Saladuslik maailm 1 muljed

[Dani]

Tänud mängijatele, NPCdele ja GMidele, kes mängul olid
Mul isiklikult oli mängujuhina põnev vaadata, mis toimub ja ma loodan, et ka mängijatel oli suuremal osal ajast huvitav.
Mängu algus lükkus mõningatel põhjustel kaugemale kui oleks optimaalne olnud, nii et vabandused kõigle, kes varakult kohal olid ja ootama pidid.
Tahaksin öelda ka seda, et kuna tegu oli meie esimese seikluslarbiga, siis oli seal mitu asja, mida me teinekord paremini teeme, neist põhilisena häiris mind ennast GMide vähesus, mis ei lasknud NPCsid juhtida ja kasutada nii hästi ja tihti kui esialgu plaanis oli, mistõttu ei jõudnud osad GMide plaanid reaalsuseks saada.
Ja nagu ma mängul ütlesin, siis ootan ma alati ka konstruktiivset kriitikat ja mängijatepoolseid ettepanekuid, et ikka järgmine kord paremini teha.
Kõik mängijad olid vahvad ja ilusad (kuigi mõned neist oleks võinud rollid pisut varem saata ), NPCd nägid palju vaeva ja olid tublid ja kaasGMid tegid ära suure töö. Hurraa.
Outro tuleb paari päeva jooksul, aga võin juba praegu öelda niipalju, et seal ei ole midagi väga põnevat

[Die]

Vinge, põnev ja eepiline oli, aitäh.
Pikemad muljed siis, kui ma oma 39 palavikust toibun. (Yeah, nagu selgus, siis ma lasin ka mängu ajal sellega ringi.)

Au kõigile!

Siiralt Teie,

Kapten Morgan Luther, auleegionär

RIP

[Hel]

Ma ei tea kas ma siin pikema muljetamiseni jõuan, ent GMide jaoks püüan midagi kunagi veidi hiljem valmis kirjutada. Palun tuletage seda mulle meelde ka, eks.

Iseenesest mulle meeldis. Mõned nüansid olid, mida annab kindlasti edendada, ent nendest juba oma kunagi valmis saavas kirjutises.

Igaks juhuks mainin ära, et minu kätte jäi siiski, kõigist mu pingutustest hoolimata, üks kelluke ja majast leitud käevõru. Kellele, kus, kuidas ja millal saaksin ma need tagastada?

[Rhonwen]

Mulle väga meeldis see LARP, seltskond oli väga väga tore ja sain hea kogemuse esimese korraga ning ma ei jõua järge ära oodatagi Kuid mul kadus seal ära üks sõrmus, see oli hõbedat värvi ja peal olid kollased märgid ja asjad. Sellel küll puudub materiaalne väärtus, kuid mingi tähendus sel oli minu jaoks ja see on juba teine selline sõrmus, mis mul kaduma on läinud, ehk keegi märkas seda?

Sanne aka Rhonwen, alkohoolikust veremaag-tervendaja

[Die]

[Azurah]

Mulle ka meedis, selline äge rõõmus seiklusrikas mäng Suured tänud GM'idele, NPC-dele ja kaasmängijatele!

Eredamad hetked (mis hetkel meelde tulevad):
* Ally tegelane ja tema kostüüm! Täies pikkuses tehnoloogiline olend. Tõeliselt pro.
* Tegelaste reaktsioon, kui mu tegelane näost täpiline oli! Tema oma kapten oleks ta peaaegu maha lasknud, kui ta köhima (tahtlikult naljatades) hakkas
* Rhonweni oksendamine puukuuri juures. See kõlas päriselt nagu päris
* Dungeon crawl. Sõna otseses mõttes. See majas olevas labürindis roomamine oli kogemus omaette.
* Tegelased (nii PC kui NPC) üldse. Kõik olid värvikad ja lahedad.

Ühel hetkel kirjutan kindlasti tagasivaate koos omapoolse (siiras lootuses konstruktiivse) kriitikamölaga (tegelt ega midagi eriti öeda ei olegi) ka Ootan kindlasti järge!

Leslie Nieder, kosmoselaev "Roosa Draakon" piloot ehk teie roosapäine naine kosmoselaevalt

PS. Minust jäi vist metsa mingi kümme NERFikuuli ja Hanna, sinu sinine side on minu omanduses.

[Hellera]

Alleria.

Mida rohkem ma selle peale mõtlen, seda vähem on mul öelda. Müts maha su ees.

Milline ülidetailne ja stiilne kostüüm, eriti arvestades, et see kattis ka KOGU su näo, silmad-suu. Milline idiootlikult geniaalne roll - katkisest robotist kuusepuudehaldur. Ja milline ülim pühendumus ja tõsine mäng, kus sa suutsid terve mängu olla vait ja suhelda ainult käte-jalgade ja väikse ekraanikesega, kusjuures sa pidid kõike vastupidi seletama ja ekraanike näitas enamiku mängu ainult vanasõnu.

Mul lihtsalt ei puuduvad sõnad kirjeldamaks, kui suur austus mul selle soorituse ja sinu vastu on. Nähes, kuidas mu enda rollimäng aasta-aastalt alla käib, on see nii inspireeriv ja lausa sunnib rohkem pingutama.

Aitäh!


Aitäh muidugi ka gemmidele ja kaasmängijatele, mul oli üldiselt päris tore!

[Alleria]

Aitäh mängu eest, oli huvitav eksperiment. Kostüümi oli tore teha ja huvitav katsetuseks piiratud eneseväljendusega tegelast mängida. Niipea vist korrata ei taha seda .
Olin küll enamiku mängust päris väsinud, aga ikkagi suht tore oli.
Kõige suuremat peavalu tekitas peanoogutuse ja -raputuse äravahetamine, ainult paar inimest üldse mõtlesid, et võib-olla see ei tähenda sama, mis neile, ja kui nad üritasid seda välja selgitada siis jooksis mul endal juhe igasuguste topelteitustega kokku. Oleks võinud ju lihtsaid faktiküsimusi küsida (kuigi eks sealgi on küsimus, kuidas keegi reaalsust tajub).
Tegelased olid põnevad ja toredad, tegevust oli, aga oleks võinud veelgi rohkem olla .
Uued mängijad olid vahvad, aga võitluses tuleks siiski oma lööke veidi pidurdada ja mitte õlgadest kõrgemale sihtida, samuti pole minu arvates iga larp sobilik koht alkoholi tarbimiseks (või pigem enda purju joomiseks).

Aitäh kõigile ja edu GM-idele järgmisteks mängudeks!!

[Magnus]

Ma kahtlesin alguses, et sinu süsteem ei pruugi olla see, mis minu kultuuris tavaline, eriti kuna osad vastused ei läinud tavalise tõlgendamise puhul üksteisega kokku, aga siis mul õnnestus ma-ei-tea-kuidas iseennast segadusse ajada ja jõuda arvamusele, et su süsteem on ikkagi "õiget pidi". Alles peale mängu jõudis kohale midagi, mis mu tegelasele oleks pidanud kohale jõudma mikrosekundiga - tundmatu intelligentse mitterääkiva olendi jah/ei süsteemi saab enamvähem kätte nelja küsimusega. Kas 1+2=3? Kas 1+2=5? Kas 3+3=10? Kas 4+2=6?

[Alleria]

Ahjaa, õhtupoole ma siis parandasin/kohandasin oma süsteeme veidi, nii et alates u kl 10 õhtul oli jälle õiget pidi, kui keegi tagantjärgi mõtleb, mida ma siis tegelikult ütlesin .

[Dani]

Mängukohalt leidsime koristamise käigus pruuni kapuutsi ja ühe pisikese triibulise kotikese, umbes nagu täringukoti.
Nerfikuule leidsime ka, mõned need väikesed sinised.

Hel: ma võtan mingi hetk ühendust selle käevõru osas. Kellukese võib endale jätta kui soovi on, aga võime tagasi ka võtta, suurt vahet pole.

Rhonwen: ühtegi sõrmust me ei leidnud.

[Die]

Suured oranži kerega kuulid on suure tõenäosusega minu jagu, kui miski hetk tagasi saaks, oleks päris õnnelik. Öösel võssi vahelt neid otsida oli lootusetu üritus...

[Azurah]

Sinised nerfikuulid on minu kraam.

[Die]

Okei, üritan nüüd natuke muljeid ka sisestada.

Tohutult meeldis, et mäng algas vägeva avanguga - mäsu käib, kaks poolt karjuvad hirmsaid ähvardusi teiste poole... Pole mingit "ekslen vaikselt ringi ja elan järjest sisse", vaid tuli hurraaga sekkuda, et üks pool teist maha ei lööks. (ja nad tegid seda siiski, aga lõbus oli) Ja tegelane sai esimest ja viimast korda oma automaati pruukida, ehkki vaid hoiatuslasuks õhku.

Oli väga huvitav ja lõbus, kui paljude eri tegelastega Morgan ühiseid põhimõtteid leidis (alates Inkvisitsioonist, kes fännasid tuld ( ja oleksid ilmselt Automaadile väikese altari ehitanud - kui mitte tuleriida sellele ja selle omanikule) kuni fanaatilise loodusekummardajast veremaagiplikani välja.

Lõbus oli küsida tõsiselt küsimusi stiilis: kes on jumal? kirik? nunn? rüütel? jne Kusjuures, kõik seletused olid head ja tegelased tõesti vaevusid seda tegema.

Oli puhas lõbu esimeste hetkede jooksul käigu pealt Eriti Triggerhappy Blondi Duudiga relvavennastuda. Ja Morgan saigi temaga lõpuni hästi läbi, kõigele vaatamata. (Ehkki talle sigines ka küsimus, et kuidas see duud seni elus on + nostalgia, et ta on sääraseid varemgi näinud, kirstus läbi airlock'i kosmosesse hõljumas).

Rüütel ja tema teener olid stiilipuhtad oma ajastu mölakad Aga neil oli väga mõistlik koodeks. Nagu ka Morganil.

Aita-Leida-Kuusepuu, kellega ma vist esimesena kommunikeeruda üritasin, sest ta meenutas tõesti enim igasugu olendeid, kellega Luther võis olla erinevatel planeetidel kohtunud. Ja ta nägi tõega välja nunnu ja sõbralik, vaatamata küünistele.

Agent Punases Mantlis (koodnimetused siin ja edaspidi M.L) oli äge ja asjalik, ja luges õnneks väga õigeid asju vihjetest välja.

Les'i ja Sherman'i käsuliin ja dünaamika Ja see pakkumine oli, nagu ka kõik muu, väga siiras, Les! Kpt Morgan hindas sinu asjalikkust.


Sääsed, kes peaksid aru saama, et nad on ammu bännitud.

Peaaegu suremine, tänud kõigile, kelle operatiivsele tegutsemisele (eesotsas AIga!!!) toetudes Luther siiski ellu jäi.

Erinevad ambushid ja ka elu eest lidumised-lonkamised.

Goblini väga äge aadlimees ja tema "häired". (Siinkohal sai ka tehtud kõige edevam alkeemiline segu - Gops, ma loodan, et purk liiga kuumaks ei läinud.)

Dungeon jäi roomamata, aga see oli ülimalt rolliloogiline, et sa ei lähe haavatuna roomama (kui just ilmtingimata ei pea), vaid teed backup'i (ja valgust! üheksa leedine pisilamp purgis väga abiks)

Plottimised. Kahjuks või õnneks oli Luther selleks liiga sirgjooneline ja allus oma leegioni koodeksile, et korralikult plottida.

Hullumeelne Maag ja Ulmefännist Reamees. Lihtsalt priceless, eriti see viimane.

Džinn oli lihtsalt kohutavalt armsake.

Igasugused eesmärgid saavutatud ja hoiatused hoiatatud, jäi üle vaid üks - surra, aga teha seda võimalikult kasulikult. Ja kuna keegi oli just nende kambale pihku pistnud maagitüki ja Morgan oli selle oma vöökotti pudelisse pistnud ning konkureeriv seiklejate kamp tuli seda endale sebima, siis nägi Luther võimalust - avada portaal, et kõik tagasi pääseksid ning samas olla niivõrd selle juures, et igasugused kellegi väljajätmised oleksid võimalikult võimatud. Ning teiseks muidugi pidi see tema "tööandjate" plaani neile ühe suure universaalse märgina näkku keerama. Tema ise aga - ta ohverdab oma elu millegi äärmiselt olulise nimel ja vabaneb ka... sellest. Parim valik ja ainus valik.

Ja nii sai.

See, et Uku bofri asemel pärisnoa andis, lisas immersioonile veel mõned vinged kraadid. Tulevärgi unustasin soodase peaga kahjuks ära, väike pakett taskus meenus hiljem.

Tänud kõigile!


PS. Enne noalööki saluteeriv AI!!! Tänks, Magnus, see oli südantsoojendav.

[Steppihunt]

Mäng oli üli lahe!

Parimad hetked olid veremaagi spell booki varastamine ja dungedon crawl.

Džinnile oleks peaaegu nuga andnud, ta hüppas dungedonis liiga äkiliselt minu poole.

Ellu õnnestus mul jääda ainult tänu heale backup-ile, nii tore kui inimesed sind vahepeal kokku lappivad. Mängu jooksul õnnestus mul uued sõbrad leida ja kõik GM-ide antud ülesanded täita.

Minu esimene seikluslarp kus ma lõpuni elus suutsin püsida.

Minu roll oligi douchebag-i mängida.


triggerhappy blond dude, Inak