Foorumi Avalehele

Jäta vahele kuni sisuni


Fading Suns: väljasõit rohelusse, muljed

Päris elus rollimäng

Moderaatorid: Irve, chloe, Sorontur, Gregik, Aweron, Priist, Bernard

Kasutaja avatar

Re: Fading Suns: väljasõit rohelusse, muljed

PostitusPostitas Trexxx 9:26 7. Juun 2012

mitte, et ma oleks kuskil midagi silmatorkavalt piinlikku näinud - aga sul on ju alati v6imalik lasta endale mittesobivad pildid ära tsenseerida :)

muuseas väga steampungilikud pildid :)
"Meest eristab hobusest mõistus - mõnikord ka sadul."
- Hagar hirmus

" On võimatu olla masenduses kui sul on õhupall. "
- Vinnie PUHH -
Trexxx
Võlur
 
Postitusi: 1030
Asukoht: rehabiliteeritud

Kasutaja avatar

Re: Fading Suns: väljasõit rohelusse, muljed

PostitusPostitas Tindome 11:37 7. Juun 2012

Hei, esiteks ega ma ennast ei vaata siis piltidelt ainult! (Oleks väga veider paluda tsenseerida pilti, kuna keegi teine näeb seal pentsik välja mu arust.)
Ja teiseks, ega ma ei tahagi neid klassiekskursoonipilte seepärast ometi kõrvaldada, et nad naerma ja ohkama ja silmi pööritama ajavad.
(Kolmandaks, just, pildid on väga steampungilikud. Temaatiliselt väändunud.)
Kui mitte teha kirega, miks siis üldse teha?!
Tindome
Loitsija
 
Postitusi: 716
Asukoht: vahel maa ja vahel taeva

Kasutaja avatar

Re: Fading Suns: väljasõit rohelusse, muljed

PostitusPostitas Trexxx 12:02 7. Juun 2012

Aha - ma mõtlsein lihtsalt, et miski ülearune enesekriitika võttis võimust :)
"Meest eristab hobusest mõistus - mõnikord ka sadul."
- Hagar hirmus

" On võimatu olla masenduses kui sul on õhupall. "
- Vinnie PUHH -
Trexxx
Võlur
 
Postitusi: 1030
Asukoht: rehabiliteeritud

Re: Fading Suns: väljasõit rohelusse, muljed

PostitusPostitas UL 13:23 7. Juun 2012

mõni järgmine kord tulen ehk veel aurupungilikuma välimusega kaameraga... kuigi selle pildid siis jälle tiba tavapärasemad... seekord oli fotoka kaal ka tugevaks argumendiks valikul
UL
Valguse hoidja
 
Postitusi: 277
Asukoht: Saku

Kasutaja avatar

Re: Fading Suns: väljasõit rohelusse, muljed

PostitusPostitas Crata 14:19 12. Juul 2012

Suteki Teataja kirjutas:Joosep Punikser: Erireportaaž ääremaadelt

Ehkki iseenesest ei ole al-Malikide koja esindaja parun Mar Weisup al-Maliki äsjases uute maade omandamises tavaõiguse alusel (vt joonealune märkus) midagi erakordset, äratas tema järgmine avaldus minus sügavat huvi. Nimelt ei ole keegi viimaste sajandite kui mitte lausa aastatuhandete jooksul tulnud välja sooviga oma värskelt saadud maadel reservaat luua ning piirata kohalike lävimist välismaailmaga kehtestades piirkonnas keeluala. See äratas minus piisavalt uudishimu, et minna asja lähemalt uurima ning järgnevalt saategi lugeda seda, mida ma seal nägin ja kogesin.


Teekond reservaadi juurde oli pikk ja aeganõudev. Ei ole liialdus öelda, et al-Malikide uus maavaldus asub küllaltki pärapõrgus, Gizah kõrbest veel edasi Scarabi poole jäävas mägises ja metsases piirkonnas mõnekümne kilomeetri kaugusel Charoni jõe lättest. Samas arvestades nende plaani ala reservaadiks kuulutada ning keeldu võõrastel isikutel seal ringi liikuda, on asukoht suurepärane. Ala piirile kohale jõudes tervitas mind tavaline tollele piirkonnale omane ning mitte midagi erilist kujutav metsane maalapp, mille sissepoole aga viis ootamatult korralik ja lai tee. Tähelepanuväärne oli muuhulgas see, et ehkki seda teed ei olnud ilmselgelt juba väga pikka aega remonditud, oli see paiguti vaat et paremas korras kui teed mõnede väiksemate linnakeste ümber pealinnale sellest punktist oluliselt lähemal. Uudishimu kannustas mind edasi ja nii asusingi teed mööda metsa poole sammuma. Pärast paaritunnist kõndimist hakkasid siin-seal silma jääma märgid ammusest inimtegevusest - mõned vundamendikohad ja aiapostid, mõned teega ristuvad sirged, kus ümberringi nii suurte ja lopsakate puude asemel kasvas vaid kidur võsa. Edasi minnes jõudsin juba suuremate varemeteni, kus vundamentide peal seisid ka seinad - enamasti madalad nagu kulunud hambad rohelusest välja turritamas, kuid paar üksikut ka pisut terviklikumas seisus. Kogu minu huvi kohaliku arhitektuuri ja looduse vastu oli aga justkui peoga pühitud, kui jõudsin selleni, mida al-Malikid tõenäoliselt päriselt kaitsa soovisid. Paraku aga soovis keegi seda nendest rohkem..

Nimelt nägin ma ühe küllaltki heas seisus rajatise ümber mitte al-Malikide koja märki kandvaid mehi, vaid hoopis Imperaatorliku garnisoni üksust perimeetrit hoidmas. Valvatava objekti kohta neilt mingeid muid kommentaare peale "Tsiviilisikutel on antud alal viibimine keelatud!" ja "Palun lahkuge koheselt või peame teid siit jõuga eemaldama!" saada ei õnnestunud. Mulle aga ei andnud rahu, mis võiks nii üksildases punktis nõuda nii jõulist Imperaatorlike vägede kohalolu, mistõttu jätsin küll nemad oma ülesandeid täitma, ent otsustasin siiski hiljem omal käel seal punkri ümbruses veel pisut uurimistööd teha. Lisaks oli mul kindel plaan otsida üles ka need "kohalikud", keda al-Malikid nii tungivalt muust maailmast eraldada soovivad - oletades, et nad ei ole vaid kattevarjuks välja mõeldud.

Nende leidmine ei osutunudki kuigi keeruliseks, mis mind tegelikult natuke üllatas. Just nimelt asjaolu, et nad ka päriselt seal olemas olid. Lähenesin neile teatava ettevaatusega, kuna nüüdseks olin ilmselgelt jõudnud reservaadi keelualale, ent õnneks ei kohanud ma kedagi, kes oleks mind soovinud takistada. Küla (mida ka elanikud ise Külaks nimetasid) oli vanade hoonete ja nende varemete vahele üles ehitatud ning neil oli lisaks avarale külaväljakule olemas isegi kirik. Minu nägemine tekitas kohalikes aga väga vastakaid tundeid. Mitmed seirasid mind eemalt ülikahtlustavate pilkudega, mõned ei teinud minust üldsegi välja, aga õnneks olid ka paar julgemat või lihtsalt avatumat suhtlejat, kes mulle ka ligi astusid ja vestlema nõus olid. Vaatamata nende suhtelisele entusiasmile minu kui välismaailma esindajaga suhtlemisel oli õhus tunda pinget ning eraviisiliste jutuajamiste käigus külavanema ja kohaliku "kaupmehega" sain ka vähemalt osaliselt teada, milles asi.

Kui suur osa järgnevast on tõsi, kui suur mingil põhjusel välja mõeldud ja kokku luisatud, oskate Teie arvata sama hästi kui mina, aga see on see, mis ma neilt kuulsin. Külavanem Sofia, kes alles äsja ameti oma ootamatult kadunud eelkäijalt üle võttis, rääkis mulle väga kirglikult oma plaanidest küla arenguks, mis tänu härraste al-Malikide piiritule lahkusele ja toele nüüdsest võimalikuks on osutunud. Küla uued patroonid on olnud suureks abiks kohaliku eluolu edendamisel - lisaks kaitse pakkumisele külaelanikele, mis külavanema sõnutsi viimase aja sündmuste valguses väga oluliseks on osutunud, tõid nad lisaks vana külapreestri uuele noorele abipreestrile sinna mitu erinevat uut ja head kaalikasorti küla taimetarga rõõmuks. Samuti tegid nad uuesti korda kaevu, mis oli mõni aeg enne al-Malikide esmakordset visiiti piirkonda puhta vee andmise lõpetanud ja "mudru täis läinud". End kaupmehena tutvustanud Madis kiitis al-Malikide lahkust samuti väga - tänu nende annetustele pidavat ta oma järgmisel kaubareisil lisaks muule tarvilikule tooma muuhulgas ka hulga kanu, kellest külarahvas juba ammu puudust on tundnud. Samuti olid härrad lubanud nõu ja jõuga abiks olla juba küllaltki kehvas seisus kiriku värskendamisel (ja tõesti paistis selle kõrval juba kuhi ehitusmaterjale ja tööriistu, millest viimaseid käis küla sepaks nimetatud hiiglase mõõtu tõre ja mind vaenulikult seirav mees korduvalt uurimas ja näis, et mõne oma tööriista vastu vahetamas). Sofia ja Madisega vesteldes jäi mulje, et aadlike saabumine ja nendepoolne külale kaitse pakkumine on justkui Kõigelooja õnnistus kogu külarahvale. Te võite mind küll liigses küünilisuses süüdistada, aga see kõik tundub liialt altruistlik ja vähemalt esmapilgul omakasupüüdmatu, et puhas tõsi olla.

Nendelt kuulsin ka loo selle kohta, mis sündmuste ajel küla siirdumine al-Malikide valdustesse üldse aset leidis. Nimelt oli kuni mitu nädalat tagasi aset leidnud suuremate segadusteni Küla kaitsmas ja ümbruskonnas patrullimas hoopis teine seltskond, mingi vabatahtlike või vabatmeeste kompanii. Kõik oli ilusti laabunud seni, kui kohale saabus suur seltskond erinevaid aadlikke ja nende kaaslasi. Enamus võõraid olevat olnud erinevatel põhjustel küllaltki ärevil, muudkui jooksid ringi ja otsisid kedagi või midagi. Kellel olid lennumasinad katki, kes ajasid kedagi taga, kes otsis kadunud venda, kes loendas rahvast. Vaid härrased parunid al-Malikid olevat vana ja uuesti küla etteotsa valitud külavanema ning ka nüüdse uue külavanemaga mõistlikke pakkumisi tehes arutellu astunud küla ja selle elanike oma kaitse alla võtmise osas. Ehkki algul ei olnud vana külavanem mõttest kuigi vaimustuses, pani küla ümber ringi luusivate võõraste ja senise kaitsemeeskonna saamatus nende eemal hoidmisel teda asja tõsiselt kaaluma. Oma panuse otsusesse andis ka seni küla kaitsnud meeste pealiku ootamatu põgenemine koos ühe võõraga, mille järel kogu tema meeskond päris laiali valgus, ning lepiti kokku, et al-Malikid toovad omad ja pädevamad mehed asemele. Õhtul olevat võõrad oma teed läinud ja külarahvas sai naasta oma igapäevasesse rutiini. See rahu oli aga petlik - juba järgmisel päeval kadus vana külavanem jäljetult, mis annab alust arvata, et keegi võõrastest ei läinud ilmselt kuigi kaugele. Otsingud algul oma jõududega ning järgmisel päeval ka kohale saabunud al-Malikide meestega ei andnud tulemusi ja nii saigi määratud Sofia uueks külavanemaks ning al-Malikidele kiiresti truudust vannutud, et edaspidi oleks kellegi kaitsele loota. Uurisin külavanemalt ja ortodoksi preester Jaroslavilt ka al-Malikidega koos saabunud kiriku esindajate kohta, kes nädalakese kohapeal viibisid, külale suure hulga kirikuraamatuid tõid ning kohalikule preestrile noore abiõpetaja määrasid, ning nende kohta oli mõlemal ainult häid sõnu öelda. Preestrile avaldas eriti muljet noore kanoonik Peteri innukus nii külaelanike tundmaõppimisel kui Kõigelooja õpetuste jagamisel, samuti oli ta väga rõõmus pühakoja taastamise üle. Põgusast vestlusest kanoonik Peteriga õnnestus mul aga teada saada, et kiriku ekspeditsioonil küla inspekteerima olid kaasas ka avestiidid, keda aga külaelanike juurde ei lastudki. Põhjuseid selle kohta ta lahkama ei hakanud, viidates ekspeditsiooni juhtinud ortodoksi preestri pädevusele ja teadmistele selliste küsimuste lahendamisel. Enne külast lahkumist jõudsin veel pikalt vestelda ka kõigi kriteeriumide järgi külajoodikuks kvalifitseeruva mehega, vana külavanema vennaga, kes oli sel hetkel juba päris ülevoolavas meeleolus. Tema lood siniseid mune munevast mehest, metsas ringiluusivatest rohelistest karudest ja peopesasuurustest kullakarva ämblikest võib aga ilmselgelt alkoholi- või pohmelliuimas nähtud hallutsinatsioonide arvele panna.

Paraku läksid siinkohal minu plaanid tagasi Imperaatori meeste poolt valvatavat punkrit uurima minna nurja, kuna Külast lahkudes jalutasin otse sülle al-Malikide patrullüksusele, kes mu pikema jututa kahe väga konkreetse mehe saatel reservaadi aladelt välja eskortisid. Mul lasti oma transport teiselt poolt ala kohale kutsuda ja minu saatjad jälgisid, et ma ikka kindlasti sellega ka lahkuksin. Lahkumisel anti mulle veel väga üheselt mõista, et edaspidi keeluala rikkumistesse nii leebelt ei suhtuta, vaid piiriületaja võetakse vastutusele ning talle esitatakse ametlik süüdistus. Nii juhtuski, et punkri saladus jäi ja kardetavasti jääbki lahendamata ning avalikkus ei saa kunagi teada, mis seal päriselt varjul on.


Decadoste kommentaar kunagi nende koja liikmele kuulunud maade nüüdse al-Malikidele kuulumise kohta õnnestus saada vikont Igor Gurovilt:
"See on väga huvitav info. Ma leian, et al-Malikide jaoks ei ole see just parim leid. Viimased uudised kiriku delegatsiooni käigust sellele alale võivad tähendada nii mõndagi.. ketsereid, tehnoloogia kuritarvitamist vms. Õnneks või kahjuks minul täpne info puudub. Samas on hea kuulda, et nende esindajatega on kõik korras ja et nad jõudsid ilusti tagasi oma rännakult nimetatud maadele. Loodan, et nad ei hammustanud liiga suurt tükki ning et nende kuldne sära jääks püsima ja vein pudelis loksuma."

-------------------------
Tavaõiguse kohaselt, kui aadlikoda on jätnud oma maa hooletusse ja pole sealt 4 aastat maksu kogunud, võib esimene koda, kellele kohalikud (vähemalt 2/3) vabatahtlikult truudusvande annavad, selle ala enda hallata võtta. Tava kujunes välja suuremate sõdade ajal selleks, et kogu maa oleks hallatud.
my inner child is a mean little bastard - anon

ACrata
Crata
Mistress
 
Postitusi: 508
Asukoht: Tallinn

Eelmine

Mine Larp

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 2 külalist


© Dragon.ee | E-post: dragon@dragon.ee | HTML'i kontroll
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.6