Saatuse Rajad: "Hingepilk" -- Muljed

[Randiel]

Esiteks suured tänud korraldjatele ning kaasmängijatele! Mul oli NPCna äärmiselt lõbus õhtupoolik ja SRil jälle osalemine omette nostalgia. Eriline tänu Diele ja Stule, kes mind vastavalt grimmi ja kostüümiosadega aitasid ning Erakust just sellise tüübi aitasid vormida. Peale mängu sai aftekal muljetatud ka aga vormistasin oma mänguelamuse väga ebakorrktselt siia ka.

Nende Mägede Eraku Väga Salajane Päevik
[Ehk laupäeva õhtul juhtunu modernses võtmes]

Kallis päevik!

Täna oli tõeliselt kohutav päev, peavalu on kasvanud migreeni tasemeni ja sahver on täiesti tühi va paar porgandit. Kogu elutoa põrand on kaetud trolli verega ja esikus vedeleb hiigelsuur surnud kala (või on see konn?). Olgu neetud see pagana feisbuuki event ja Duncan McLeod, et ta mulle üldse selle „geniaalse“ idee andis. Nimelt kurtsin talle, et tahan väikest tagasihoidliku koosviibimist, et oma surematuse saladused kellegi edasi anda. Duncan vana tõbras soovitas teha eventi ja see avalikuks märkida. Mina kui erak muidugi sotsiaalvõrgustikest palju ei jaga, seega kuulasin ta nõu.

Koheselt tekkis ka küsimus, keda siis üldse kutsuda – erak olemine ja paarsada aastat tuttavate telefonikõnede ignoreerimine oli viinud tõsise sotsiaalse vaakumini. Olin mägedes eemal näinud paari gnolli ja nad tundusid täitsa toredad, seega kutsusin nemad ja eeldasin, et ehk nad võtavad paar sõpra kaasa. Rohkem ma ürituse lehte ei vaadanud ja olin kogu asja juba pea-aegu ära unustanud kui ühel vaiksel õhtul mu koopasse suur posu gnolle maandus ja neil oli suur kera köit kaasas – tüübid tahtsid kohe mingeid kahtlaseid asju ajama hakata ja mind kinni siduda. Leidsin, et asi on natuke liiga kinky minu maitse jaoks ja ehk peaks enne ikka korralikult tutvuma, aga kuna neid oli veidi liiga palju leidsin ennast oma kodu põrandalt kinni seotud nagu kobedam kärakas sinki. Üritasin vaadata asja helgemat poolt, nagu mu psühhoterapeut õpetanud oli aga oma kodus vangis olemise juures ei suutnud ma küll suurt midagi rõõmustavat leida.

Natuke aega hiljem jäi ainult kaks tüüpi mind valvama ja ülejäänud lasid jalaga. Jõudsin just hakata mõtlema ebamugavas vaikuses, mis oleks hea vestluse alustaja, kas „Seote te ka tihti inimesi kinni?“ või „Teil on eriti kena sinine jume!“ või ehk isegi „Ehk soovite pisut seeni degusteerida?“
Olin just kogu julguse kokku võtnud, et nendega veidi small-talki teha, kui koopa sissekäigu kandis läks lahti jube lärm. Nähtavasti oli keegi gnollide pandud lõksu astunud ja kuigi ma polnud olnud kindel, ega see kõik mitte osa peotraditsioonist pole, ei kõlanud uustulnukad lõksude üle just liialt õnnelikud olevat. Veidi madistamist ja üks minu põgenemiskatse hiljem, vajus elutoa uksest järsku sisse igavene kari matse. Olin ausalt öelda pahviks löödud, laias assortiis leidus kõike varjudest, metslaste ja esmasündinuteni välja. Ja kuna gnollid polnud oma mänguasjade jagamises ilmselgelt liiga head, leidsid nad olevat kohutavalt hea mõtte, mu elu kallale kippuda.

Õnneks leidsin uustulnukate seas keegi, kes suutis mind üsna kähku elule toibutada ja kuna mu elutuba oli jätkuvalt puupüsti rahvast täis ma võtsin kiirelt närvide rahustuseks pisut seeni ja tubli annuse ravijooki läbisegi. Hakkas parem.
Jätkuvalt piinas mind, miks kõik need inimesed siis on ja lõpuks seletas keegi neist ära, et oli kuulnud, et siin on äge event ja igavese elu saladus ja nii ja naa. Keegi neist ei näinud igatahes eriti kiirustavat kuhugi lahkumisega ning mina üritasin paaniliselt meelde tuletada, mida külla saabunud inimestega teha. Süüa pakkuda? See tundus päris hea ideena ja nende oma sahvri kallale laskmine andis mulle lisaaega vähemalt mõelda ja üritada mediteerida. Taolise massi ja nende pideva ning ärritava jutumulina peale kippusid kõik mu chakrad aga kinni minema ja kosmiline sinine valgus ei vooganud sugugi läbi minu. Olin frustreeritud.

Nende tüüpide arusaam heast peost näis koosnevat pidevatest küsimustest, minu kaevuvee solkimises, esikus puntratantsu tantsimisest (tund aega järjest! Sic!) ning mägikollide peole kutsumisest. Ma polnud sugugi lõbustatud, kaalusin juba, kas üldse neist kellegi oma saladust edasi anda, sest ausalt öelda kippus neil minust kui peoperemehest suva olevat, nad kõik ajasid mingeid oma perekonnaafääre – kes oli vales kehas lõksus, kellel oli liiga palju hingi ühes kehas, kes otsis oma kadunud perekonda, kes oma perekonna mõrtsukaid jne. Ausalt öelda meenutas see asi mulle käest ära läinud Mehhiko seebikat. Ainsad mõistusega olendid kogu selle jama keskel olime mina, mu orav Fido ja Osavus (tore tšikk, kellega seeni tegin, sest arvasin, et ta on ainult mu ettekujutluse vili aga lõpuks selgus, et teised nägid teda ka. Tore oli ta siiski.).

Kui mu esikus oli duell peetud ja see kala/konn olend maha löödud sain sealt seltskonnast kõige asisema välja valitud ja ülejäänud lasid jalaga.
Järgmised kuu aega sööme niisiis kalasuppi, kuna kõik muu toit on otsas ja kahju oleks värsket liha raisku lasta.
Tunnen oma vererõhku tõusmas puhtalt tänast õhtut meenutades, aga siiski sain endale järglase ja seeni veel jagub, seega kõik päris lootusetu pole. Esmaspäeval helistan igatahes esimese asjana oma psühhoterapeudile ja panen aja kinni ning kustutan Duncani feisbuukis oma sõprade nimekirjast.

Mental note to self: Keera McLeodile mingi vähemalt sama hull käru vastu ja vii orav Fido loomaarsti juurde – ta karv näib kuidagi tuhm.

PS! Pilte ka palun, või seda ei juhtunud!

[Die]

Plussid:

*Koht oli äge. Skepsis väikese siseruumi osas läks ja uputas end kaevu. Täielik koobastikutunne oli
*Väikese mänguaja sisse mahutas end üllatavalt palju larpi
* Kogu meite seltskond (Getter, Magnus, Ed)
* Kogu ülejäänud kirju seltskond, kelle kõigiga ei jõudnud või ei olnud vaja suhelda, ja mu tegelane on ikkagi introvert, eksole, aga Eyra eritänud erinevate teenete ja või muiduolemise eest Erakule, Printsessile, ravimaagiat oskavale eepostekirjutajale (by Mirju) ja Fetiššisõbrast Karvase Karu Ordu salaliikmele ning Sõjaprintsess Siimu reinkarnatsioonile üüberlaheda välimusega šamaanina. Ja ilmselt ma unustan praegusel hetkel kindlasti kellegi ära.
* Toit ja võimalus seda süüa just siis, kui vajadus tekkis.
* Põhjakonn!!!
* Põnevus ja eepika. Ning nabani nalja kah.

Konstruktiivne kriitika:

* limonaad ja mahl on väga head, aga veepütt nurka kuluks ka ära
* juhe lõksude teemal "sa said ühe dämmi" - jup, ma sain aru, aga mida see lõks ikkagi tegi? ehk kuhu ja millega ja kuidas ma sain? Või kui see on impro pealt, siis tahaks seda ette teada.
* et teadmistest oleks tibake rohkem tolku, kui mäekollide liigitamise juures


Ja nüüd me hakkame järgmist pinevusega ootama.

Tänud hea mängu eest kõigile!

[Magnus]

Ma enne mõtlesin, et ei tea, kas sise-SR kannab ikka päris SR-mõõdu välja, eriti kui see ka lühem on. Minu meelest kandis küll - kelder oli stiilne, nurgatagustega ning seal oli ruumi tegutseda ja rääkida piisavalt.
-
Kindlasti ei saa mainimata jätta "kala". Kui ma läksin vaatama, mis nurga taga liigub, siis esimene vaatepilt ajas küll heas mõttes juhtme kokku.
-
Trollide välimust jne ei oska kommenteerida, mul oli nendega kaklemisega liiga palju tegemist.
-
Tänu siseruumile olid lõksud hästi valitud kohtades ebatavaliselt keerukas ja seega huvitav väljakutse.
-
Kuradi osavusülesanne.
-
Afalated sai nii mõnegi värvika tegelasega jutule ja ootab huviga taaskohtumist, mis kindlasti juhtub, sest tegu on seiklejatega, kes alati kohal kui midagi toimub.

[Hellera]

Seekord tegin mängust ühe pildi. Aga ma püüan, ausõna!!

Mul oli väga tore! Mängu plot oli nõrgemapoolne, aga ma olin sellega ka arvestanud (vähe aega ja ruumi) ning SRi põhiline trump (väga vabad käed tegelase tegemisel, mis toob kokku parima seltskonna tõelisi frukte) säras nagu kümme päikest, nii et mul oli väga vahva ja palju tegemist kogu aeg.

Aitäh korraldajatele, et võimaldate meil endiselt teha, mida hing ihkab ja kaasmängijatele, et teil kõik peas korras pole!
Ootan juba uusi seiklusi!!

[Pärast Hanna muljete lugemist jäi nii mõnigi hetkeks mõttesse, aru saamata, kas teda oli just kiidetud või solvatud.

Hiljem said nad siiski aru, et tegu oli puhta rõõmuga, mida tüdruk püüdis omal kombel väljendada.]

[Iardacil]

Pilte:
http://www.dragon.ee/gallery/main.php/v ... hingepilk/

Mulle meeldis.. Siiralt ja väga ning absurd oli see, et põhjus, mis ma kartsin saab mu mängu rikkuma oli just see tegelikult, mis selle mängu nii super lahedaks muutis. Teine absurd on see, et ma absoluutselt ei tulnud igavest elu otsima ja nüüd vist lõpetasin sellega.

See koobas oli väga lahe. Ma ei tea kas need võrgud ja oksad ja muud asjad käivadki selle asja juurde tavaolukorras, aga koos sahvri, raamatute ja muude vidinatega oli see ülimalt stiilne koobas. Ja need lõksud. See oli väga hea nükke - tuli ikka hoolega vaadata enne kuhu astud ning see viimane seal pudeli küljes oli ootamatu.

Ma kardan, et nimekiri asjadest, mis mulle antud mängu juures meeldisid oleks lõputu (kui aus olla, ei tule vast midagi negatiivset pähe kui see, et mäng natuke lühike oli). Kõige positiivsem üllatus oli vist see, et gruppid tegutsesid koos ja see oli meeletult vahva - õppida tundma ka neid tegelasi, kellega eelmisel korral suheldud ei saanud. (Mulle tundus, et eelmine kord tegutses igaüks oma mätta otsas ja üritas igal võimalikul moel teised eemale hoida). Aga väiksem ruum, vähem inimesi ilmselt toobki kohalolijad lähemale ühise eesmärgi nimel tegutsema.

Ja millised need tegelased kõik olid.. Selline ülihuvitav ja kirju seltskond. Kõik need huvitavad vestlused, mis ma niigi kiire ploti vahele pidada jõudsin (või pealt kuulasin). Erak ja tema sünge maailmavaade (muide, väga lahe kostüüm ja grimm). Printsess. Sõnajala Õie Ordu (eeldusel, et ma seda nime õieti mäletan) liikmed (Väike rebane.. Tema ja lõksude kahjutukstegemine.. super vaadata kuidas keegi oma tööd nii tõsiselt ja kohusetundlikult võtab). Neiu sinises (ja temaga peetud vestlus oli siiralt omapärane.. Parim moment oli vist see kui ma olin endale nägemuse kujundanud ja siis ta selle puruks lõi öeldes, et teine variant oleks mulle ju tunduvalt kasulikum ja tal oli õigus). Neiu, keda ma tegelikult otsima tulin (mm.. ma ei ole kindel, kas ma peaks seda tehingut kahetsema või..) Musta Silma Ordu esindaja (vabandust, aga kuulda pealt tema ja Printsessi vestlust teemal "ära löö meid kõiki maha" oli omaette elamus). Varjusõdalane.. kes oleks eeldanud, et ma teise varjuga kunagi nii lugupidavalt räägin.. ja tolle suhtes sellise lugupidamise saavutan. Trish (mulle meeldib meie "hõõrumine" teatud aardekaardi suunas) ja tema kompliment.. sorry, ma ei oleks seda iial oodanud ja see tähendab mulle hirmus palju.. jne jne...

Ja kui see kala (kala?) sealt nurgatagant välja tuli.. wow..

Ühesõnaga suur aitäh kõrigile kaasmängijatele, NPC-dele ja korraldajatele..

Mulle väga meeldis

[Attila]

Vaatasin pilte - millised muljeltavaldavad kostüümid!

[Randiel]

Pildid on väga nunnud ja me olime tõesti ägedad!

[dragoe]

Mulle meeldis ,et oli palju lõkse ja kus oli must niit oli päris raske märgata. Lõks raamatute juures oli mine meelest kõige kavalam. Mäekollid olid nii ootamatud ,et ma ei saanud enne midagi arugi kui kõik läbi oli, mäekollidel olid väga lahedad sarved. Toitlustus oli hea ,et ei olnud söömise aeg vaid oligi mõeldud mängu sisse eraku sahver. Väga meeldis, loodan veel nii lahedaid larpe. Väga head pildid!!

[Hellera]

Mis see siis nüüd olgu, nädal on juba möödunud, rohkem muljeid!! Ma NÄGIN küll, et teil kõigil oli tore, andke siis nüüd teada sellest, muidu mängujuhid hakkavad head pikka juppi nööri otsima.

[Ghostwizard]

Jõuan ise ka lõpuks muljetamiseni

Suured tänud mängijatele, nparitele ning kaasgemmile Kuribohile (Ukule). Sai meie kõigi peale ühe laheda ürituse kokku. Samuti ka tänud Tartu Spordimuuseumile meile laheda mängukoha võimaldamise eest. Tänud ka Kadrile heade piltide eest.

Isiklik tundmus on, et mäng läks sõltuvalt asjaoludest hästi. Pean tunnistama et olin ise ehk kõige suurem kriitik piiratud siseruumides toimuva SRi osas ning see mänguala piiratus muutis kogu mängu korraldamist keerukamaks. Pidime terve mängu väga väikesele alale surumisega, õnneks mängukoha ägedus suutis osa ala piiratusest korvata. Teine probleemide tekitaja oli see et ei minul ega Ukul ei vedanud just väga palju ajaga, tehes korraldustööle omalt poolt raskendusi. Siiki olime otsustanud talve jooksul mängu teha ning nõnda see ka sündis.

Mul on tunne et kui Tarkuse ja Tugevuse katsed õnnestusid siis osavuse/oskuslikkuse katse oli väike möödaarvestus, põhiidee oli see et mängijad pidid mõistma et iga olukord ei ole lahendatav, ning et kõige osavam samm on loobumine. Tunnistan tõesti et see lahendus sai ehk natuke liiga kastist välja mõeldud, ning me kumbki ei suutnud näha ette kui järeleandmatud mängijad võivad olla (me ise ka arutlesime selle üle, et oleksime pidanud selle peale tulema). Õnneks oli Osavuse esindaja nõus aksepteerima ka ülesandest läbi nihvedamist.

Muideks lõpus kohatud kolli eeskujuks oli: . Kas see ka päriselt seda oli, noh... eks see selgub.

Loodame et nautisite ka neid toredaid lõkse mille Uku ja Mari üles seadsid. (Kokku 10) Lubame et lõksumeistritel on ka edaspidi tegemisi. Väike feil oli see, et olime ekstra küti/jälitamisoskuse jaoks ka ühe questi välja mõelnud, et ka oleks võimalus seda oskust rakendada, kuid väikse valearvestuse tõttu jäi see lõpuks teostamata.

Ohwell, mis mängijate puhul meeldis. Kostüümid ja isiklikud rekvisiidid, oleme väga rõõmsad nende üle, ning loodame üheaegselt et jätkate samas vaimus ja teete veel paremaidki. Pkuss erinevad teie vahelised plaanid, kokkulepped ning arutelud, mis kõik sarjale omajagu elu juurde annavad.

Ok, pole hetkel midagi pikemat/konkreetsemat öelda. Täname kõiki mängijaid ja npareid meie mängul osalemast ning loodame teid ka järgmistel SRidel näha.

Lisaks poleks sugugi paha saada teilt kas tagasivaateid või ka plaane mida üks või teine tegelane kavatseb edasi teha. Ananb nii meile eparemat ülevaadet kui ka meile mõtteid mida teie tegelastega ette võtta.

Parimaga,
Krahv Ghostwizard

[Azurah]

Tahaksin öelda, et mulle ka meeldis . Lükkasin oma kommentaari algul edasi, et lasta asjadel veidike settida (a lousy excuse for laziness ) ja siis mõtlesin, et kõik on juba minu eest ära öeldud ja bla bla bla ka asi jäi ja jäi... Aga ei, parem hilja kui mitte kunagi:

Suured tänud GM'idele, kaasmängijatele ja NPC-dele.

Sel mängul tegin oma uue rolliga* väikese eksperimendi, mille puhul ei olnud sugugi kindel, kas see üldse töötab - aga tänu gõmmide ja kaasmängijate lahedusele töötas küll . Ja tõotab veelgi paremini töötada, sest minu jaosk lõppes mäng omaette cliff-hangeriga, kuna me pidime just [kustutatud metatsensuuri poolt] mistõttu ootan juba pikisilmi järgmist mängu .

Rändom IG ja OG muljed:
* "Nüüd ma siis tean, mida tähendab trollimine," ütles Serele pärast taastumist sellest, kui koopast sissehüpanud mägitroll oli teda täiesti ootamatult seljatagant rünnanud.
* Ostu-müügi leping (kauplejanaiselt) . Lisaks hea kaubandusliku maine jätmisele, on mul nüüd ka ilusti järgmise mängu jaoks kirjas, mis mul olemas on
* Väga tõsise küsimuse peale suudab ohtliku ja süngena paistev tegelane vastata: "... tead, igasugu fetišeid on olemas". See oli OG löök allapoole vööd! Kui see oleks mäng, kus vale koha peal naerda ei tohi, siis ma kaotasin kindlasti.
* Olustikku lahedust juba mainiti ja ma lisaks veel, et olustikuline toit ja jook .
* Trish: "Mul oleks vaja seda millegagi lõigata!" Serele ulatab talle (boffer)noa, Trish asub hoolikalt lõikama. Serele/minu OG pikad juhtmed järgi jõudmas: "Aa, see on trolliverega koos..."
* kalalaadne koll muidugi!
* Eraku välimus
* Ja nii mõnigi teine kostüüm
* "People who WILL kill you" (Hanna pildikommentaar)

Veelkord tänud kõigile mängul olnutele, kes selle ühe Eesti sünge veebruariõhtu erksaks muutsid!
_________________________________________________________