Foorumi Avalehele

Jäta vahele kuni sisuni


LARP: Wasara valgus 3. detsember

Päris elus rollimäng

Moderaatorid: Irve, chloe, Sorontur, Gregik, Aweron, Priist, Bernard

Kasutaja avatar

Re: LARP: Wasara valgus 3. detsember

PostitusPostitas Attila 14:33 5. Dets 2011

Leegid kõikjal. Ahned loidud roomasid põrandat mööda edasi. Purunenud alkoholipudelid, mis tuba mööda laiali olid visatud, ainult edendasid tule võidukäiku.
Baarman ise lebas surnuna leti all, samuti virtin, kes juba põles.
Kuid pool saali oli veel puutumata. Keegi liigutas seal, noor kuju ajas ennast käpuli, laup külmast higist tilkumas. Ta haaras maast soni ning surus selle pähe. Seejärel väljutas endast banketil joodud joogid ning söödud söögid. Siis vaatas ta tulle. Sellesse häbematult veiklevasse ja praksuvasse tulle. Noormees ajas end taaruvalt püsti, hullumeelne läige silmis.
“Selja taga on aken. Ära siit!” mõtles Aron Timotheus.
Ta pöördus ja tardus. Tema ees seisis...

Mööda uduvihmast Londoni tänavat astus LAMS’i trükikoja juhataja, aimamata et juba homme tuleb tal asuda otsima uut töökohta.
Kuskil läheduses voodis magas üks pritsumeeste rühma ülem, aimamata et sellest tuleb üks raske ja töine öö.
Üht kõrvalist alleed mööda jalutas soliidne härrasmees muie näol. Nagu inimesel, kes on oma seatud eesmärgid saavutanud.

Ent Aron Timotheus tardus ja vaatas otsa slaavitarile, keda ta oma unenäos näidud oli. Või oli see uni, kus teised on? Midagi Aroni vaimus oli katki ning millelegi oli langenud must kate.
Mis üldse juhtus?
Ahjaa.
Ära siit!
Nad põgenesid läbi akna, see imestunud näoga Jakuutia neiu ning endine sadamatööline, nüüdne hull.

Järgmisel päeval alustas konstaabel West juurdlust, mis polnudki määratud kunagi lahendust saama. Kokkutuleku pilt tõestas, et sündmus oli toimunud. Mis pärast juhtus, oli teadmata.
Scotland Yardil ei jäänud üle muud, kui anda välja teate, et LAMSI’i kokkutulekul mõrvati kaks inimest ning ülejäänud on arvatavasti röövitud.
Ent kõigist kangelastegudest ei saadagi kunagi teada.


Tahan tänada eranditult k õ i k i NPC'sid, kes kõik mängu loomisse olulise osa andsid. Ja muidugi mängijaid, kes niisamuti LAMS'i loomisse tubli panuse andsid. Seltskond oli kirju ja huvitav. Samuti eritänu neile, kes raatsisid tulla järelpeole kooki sööma. Ja Eevale koogi eest aitäh!

Mängu sünnist. Kuna vist taoline küsimus läbi jooksis, aga mind kohal polnud veel, siis lühidalt. Alguses oli idee teha olustikuline bankett või peoõhtu, siis idee viia mängijad gamestopiga uude mängupaika (katkestades ära nende OG teadmise oma asukohast). Kommunismus tekkis, kui olin mängukoosolekult jõudnud koju ja sinna oli tekkinud üks maal. Sellel oli rõõmsates värvides haakristiks väänatud sirp ja vasar, pealuudest pärg, püssid ja täägid all. Kokkuvõttes, üldmulje rõõmus, detailid kohutavad. Siis tabas mind Kommunismus nagu wasara valgus ning B ruumid said järsku oma kontseptsiooni.
Teine lugu on B kättesaamisega (mille eest maksime kahe pudeli Jägermeistriga). Reedel ei vastatud mu kõnedele ning sõitsin seega kohapeale ning kokkuleppe toel peaaegu pressisin need võtmed põhimõtteliselt välja.
Mängupäeval läksime Saatanaga B'sse, tegime uksed lahti ja üürgama hakkas sireen. Tsiribiribimm!
Läksime välja, ootasime, ja kui ESS-turvafirmat kohale ei tulnud, läksime ja teipisime kinni liikumisandurid ning summutasime mögafoni. Lõpp hea, kõik hea.

Ahjaa. Mängijate silmadkinni transa mõte tekkis ammu enne vanglamängu, mis näitab kuidas ideed nagu tuli turba all levivad (variatsioonidega küll). Samuti oli meil idee teha tagurpidi käiv kell rõhutamaks Kommunismuse maailmavälisust ( vrd turbokell).

Mängust.
Ma isegi ei uskunud, kuidas mäng nii hästi käima läks. Kõik lobisesid ja suhtlesid ja vähemalt eemalt vaadates oli mulje väga usutav. Kava järgi õhtu larbis andis võimaluse puhata, nautida ja valmistada ette B'sse minekut.
B osas ma ülemäära kindel ei olnud. Nimelt on tegelaste maailmapildi upperkuuti löömine väga ohtlik asi mida larbis teha... mind lööb enamasti rollist välja. Aga ideed ei saanud ju tegemata jätta. Ja me andsime minu arust looliselt väga loogilise põhjenduse, mille Noxwell oma ettekandes esitas.

Katastroofide eel mõjub lõbusus kuidagi eriti jubedana.
"Tahan öelda et samapikad teed on tegelikult erineva teepikkusega."
"Ma arvan et saame nüüd aru, miks sa juhatajakohast tagasi tahad astuda."
*Naer*
"Stjörsson kohe näitab teile.


Ahjaa. Mind kohutavalt huvitab kuidas mõjus tegelastele see maailmavahetus? Kuidas oli mängida sellist asja?

Ok. Ma nüüd lõpetan. :D
AITÄH!
Võimalus on üks miljonist, aga postitus võib siiski asja ette minna.
Attila
Nati Kõvem Võlur
 
Postitusi: 1261
Asukoht: Ugala

Kasutaja avatar

Re: LARP: Wasara valgus 3. detsember

PostitusPostitas Azurah 16:29 5. Dets 2011

Jess, selline outro oligi just puudu :).

Lugu Lady Lonsdale'i viimasest õhtust: (Võite skippida kollasega kommentaarini, kui ei viitsi pikka sündmuste jutustust lugeda (kui aga teil on huvi ühe tegelase vaatevinklile, siis lugege rõõmsasti))


Lady Lonsdale oli seltsi kokkutulekule minnes rohkem kui elevil. Üle kahe ja poole aasta astus ta taas inimeste sekka, pärast seda, mis juhtus Indias... Kui ülemteener ja nõunik hr. Clarkson poleks seekord eriti pingutanud, et leedit veenda, oleks naine ka seekord minemata jätnud.

Seltsimaja oli üle nii pika aja lausa raske üles leida ning selle ümber jõlkusid kerjused ja hullumeelsed, mingi kahtlane mees pobises mingist kinost, mida vaadata ei tohi ja mingist valgusest. Kus oli virtin neid ära ajama?!

Siis leidis ta end heledast seltsi saalist, vanade tuttavate ja noorte entusiastide hulgast, kellest üks lausa presidendiks kandideeris (muidu sümpaatne neiu, ainult et vaid aastakese seltsis olnud!). Veel kandideeris see kahtlane iirlane O’Sullivan ning valik oleks osutunud lausa võimatuks, kui vana tuttava Hr. Stone’i kandidatuuri poleks viimasel hetkel üles seatud.
Mõned klaasid joogipoolist ja õhtu hakkas lausa meeldivaks kujunema. Mustkunstnikud olid ehk veidi ekstreemsed, kuid muidu polnud viga ja leedi tundis end üle pika aja üsna vabalt.

Ja siis sai härra Clarkson leedi nii kaugele, et ta rääkis esimest korda laiemale avalikkusele sellest, miks ta on viimased paar aastat eemale hoidnud. Nad kuulasid, Miss Rosenholm, härrasmees, kelle nime leedi teada ei saanudki (või oli lootusetult unustanud), ja veel mõned.

„Ma läksin ühte templisse, mille kujud olid hoopis iseäralikud. Ma lükkasin liaanid kõrvale, seal oli hämar. Ma läksin edasi ja siis... Ma tundsin seda, kuidas Miski mind jälgib...“ Juba tuhandeid kordi nähtud ebaselge õuduspilt ujus tema silme ette.

Aga nad ei pidanudki teda hulluks. Nad nähtavasti mõistsid? Andsid isegi soovitusi, kuidas võiks asjast üle saada.

Selle vestluse katkestas aga Hr. Noxwell, kes hakkas viimaks oma veidrast uurimustööst rääkima ja siis pidi tema abiline, veider rootslane Hr. Stjörsson seda tõestama. Too võttis selle õhtu tulijate nimedega külalisteraamatu lehe, käkerdas selle kokku, pomises midagi ja enne kui keegi jõudis küsidagi, kuidas küll see peaks Hr. Noxwelli teooriat tõestama, käis sähvatus ja kõik läks mustaks.

[i]Lady nägi veidrat und. Segusena Indiast ning teda lahkelt kuulanud seltsiliikmetest, õudusest ja kergendusest ja veel millestki...


Ja ärkas kuskil koledas, pimedas, metallvõresid täis ruumis. Paanika pulbitses purskkaevuna ning hetkeks oli leedi kindel, et on tagasi Indias. Kuid siis hakkasid teised rääkima ja mälupilt murdus – Indias oli ta olnud üksi, mitte koos nendesamade seltsiliikmetega.

Kuid olukord oli kõike muud kui lohutav. Aga seekord otsustas leedi, et tegutseb, mitte ei satu paanikasse. Ta oli ju sadu kordi ka mõelnud, mida ta teeks, kui taas ohtu satuks. Esiteks: Mitte Kunagi Ei Jää Üksi. See on siin hästi korraldatav. Pealegi meenutas asi iga hetkega üha vähem Indiat. See oli mingi tehaseruum, kus ronis ringi mingi hullumeelne, aga siiski inimene. Nad olid ilmselt röövitud ja siia toodud. „Mis nali see selline on?!“

Tahtes minna Hr. Noxwelli juurde selgitust nõudma, leidist ta tolle – nagu polekski midagi juhtunud! – seltsi presidendivalimistel antud hääli lugemus! Igatahes, valituks osutus Hr. Stone, ja härra Noxwell väitis, et ei saa isegi aru, mis toimub. Tema rootslasest abiline oli aga kadunud – ehk ilmselgelt selle asja taga.

Nad asusid väljapääsu otsima. Ruumil oli uks ja ukse võti oli hullumeelse käes, kes rääkis ärasöömisest... Härrased veensid teda võtit loovutama. Olukord võttis üha grotesksemat nägu, kuid leedi oli oma mõtteis paika pannud: Siit Tuleb Välja Saada ning kummalisel kombel blokeeris tema mõistus siitpeale absoluutselt igasugused miks-küsimused.

Keegi oli surma saanud. Tükkideks rebitud, nagu keegi ütles. Too USA-st pärit Prl. Crowe oli paanikaäärel ning leedi üritas teda kogu võimust rahustada.

Uks saadi lahti, kuid selle taga oli veel hullumeelsemaid. Nood ähvardasid neid ära süüa. Aga paistsid relvastamata ja olid üsna passiivsed. Koridor oli pime, kuid sealt kostis veidrat müra, justkui sireen ja miski jubedus, mis meenutas väga kaugelt muusikat.
Siis veel mingi ruum, kus leedi kuulis, et näidatakse kino ja veel värvilist (!). „Ärge kino vaadake!“ oli hullumeelne seltsi uksel öelnud. Too oli nähtavasti sellest röövimisplaanist kuidagi teadlik! „Ärge vaadake seda! See mees ütles, ärge kino vaadake!“ Nad astusid sisse ning katsid oma silmad hoolikalt ekraani eest kinni. Aga siit ei paistnud samuti mingit väljapääsu.

Ruume oli veel, kuid väljapääs paistis kaugel. Ühes neist seisid mingid võõramaalased, nähtavasti töölised selles tehases, kes laulsid imelikku laulu seinale maalitud lehmale. Ja rääkisid – kommunismusest. Järelikult Nõukogude Liidust. Kas nad oldi tõesti Nõukogude liitu toodud? Ei, ei saanud... Jah, unegaasiga teadvusetuks teha, aga nii kaugele! Nad oleks ju janusse surnud (kui mitte just lennukiga, aga ka see tundus kuidagi ebatõenäoline...?)!

Ka need töölised olid püsti hullud. Rääkisid kommunismist, mida nad Kommunismuseks nimetasid, kuid ei teadnud midagi Karl Marxist ja ideoloogiast oli saanud religioon – „Kommunismus – see on Jumal!“

Ja nad laulsid veel laulu. Ja tahtsid, et ka seltsi liikmed laulaksid. Hulludele ei tasu „ei“ öelda, seda oli Lady Lonsdale kunagi kuskilt kuulnud. Parem mängida kaasa ja ehk poetavad vihjeid siit pääsemiseks. Ainult, et üks neist... Lady püüdis talle otsa vaadates mitte paanikasse sattuda või minestada. Tolle naise nägu... Kollane, krimpsus, ja tema kaelast kasvasid välja õõvastavad küünised...

Lady ei lasknud teda endale lähedale.

Ja siis nad laulsid. Õigemini õppisid seda laulma, tegemist olevat vene keelega ning üks seltsi härrasmees oskas seda ja õpetas leedilegi laulu. „Oo majaa krassiivaja karoova“ – „oo, mu ilus lehm!“ Miskipärast hakkas leedi lootma, et see laul viib kuidagi edasi, ta hakkas peaaegu uskuma, et too lehm võib anda piima, kuid mõistagi mitte.

Ühel hetkel avastas ta, et on vastu oma veendumusi hulludega jäänud üksinda. Kuid tegelikult ei paistnud olukord veel täiesti eluohtlik. Koletis käis peale tema kõrvu mõõta ja et mitte riskida sellele „ei“ ütlemise tagajärgedega, lubas leedi seda viimaks teha, kartes, et sureb siinsamas, aga jäädes siiski ellu. Mutant vist isegi lubas teda ravida... Miskipärast tundus see tõesti lootustandev.

Ja siis tuli unustatud nimega sümpaatne härrasmees tagasi, öeldes: „Te paistate olevat mõistlik inimene! Tulge muga kaasa.“ Olles kergendatud, et saab hea põhjuse nende hullude käest pääsemiseks, tundus veel üks kommunist, kes „värbas Punaarmeesse“ isegi mõistlikum valik. Ja kas ta mitte ei öelnud, et nad lähevad välja kapitaliste ründama!

Leedi nõustus ka seda mängu kaasa mängima ning lasi endale ümber käe siduda punase lindi, kommunisti isegi ei seganud asjaolu, et äsjavärvatud „sõdur“ oli naissoost.

Pärast seda läks kaasamängimine... väga lihtsaks.
Leedi mängis punaväelast, halastajaõde, kelle ravimiks oli ainult pudel viina ja nuga halastustapuks ning täitis ohvitseri käske lausa püüdlikult, sama tegi ka too härrasmees seltsist ning peagi värbasid nad enese seltskonda veel hr. Clarksoni, ameeriklanna, kes küll kahtles pikalt – lausa häirivalt kaua, sest neile oli ju värbamiseks vaid veerand tundi antud! – kuid viimaks nõustus. Nad otsisid siis väidetavat rahvavaenlast Simmermanni (keegi seltsi liige oli vist oma nime valetanud), kes aga kinotoas teadvusetuna või isegi surnuna lamas ja komandör tema kinnipidamise mõttetuks tunnistas ja neile siis uue käsu kedagi Maxwelli otsima minna andis. Leedi asus uut inimest otsima, jõudes vist kelleltki juba küsida.

Kuid siis korraga, ilma igasuguse ettehoiatuse, üldse millegi järsu või veidrata kõik lihtsalt... lõppes[/i]
* * *

Zombide hord, kellest enamus olid veel mõne tunni eest olnud prežtiisse Londoni Akadeemilise Maailmarändurite Seltsi elavalt vestlevad liikmed, peenetes rõivastes härrad ja daamid, lonkisid mörisedes aeglaselt tumedatest trepikäikudest üles, tappes iga ettejääva elusa inimese. Elava heledapäise naise laiba, keda eluajal oli nimetatud Lady Lonsdale’ks, nuga hoidev käsi lõi korduvalt zombidele ettejäänud Ivan Rabinovitši, noort juuti, kelle kabalistilistlike arvutuste kohta Hr. Clarkson (kelle animeeritud keha karjed kohati kui Stalini nimi nüüd kuuljale kõlada võisid) nii suure huviga kuulanud oli. Hetk hiljem oli noormehest saanud samasugune libakoolnu nagu kõik ülejäänud...

*************************************

Kuna Lady Lonsdale'il ei olnud pärijaid, sugulased olid kauged ja võõrad, siis - ühel hirmsamal perioodil kuid enne seda viimast õhtut, kus ta testamendigi valmis kirjutas - pärandas ta kogu oma vara LAMS'ile teaduse arendamiseks.


Ütleks, et väga huvitav oli mängida ning nähtavasti ma vist rollist välja ei langenud, sest mõnda asja imestan isegi, miks just nii tegin. Näiteks, miks ma ei mõelnud ka OG (tegelikult ma ei mõelnud OG peaaegu üldse) kordagi, miks miski asi toimub? Miks on kõik töölised siin püstihullud? Miks neid siin kinni hoitakse, kui meie olime röövitud? Miks meid üldse oli vaja niiviisi röövida? Jne. Samas see ei olnudki ju tähtis - tähtis oli välja saamine ja ellujäämine.

Tegelikult oli tema saatus vist Lady Lonsdale'ile antud olukorras parim võimalik. Välja saades oleks juba teistkordne posttraumaatilise stressi efekt (mis tekibki tegelikult hiljem) ta ilmselt pöördumatult hulluks ajanud.

Ainult üks küsimus gemmidele: kas see neetud Stjörsson saadi ka kunagi kätte?
Arvamused on nagu p....augud, igaühel on oma.
Azurah
Tõeotsija
 
Postitusi: 176
Asukoht: Eesti maffia sünnipaik

Re: LARP: Wasara valgus 3. detsember

PostitusPostitas Kika 23:08 5. Dets 2011

Ma olen selle mänguga väga rahul. Kuivast ja snooblilikust akademikute peost järuslt sattuda täiesti hullumeelsesse ja hirmutavasse Kommunismusesse oli geniaalne idee. Kommunismuse õhkkond oli suurepärane: orelimuusika, suits, pimedus, külmus, paljud hullumeelseid npc'sid ja isegi häiriv alarm tekitasid päris hea kooskõla. Kuigi lugu oleks võinud isegi veelgi pöörasemaks areneda oli kõik ikkagi väga hästi.

Kui eelmine mäng oli selline salakaval-hirmus stiilis: paistab, et kõik on korras aga ometi ei ole, siis oli see mäng rohkem otsekohene olustiku horror. Mõlema mängu puhul oli suurepärane tegur teadmatus. (Midagi nagu on aga samas keegi ei tea mis ja miks) Teadmatus tekitab hirmu ja segadust.

Mulle tundub, et järgmisel mängul võiks olla natuke rohkem erinevamad rollid ja veel rohkem salakavalat orki lendamist. Mängiaid tuleks rohkem hajutada, kuna suurt gruppi on keerluline hirmutada.

Igatahes, ma olen rahul ja jään pikisilmi uut mängu ootama.
Kika
Turist
 
Postitusi: 1

Kasutaja avatar

Re: LARP: Wasara valgus 3. detsember

PostitusPostitas hoarmurath 23:37 5. Dets 2011

NPCde seonduva kohapealt oleks pea kõigil mängujuhtidel siit midagi õppida, nii minul kui teistel. Kindlasti selle aasta parim NPC kogemus, kui mitte ka terve larpikarjääri parim. Info oli olemas, gemmid teadsid mis teha oli vaja (või vähemalt teesklesid et teadsid), ja mängueelne kogunemine oli asjade selgeks rääkimiseks veel eriti hea.

Mul oli väga tore. Ma loodan et ka mängijatel oli väga tore ja äkki isegi hirmus. Mängukohad olid vaimustavad, eriti koht B. Uku oli väga hea partner, kuigi meie grupi kolmanda liikme puudujäämine andis selgelt tunda.

Mõnus. Tahaks veel.

Aitäh kõigile.

Austusega teie,
tikumüüja/trükikoja agent Emily Doyle (kes õnneks ellu jäi)/püha mütsiga guul/zombi
Esindan ainult omaenda arvamust, kui tekstis pole vastupidi öeldud.
hoarmurath
Tuleloitsija
 
Postitusi: 832
Asukoht: Fyerellal

Kasutaja avatar

Re: LARP: Wasara valgus 3. detsember

PostitusPostitas Melian 2:17 6. Dets 2011

Hullumeelselt hea oli.
A osa oli peaaegu nagu päris ja B osa hästi korraldatud ja täiesti hullumeelne. :7:
Mõned tähelepanekud: teadlasest tegelane püüdis IG asjale teaduslik-eksperimentaalselt läheneda, jõuda mingi väljapääsuni, loogilise seletuseni ning süüdistas selles jamas Noxwelli. Mõnevõrra pärssivalt mõjus aga OG teadmine, et pole nagu mõtet ju eriti....sama hästi võiks maha istuda ja lõppu oodata. Absurdsus on minu jaoks selline nii ja naa nähtus - kui tean, et mingit sisemist loogikat ei leia niikuinii, siis kaob motivatsioon.
A-osas oleksid hästi mõjunud rohkemad tegelastevahelised suhted, sümpaatiad ja antipaatiad, oleks toredam olnud intriige keerutada, mis siis B-osas armutult põrmu paisata. Muidu oli väga kuiv kokkusaamine, samas on kindlasti ka kuivas akadeemilises maailmas omad akadeemilised kired...
Aga mul on nuga saapasääres ja süda ei julge sinna enam kukkuda.
Melian
Asjatundja
 
Postitusi: 45
Asukoht: muutuv

Kasutaja avatar

Re: LARP: Wasara valgus 3. detsember

PostitusPostitas narmer 20:19 6. Dets 2011

Korraldamise kohta võiks paari tuhande sõna pikkuse juttu kirjutada, aga käputäis pilte ehk ütleb rohkem: http://nagi.ee/photos/Narmer/sets/335449/810116/

Mul on hea meel, et rollis saabumine nii ilusti välja tuli. Ma tegelikult vaikselt ootasin vähemalt paari matkakotiga ja OG riietes sisseastuvat mängijat. Ma olin järjekordselt üllatunud sellest, kui palju vaeva mängijad oma välimusega olid näinud.

Selle mängul esines kummaline nähtus- GMid seisid kolmeksi käed taskus seina ääres ja vahtisid mängijaid. Tavaliselt larbil GM ainult jookseb ühest kohast teise, kuid selles mängus ei olnud meil vahepeal midagi paremat teha kui lihtsalt pealt vaadata. Kuidagi imelik tunne oli, et peaks nagu midagi tegema, aga samas pole midagi teha. Plaanid jooksid nii hästi, et polnudki tarvis ise joosta.

Suure üllatusena tuli mulle see, kui kõik Mungani jõudnud mängijad otsustasid võidelda. Seal samas oleks võinud tagasi koju saada, kuid ometi otsustasid tegelased kodumaa eest lahingusse minna, teades vist väga hästi, et võita ei õnnestu. Pole midagi öelda – God save the Queen!

Me tegelikult ka ei plaaninud TPKd, lihtsalt juhtus nii. Võrreldes eelmise korraga ikkagi parem, see kord oli pääsetee juba käega katsutav. Üks mäng veel ja siis peaks mängijatel juba hästi minema.

Muide voldikud ja koodnimed on lahedad, kook ka.
narmer
Meister
 
Postitusi: 129
Asukoht: Tartu

Kasutaja avatar

Re: LARP: Wasara valgus 3. detsember

PostitusPostitas Tindome 20:32 6. Dets 2011

Tegin lohewikisse kiire lehekülje.
Kui aga asjaomased isikud leiavad, et saaks ka pädevamalt, on nad teretulnud muutma.
Kui mitte teha kirega, miks siis üldse teha?!
Tindome
Loitsija
 
Postitusi: 716
Asukoht: vahel maa ja vahel taeva

Kasutaja avatar

Re: LARP: Wasara valgus 3. detsember

PostitusPostitas remulus wolf 22:56 8. Dets 2011

Ma siis tänan kah omakorda mängijaid GMe ja teisi NPCsid...
Väga mõnusalt Lovecraftilik oli: Kõikjal toimus miskit ja keegi millegist aru ei saanud...
Pluss, see et algus nii vastikult kuiv ja veniv oli, muutis hilisema ümberasustamise ikka eriti nauditavaks...

Ja kui keegi veel miskit ägedat okultismikraami korraldab, siis võtke Attilaga ühendust ja ma tulen teile orelit mängima...

Trükimeister Frank Gallows/ Vaikne Organist Karukompotiga
/\...................................... /\
l see siin on minu arvamus l
remulus wolf
Valguse hoidja
 
Postitusi: 293
Asukoht: tartu

Re: LARP: Wasara valgus 3. detsember

PostitusPostitas Mant 14:32 28. Dets 2011

Wasara valgusest lekkis ulmeajakirja Reaktor ka pisikene artikkel: http://www.ulmeajakiri.ee
Võta eeskuju kaladest: ole vait kui sul pole midagi öelda
Mant
Haldjate sõber
 
Postitusi: 300
Asukoht: Vaiga

Eelmine

Mine Larp

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


cron
© Dragon.ee | E-post: dragon@dragon.ee | HTML'i kontroll
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.6