, et nii paljud seda kuulsid, kuigi too oli taktikaliselt väga vale otsus jne jne.
- Sõiduepisoodide raadiosidega teadustamine oli vast mängijate initsiatiiv aga tore.
- Mürginäitamisseadmed. Ma ei saanudki teada kuidas nad töötavad.
- Rollis ärkamine. Ma nüüd ainult nii hakkangi larpidel käima, et öösel lähen juba kohale ja siis hommikul on kohe hea pihta hakata. Reedeste mängude puhul on see ülioluline.
- Loomikud keda sai nülgida ja konservikarbis keeta olid täiesti mõnusad.
- See et igal "klassil" oli mingi oma väikeste rituaalikeste hulk paika timminud ennast. See on tinglik ja maastikumänguline aga see läbikeedetud rätikute kuivamine ja tabletikesed ja raudrohu-hunnikud ja ... ühesõnaga oli hetki kus maailm oli elus.
- See, et üks kuulipildujatest oli päris Kati :7:

Äramärkimisi:
- Sõdurite tõhusus: isegi olulise juhtimiseta said sõdurid seekord tsiviilide kaitsega paremini hakkama kui kunagi varem. Sellist päris ootamatult võigast üllatusrünnet mu meelest ei olnudki nagu varem on juhtuda lastud.
- Toonesepa pühendumus autode soomustamisele. teche oli kõrimulguni aga üks toimetas sellega pühendunult.
- Sippo kaaskütt oli täpselt selline piisavalt teistmoodi aga piisavalt kütt. Lisaks keetis kogu kambale need vorstid lõkkes ära.
- Fromholdi insener kes demonstratiivselt ei teinud asju mida taheti teha. see oli omamoodi võluv kuivõrd tülgastav see samaaegselt oli.
- Soss-tehhi puhastatud kaabliotsad; ma pidin naeru kätte surema kui loov lahendus tal oli aga paraku ei teadnud kütt juhtmetest midagi. Bussi võimaluste ärakasutamise mõttes oli see väga teretulnud.
- Tuukri mürgipohmakas oli nakkavalt depressiivne.

Repliik:
- Mis mõttes on võimalik, et mängualal täiesti juhuslikus metsas on käimas esiteks metsatööd, teiseks kaitseliidu õppused, kes enamvähem bandiitide laagrisse oma laagri üles ajavad ning ühtlasi kaks põdrajahti? Nagu meil oleks riigi peale üks mets.

Ettepanek:
Kui te, mängujuhid, tahaksite seda lugu lõpetada ja mõne teise looga jätkata, siis täpselt praegu oleks väga hea koht, sest õhus on palju küsimusi ja teisalt on üks suurtest eesmärkidest justkui joone alla saanud.

Kindlasti unustasin hästi palju juba ära.
Irve
paranoik
 
Postitusi: 6659
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

Re: Ja siis me käisime hilisel lõikusel

PostitusPostitas Tanel 12:30 6. Okt 2013

Nagu ma juba paganale ütlesin, väga äge oli, ja väga hästi õnnestunud mäng. Ühtegi GM prohmakat ei hakanud silma. Tempo oli hea, kohad olid hästi valitud, kogu autondus oli suur logistiline õnnestumine GM'ide poolt ja ka NPC'd tegid oma tööd hästi ja olid ilmselt seega hästi briifitud.

Ägedused ebaloogilises järjekorras:

+ Öised lahingud tihedad võsas ja tee peal. Väga meeleolukad ja segased, adrekas laes, iga lambisähvatuse peale veel rohkem laes jne. Tahtmatu humoorilisus ühe vaese bandiidi poolt kelle poolt peale valangut kõlas vandumine ja ägamine "Raisk, täpselt kottidesse". Samuti ka esimesele läbirääkimisele külje peale hiilimine mu tegelase poolt. Tuli välja et öises võpsikus enamvähem vaikselt liikumise kiirus on kuskil 60m/h.

+ Mahe laagrielu, üsna organiseerimatu, kuid hämmastaval kombel on alati keegi õiges suunas pisut eemal või vaatamas ja bandiidid ei jõua kunagi märkamatult ligi.

+ Ülihea idee autode mürgikindlaks muutmiseks. Muutis kogu konvoi välimuse palju ägedamaks

+ Mängu alguses laagrisse tilkumine. Bandiitide chevy lisas mõnuga paranoiat ja väga äge oli mööda teed sõitvate autode eest enda peitmine. Ja veel mõnusam oli see et pimedas ei olnud tegelikult muud alternatiivi teele, metsas tee kõrval ragistades oleks me alles hommikul vist kohale jõudnud.

+ Lõpuolendid, draamaatiline, häälesüntesaator oli jällegi väga äge detail. Kahju et sõdurina ei saanud lähemalt näha. Sealjuures tekkis mul huvitav olukord kus poolautomaatselt lülitus sisse metamõtlemine. Nimelt valades küljepealt ja seljatagant küborgidele kuule selga ja nähes, et, OMFG EI MÕJU!!!?!?!?, siis ragistas aju kohe, et selge, meie relvad ei tööta, aga kuskil läheduses peaks siis mänguloogika järgi olema asi mis töötab. Ja ennäe, silm märkas tornijalamil asuvat valveta jäetud kuulipildujat. Sellega laskma hakates selgus muidugi, et ta oli seal sellepärast, et ta lihtsalt ei töödanud väga hästi, kuid tolleks hetkeks hakkasid kollid ka juba kokku kukkuma. Vabandan olendite kehastajate ees keda ma seljatagant veel igaksjuhuks üsna lähedalt üle lasin. Kuulide langemist vaadates ei oleks FPS tohtinud väga suur olla.

+ Igasugu ägedat rollimängu. Mõnus oli lõpuks koos spetsialistidega töödata, selle asemel, et neid võsast jahtida (esimesed kaks mängu sai ju bandiit-npc'd mängitud)

+ Eelnevaga seostuvalt. Jällegi oli äge Sproti tegelasega samas autos kruiisida. Ning siis tegelaste minevikku arutada. Ja üritada midagi vastata kui küsitakse: "Niiet sa oled ikkagi siis linnast?". Parim mis ma suutsin välja võluda oli "See on keeruline lugu" ja lubaduse anda et kunagi lõkketule ääres räägin täpsemalt. Õnneks enamus konföderaate vist ei adunud KELLEGA neil täpselt tegemist oli. Või siis vaatasid teadlikult mööda nagu üks kaasmängija arvas. Samas ka natuke on kahju, draamapotentsiaali oli meeletult. Kuid ega see mäng vast viimaseks ei jää.

+ Lahe on see jätkumängu külg, et inimeste oskused ja viisid kuidas nad tegutsevad, arenevad. Mäletan kuidas esimesel mängul pidime end Sentiusega tagasi hoidma, et mitte kolonistide seas massimõrva korraldada. Nüüd on võivad aga bandiidid suht täie rauaga rünnata ja saavad sõduritelt korralikult ka vastu.

+ Mulle tegelikult ka meeldis see, et militaarpersonali kohapealt ei pingutatud väga distsipliini ja valveposti graafikute jms asjadega. Loomulikult oleks reaalselt see vajalik, aga see ei ole väga lõbus. Kuidagi kukkus ka välja nii et see ei põhjustanud meile väga kahju. Võibolla neile mängijatele kes seda igapäevase tööna ei tee oleks see samas teatud metsaromantika värk kuskil pimeduses üksi postil olla. Siit mõte, määrame poste siis määrame sinna inimesed paarides, soovitatavalt inimesed kel on ka omavahel midagi rääkida. Ja teeme seda lühikeste, nii pooletunniste rotatsioonidega.

+ Hullult hindan GM'ide töövaeva kellel ilmselgelt oli väga palju asju vaja majandada, ringi tassida, sebida, ehitada jne, et see mäng toimiks.

Järgmine kord jälle!
Lugege Jaanus Põldaru imepärastest seiklustest koduvabariigis

Kunagine Galadthon Anuvrael

Death Before Dishonour - Resurrection Before Lunch.
Tanel
Tuleloitsija
 
Postitusi: 798
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

Re: Ja siis me käisime hilisel lõikusel

PostitusPostitas Tindome 13:56 6. Okt 2013

Kunagi ma kirjutan teile sellest, mida Leena tegi ja koges ka, aga enne veel üks poolkriitiline hajamõte:

tuli praegu meelde, et nii tuukrid kui Poldiküla rahvas jäi minu jaoks ikkagi selliseks ebamääraseks rahvaks, kelle osas ma tööjaotusest kaugemale ei mõelnud, et mis nad teevad, kus nad on, mis toimub, on neil kõik hea.
Detoxi nimekirja, jah, läksid sisse, ja pärast seda sukeldumise pealtvaatamist mul tekkis vähemalt tuukrite osas küll terav sisetunne, et nemad on ka "meie" - aga enne, kuna nad ei olnud õieti ei osa Ägevast ega osa Gärust, ega nad äkki laokile ei jäänud?
Kui mitte teha kirega, miks siis üldse teha?!
Tindome
Loitsija
 
Postitusi: 716
Asukoht: vahel maa ja vahel taeva

Kasutaja avatar

Re: Ja siis me käisime hilisel lõikusel

PostitusPostitas Sharker 14:09 6. Okt 2013

Mäng oli oosssom :), mina kui santjalg ei saand sellest küll sellisel mõõtmel osa võtta, kui algselt unistasin. Asfalti peal ringi jalutada vs. võsavahe ja jalge ümber takerduv kõduhein on natsa erinevad ja ses osas sai oma konditsiooni üle hinnatud. Kahjuks jõudis enne pime peale, sain muidu hea idee omale kark lõigata metsast ja siis sellega ringi kooserdada. Oleksin ilmselgelt veenvam sodise põlvega tegelane olnd :).

Kuna osalesin aind lõpulahingus "termikate" vastu, siis ülejäänute ägedust ei oska kiita, aga lõpupuänt oli 10+ :). Täiega kaifisin seda plekist häält ja kostüüme.

Oma isiklikuks kordaminemiseks loen operatiivse telgi langetamise ja kokkupanemise. Tänan kõiki abikäsi ja muidugi Rõõsikut, kes suisa silme all muutus loodrist töökaks :D.

Olustikulise elamuse sain võimsa, pani inspiratsiooni käima, nii et ma asusin sirgeldama.
Aitähh hea mängu eest :) ootan uut põnevusega.
Joonistaja-rüblik
Sharker
Illustraator
 
Postitusi: 829
Asukoht: Lähedal ja kaugel.. siin ja seal ;)

Re: Ja siis me käisime hilisel lõikusel

PostitusPostitas Paganarh 14:40 6. Okt 2013

eh
Paganarh
Shamaan
 
Postitusi: 1599
Asukoht: orbiidil

Kasutaja avatar

Re: Ja siis me käisime hilisel lõikusel

PostitusPostitas Randiel 15:09 6. Okt 2013

Ajee, kõik, kes arvavad, et NPC on kehv või igav olla, eksivad rängalt, nagu tõestas ka see mäng. Väga lõbus/adrenaliinirohke nädalavahetus oli. Seltskond oli super ja ilmaga vedas ka, kõik muhud ja tappev väsimus olid seda mängu väärt. :)

*Esimene õhtu algas väga ägeda inimrööviga. Chevy tõmbas ennast peaaegu risti teele, nii et vaesed ohvrid jäid tulede valgusse ja meie kargasime neid relvaga ähvardades välja. See stseen oleks kodus olnud mingis action filmis, see oli lihtsalt nii sheff.
*Püstitasime meie askeetliku NPC laagri ja läksime väiksele inimröövile, naastes avastame, et meie laagri kõrval käib mingi ilge möll, inimesed püstitvad telke, mingi suur auto näitab valgust jms. Suht wtf, kuni selgub, et vahepeal oli kohgale jõudnud kaitseliit, kes otsutas oma laagri just meie oma kõrvale püstitada. :P Iroonilisel kombel olime meie neile ohtlikud, sest neil polnud kaitseprille ja seega sai meie laagri ümbrusest laskmisvaba ala. Öösel võsas ringi ragistades ja ringi liikudes pakkusime neile vähemalt veidi elevust. Kell kolm öösel tuli siiki keegi ende laagrist küsima, et kas me varsti magama ka plaanime minna. :P
*Läbirääkimiste ajal kraavis vedelemine oli külm aga pinev, ootasime ausalt, et kohe läheb konfliktiks, aga kõik lahenes väga rahumeelselt.
*Öised kaks rünnakut olid väga nunnud, tõsiselt, keset välja PC laagri kõrval pikas rohus vedeleda ja kuulda, kuidas kuulid üle pea vihisevad oli ehe õud, hingata ka ei julanud väga, kui keegi liiga lähedale jõudis ja mu asukohta välja peilida üritas. Kahju, et meie autode kallal askeldamise plaan läbi kukkus.
*Hommikune äratus kaitseliidu aupaugu, käskluse äratus jms kaasabil. :P
*Charlie the Unicorn. „Meil läheb natuke aega, toit on päris hästi valvatud...“ Et kahekesi kogu selle sõdurite kamba vastu oli um, huvitav. :D
*Lamame kasevirna otsas ja ootame mängijate teetõkkeni jõudmist, järsku kostub mootori mürinat ja valesse tee otsa ilmub UAZ ja punt jeepe. Me tuvastame, et tegu on ilmselt sama jahiseltskonna teise poolega, keda varem teeservas kohtasime ja ausme teetõkket eemaldama. Tüübid ootavad päris pikalt ja vist arutvad omavahel, mida edasi teha, lõpuks sõidavad lähemale ja meist möödudes asuvad meid entusiastlikult ja ohtralt pildistama. :12:
*Autokolonn oli väga vinge ja ehe, vanatehnika ja „papp-kile tuuning“ mõjusid hästi.
*Kahju, kui meie viimane NPC episood ei meeldinud, meie jaoks oli see siiski loogiline, sest meie tegelased olid põgenikud, keda peteti uskuma, et autos on piisavalt kütust ja kes jäid ilma toidu ja kütuseta kuhugi mülkasse lõksu. Olime suht lootuse kaotanud ja teetõkke ning auto olid sellise koha peal, kust ringi poleks saanud minna ja kui te olekite rammimise peale läinud või muidu vägivaldsust näidanud, olime me tegelikult üsna hästi relvastatud ka. :) Ja kõik vist teadsid ikka ka, kes nad on, isegi kui nad sellest võõrastele kohe väga südamlikult rääkima ei tõtanud. ;)
*Mängijad, nii palju kui me nendega kokku puutusime, olid väga ägedad ja pakkusid nii rollimängulist kui lahingulist pinget.
*Aitäh minuga mängule ja tagasi kulgenud autotäiele, kes mu hulluse, halva muusika ja sõidustiili ära kannatasid ning mulle kaarti lugesid, loodan, et ma teid liiga ei kiusanud, olite nunnud. :) (https://www.youtube.com/watch?v=3nOxdKcqC_I ;) )
*Meie piruka autojuht oli ka awesome ja ilmselgelt elas kõigele kaasa, hiljem käis veel hüvasti jätmas ja palus poisse ka tänada. :)
*Suured tänud veelkord kõigile GMidele, meie NPC pundi juhile Sentiusele, kõigile kaas NParitele ja mängijatele.
Viimati muutis Randiel, 17:52 6. Okt 2013, muudetud 1 kord kokku.
Naiste emantsipatsioon, see sai alguse juba Vanas-Roomas: naised, kes mehi laua alla jõid, naised, kes gladiaatoritena võitlesid, naised, kes – nagu teatab Juvenalis – tundsid kirglikku himu protsessida.
Randiel
Rändlaulik
 
Postitusi: 162
Asukoht: Keskmaa

Kasutaja avatar

Re: Ja siis me käisime hilisel lõikusel

PostitusPostitas Tindome 15:17 6. Okt 2013

*Kahju, kui meie viimane NPC episood ei meeldinud, meie jaoks oli see siiski loogiline, sest meie tegelased olid põgenikud, keda peteti uskuma, et autos on piisavalt kütust ja kes jäid ilma toidu ja kütuseta kuhugi mülkasse lõksu. Olime suht lootuse kaotanud ja tetõkke ning auto olid sellise koha peal, kust ringi poleks saanud minna ja kui te olekite rammimise peale läinud või muidu vägivalsust näidanud, olime me tegelikult üsna hästi relvastatud ka. :) Ja kõik vist teadsid ikka ka, kes nad on, isegi kui nad sellest võõrastele kohe väga südamlikult rääkima ei tõtanud. ;)


Mis mõttes ei meeldinud, meeldis küll! See oli väga meeleolukas ja hingeline ja me päästsime teid phmt ja siis oli pidev pinge selle selja taga asuva võõra masina pärast ja kas ta laguneb ära enne mürgiala piiri ja mulle kui tsivjuhile karati veel rõvedalt kaela peale seepärast, et ma jätsin inimesed mürgi sisse surema hiljem.
(Kuigi ei jätnud.)

Minu "mõelge järgmisel korral välja, kes te olete, nii on lausa piinlik ju!" oli üleni mängusisene lause, millega ma omast arust ilmutasin inimlikkust lollide bandiitide suhtes, kes ei suuda isegi legendi paika panna, kes nad on, ja saaks tegelikult kuuli seepeale kohe, kui meil poleks parasjagu tohutult moona vaja ja üldse hetkel inimlikkuse ja armastuse tase kõrgel.
Ma andsin mängus inimestele sõbralikku nõu ja tegelikult üleni nautisin episoodi!

Oleks ma aimanud, et seda mänguväliselt võetakse... Maitea, mis ma siis oleks teinud, tegelt. Sosistanud konspiratiivselt juurde "Muide, ma ütlesin seda rollis olles sinu rollile"?
Kui mitte teha kirega, miks siis üldse teha?!
Tindome
Loitsija
 
Postitusi: 716
Asukoht: vahel maa ja vahel taeva

Kasutaja avatar

Re: Ja siis me käisime hilisel lõikusel

PostitusPostitas Irve 16:58 6. Okt 2013

See eest, nagu aftekal kuulsin, võeti su okset ka rolliväliselt :)
Irve
paranoik
 
Postitusi: 6659
Asukoht: Tallinn

Re: Ja siis me käisime hilisel lõikusel

PostitusPostitas Werner 19:14 6. Okt 2013

Vägev värk.

Tunnen teatavat piinlikkust, et ma enne mängu algust ei uurinud, et mis asi on LARP ja mis asi on Airsoft. Aga teisalt oligi ehk põnevam mängu käigus täiesti uus veider ja täiesti awesome (jah selle sõna õppisin ma ka hommikul külmunud tsiribiribimmi sambla küljest lahti kangutades ära) maailm.

Sattusin mängule puhtjuhuslikult. Üks sõber kutsus laagrile vastutegevust tegema. Rollide olemasolust ei teadnud ma suurt midagi kuni insenerid meie campi sattusid ja ka varvaste ärasöömise ähvardusel rollis püsisid. Sigaäge ühesõnaga.

Kahjuks tegin ma tugeva valearvestuse varustuse osas (sõna arvestus on ehk liiast tulin suht pohhuistlikult) Puudusid nii telk kui ka magamiskott. Õnneks üks kaasvõitleja halastas ja laenas mulle fliisteki. Au ja kiitus Sulle. Öö möödus fliist viski ja turtsuva gaasilambi toel. Kuradi ilusad tähed olid. Kas külmast või viskist või gaasist aga järgmine päev oli selline peavalu, et ka sooles elaval gaasiussil oli valus...

Aga kuradi äge üritus. Kui kaasa võetakse tuleks teinegi kord.
Werner
Turist
 
Postitusi: 2

Re: Ja siis me käisime hilisel lõikusel

PostitusPostitas Paganarh 20:01 6. Okt 2013

eh
Paganarh
Shamaan
 
Postitusi: 1599
Asukoht: orbiidil

Kasutaja avatar

Re: Ja siis me käisime hilisel lõikusel

PostitusPostitas Randiel 20:22 6. Okt 2013

Kellegi nutikasse telefoni jäi ka üks NPC grupipilt. :) Me olime nii ilusad nagu ma näen, et meid muidu väga ei julatud pildistada, va jahimehed, see tähendab. :lol:
Naiste emantsipatsioon, see sai alguse juba Vanas-Roomas: naised, kes mehi laua alla jõid, naised, kes gladiaatoritena võitlesid, naised, kes – nagu teatab Juvenalis – tundsid kirglikku himu protsessida.
Randiel
Rändlaulik
 
Postitusi: 162
Asukoht: Keskmaa

Re: Ja siis me käisime hilisel lõikusel

PostitusPostitas Werner 20:49 6. Okt 2013

NPC pilte ei saanud väga palju. Öised pildid läksid peesse enamjaolt.
https://www.dropbox.com/sh/0jkh500akhtfnyj/5uAAeFOBXE
Werner
Turist
 
Postitusi: 2

Kasutaja avatar

Re: Ja siis me käisime hilisel lõikusel

PostitusPostitas Irve 21:16 6. Okt 2013

Aweron: paljuga mäng miinustesse jäi? Ma kataks miski osa äkki ära ja vbl on veel mõni.
Irve
paranoik
 
Postitusi: 6659
Asukoht: Tallinn

Re: Ja siis me käisime hilisel lõikusel

PostitusPostitas Paganarh 21:35 6. Okt 2013

me lööme täpsed numbrid homme kokku, ehk saab asjad isegi enamvähem, näis
eh
Paganarh
Shamaan
 
Postitusi: 1599
Asukoht: orbiidil

Järgmine

Mine Larp

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


© Dragon.ee | E-post: dragon@dragon.ee | HTML'i kontroll
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.6