Kusagil mujal, veidi hiljem (muljed)

[poogen]

Teen siis otsa lahti:

Everything went better than expected.

Kui olen puhata ja süüa saanud, kirjutan väheke lähemalt.

[Tindome]

'ijaksa praegu, aga ma kirjutan, luban.

[hoarmurath]

Issand te olite kõik nii toredad!!!

Tahan veel.

St - absurdi, nunnusid npcsid, lipikuid, teed, vestlusi, mõnusaid situatsioone, lahedaid kostüüme, vms.

Mina sel sarjal rohkem maailma ei päästa. Sai tehtud (Mirju kaasabil), rohkem pole vaja.

Selles mängus oli väga palju lahedaid hetki ja sürre kogemusi. Minu isiklik highlight on hetk, kui Zelori vanamees korjab välja hiiglasliku liivakella, milles on meeletult vähe aega ja ütleb, et maha matta on vaja üks teatud asi. Mina kraban asja ja jooksen. Mirju siis järgi, et karpi on ka vaja. Viimane jooks karbiga oli kole - tundsin, kuidas jalad enam ei jõua. Aga kui ma oleks kõndinud, oleks maailm läbi. Nii et jah. I saved the world with running. Awesome, arvestades et kui hädine jooksja ma olen.

Vabandused kõigile liigse röökimise ja pind perses olemise eest, minu lahendajalik larparihing lõi ka sel mängul välja, kuigi vähem kui varem. Eks järgmine kord katsetame midagi muud.

Samuti erimainimine teemal, mida kuulsin hiljem: mängujuhid haarasid kätte minu 97-aastase Petsi ideest ja tõid ta NPCna kohe sisse! Ise ma seda ei näinud, aga nii vinge.

Aitäh kõigile. Minu jaoks oli see selle aasta üks parimaid mänge.

Ettevõtlikult Teie,
PONi müügiagent Coretta Mäetagune

PS: Tahan veel. Tahan teile raha anda. Tahan teie kõigiga mängida. Nii tore!!!

[Tindome]

Mu väsimuse määr ei tundu vähenevat.

See oli maksimaalne juba mängule jõudes.

Muidu: täiesti lõbus oli. Ma arvan, et mu lemmiksõnastus mängus oli õunaneiu "Ta võttis mu õunapuuõie!" ja kõik järgnev kuni selleni välja, kus Maximusele jõudis kohale, et see oli ju tema õde, kelle õunapuuõis ära nopiti, oh, kulla porgandimees, me hakkame nüüd nii lähedased olema!

Triikrauaga tulemaag + põlevkivist loss jättis ka päris tugeva mulje.
Maximuse kostüüm ületas mu metsikuimadki lootused.
Porgandeid sõin õhtulgi veel mõned tänulikult ära suitsulatika kõrvale.

Hästi palju möllu oli kogu aeg =) Vaevalt jõuad teistele selja pöörata, et mingit mõrtsukneiut kinni püüda ja kohtu ette toimetada, kui tagasi jõudes kuuled, et maailm oli hukka minemas ja päästeti ära, su hobuse isa oli tegelikult inimene ja ta on õunaneiu vend ja lisaks on ta vaikinud ja üldse ....

Või veidi varem - vaevalt jõuad selja pöörata, et hiljutine kuningakandidaat Meemö pärast kahe õnnetu talle sõjaväelise eskorti pakkunud isiku tapmist kinni püüda ja tagasi toimetada, kui metsa on tekkinud lokaalne lumetorm, Igasuguste Kaartide Pakk ja üldse, mitte millestki aru ei saa peale selle, et kellelgi ei ole su kinni püütud kurjategija jaoks JÄLLE aega ja tuleb ikka ise kõik probleemid ära lahendada.

Siuke paaniline-maaniline action käis kogu aeg =)

Arvan, et "montypythonlik mulje" on vist korrektne kokkuvõte.

[Hellera]

Oh, näe, ära tegime!

Esiteks siis seda, et leitud on valge emailitud plekkkruus ja kadunud on ühe porgandi juures metsas rippunud sinine kotike oma sisuga (see oli üks neist "tee endale ise sobiv moodul kotikestest").

Mänguga sain teada seda, et mängijate obskuursete oskuste lahendamine sildikestega oli hea idee,
et kui tahad midagi ära peita nii, et keegi seda enam kunagi ei leitaks, lase seda teha Zeloril,
et npc-de pesa tegemine mängijate nägemisulatusse (ega seal hõreda metsa all palju valikut polnud) tähendab küll, et mängijad näevad neid, aga hoopis olulisem on npc-de suurepärane informeeritud ja pidev kiire juurdevool mängualale,
et mängu käiku juhtida ja mängijatele vihjeid anda on väga sujuv ja lihtne, kui oled ise mängumaailmas eksisteeriv tegelane.

Mul on väga hea meel, et te kõik tulite ja et teil (vähemalt pealtnäha) oli tegevust ja lõbus. Need imelised rollid ja tegelased olidki kõige olulisemad, see, mis määras, milline mäng tuleb! Vahepeal oli kahju, et pidin ringi tõmblema ja ei saanud lihtsalt uduna heljuda teie kohal ja kõike näha ja kuulda. Mõningaid parimaid hetki siiski õnneks nägin!

Veel on mul hea meel, et npc-d võtsid vabalt ja tegid endal ise elu ilusaks. Nii see käibki.

Ma loodan, et kellelgi polnud külm/igav/kurb vms. Sellisel juhul oleks muidugi võinud tulla meile oma murest rääkida ja me oleksime kohe midagi ägedat leiutanud, aga antud tõiga ülekordamine läks üldises feilbriifis natuke meelest ära.

Te kõik, kes te seal kohal olite, olete imelised ja toredad ja mul on nii hea meel, et ma sellest osa sain!
Kohtume veel, siis juba kusagil mujal ja kellegi teisena!

Hellera


P.S. Idee poolest võiksime juba ehk millalgi veebruaris jälle kusagil mujal seigelda, aga selleks oleks meil tarvis mõnda tsivilisatsioonist mitte väga kaugel asuvat sooja maja, mille omanikud oleksid meile ööpäevaks nõus naeratuse eest loovutama (noh, hea küll, põsemusi võib ka saada).

P.P.S Ars Gratia Artise õilist üritust saab toetada järgnevalt:
Hanna Suumann 10010437592019 SEB
Loomulikult ei ole see asi avalik ja kui te ei saa või ei taha toetada, siis sellest pole meil midagi. Ars gratia artis!

[Sfinx]

Tagasihoidlikul, ent salakavalal võõral läks korda kõigi kohalolnute hinged oma väikesesse deemonikarpi kinni püüda! Seega edukas ettevõtmine.
Aga Flicker näitab ainult kuni 200 pilti selle tavakontoga. Seega on mõned praegu puudu. Hiljem mõtlen välja mõne parema koha, kuhu üles laadida.

Järjekord on ka praegu sassis ja kvaliteet on neil piltidel tegelikult parem. Kunagi tegelen sellega. Kui tahate hea kvaliteediga pilte, siis küsige Allylt või minult.

[Alleria]

Suur tänu kõigile, mul oli väga tore!

Kõigepealt tänan kaas-gõmme, eriti Hannat, kes kogu selle hulluse välja mõtles ja teoks tegi !

Mängijatele: teil olid kõigil nii ägedad rollid, lust oli lugeda ja vaadata teid mängimas! Eredaid momente oli palju: Frans porganditega, Frans ja Primula, Franco elegantsed katsesooritused, Mõti pantomiimid, Maximuse kostüüm ja kogu lugu Maximusest ja Primulast, Coretta keega lippamas, Meemö triikraud, Aspaili kirglik kommunism, Fantakiru oma ülla ratsuga õigluse eest võitlemas, Krahvi kostüüm, Tidani pahateod ja tagaotsitav nr 1 olemine jne.

NPC-dele samuti suur tänu, olite ägedad! Laadalised, kollid, poomine, kõik super. Pantvangidraama ka ja üleüldse Greta roll. Siin oli Zeloril muidugi 101 rolli, aga kõigi sooritus oli väga tasemel .

Olite kõik väga väga toredad, loodan, et kohtume järgmisel mängul!

PS: kui tahate väga hea kvaliteediga pilte, siis leppige aeg kokku ja tulge mälupulgaga külla.

[Irve]

Minul oli väga lõbus mäng ja nautisin pea kõiki kohti mängus. Deklaratiivne lumetorm ainult hämmeldas.

Mulle meeldis narride gildi joomalarbi tunnetus, kus mängujuhid ja mängijad võtsid toimunut ülivabalt ja see paberlipikutega tinistuste kõrvalefektide manamine oli meelelahutuslik ja tore nüanss.

Meeldis, et paljud mängijad ei olnud tulemuse peal väljas, vaid lahetsesidki nii nagu torust tuli. Võib-olla tuli see sellest, et kõik tulijad olid need kes selgelt tahtsid sel mängul olla ja kuidagi ise uskusid sellesse, mis toimub?

Minu isikliku mängu lemmikkoht oli see, kui NPCd tulid kaasa mu plindristpäästmise mõttega, et vahetame riided ära ja siis salamõrtsuk nottis hoopis minu asemiku. Seda hoolimata Mona tegelase emalõvilikest püüetest seda räpast lolli mudamütakat päästa. von Turbaaun võidutseb taas!

Episoode:
Porgandipreester tuvastas porgandiväge ja porgand oli vägine. Ütleme, et mõnujudinad mis teda läbistasid väljusid mugavusmängu piiridest ja määrasid hea rollisoorituse. Need on need kohad, kus inimene teadvustub, et ahaa: ta on selline ägedam mängija kui ma arvasin.

Sõprusloits keset duelli. Mõjus nagu PARANOIA feromoonmutatsioon: kohe _üldse_ ei olnud normaalne sõprussuhe, vaid selgelt kaootiline ja hirmus. Väga muhe.

Õilis prints peab helekiirgava näoga kõnet kurjategijale tema parandamiseks ja tal ongi selline Väga Inspireeriv Isiksus (ja taskulambiga valgustatud oreool). Minu tegelane kuulis loengust vaid lõppsõnumit: "sa armastama lapsi ja loomi." Hobune igal juhul hakkas kahtlema kas see oli hea idee.

Juba mainitud Õunapuuõie noppimine ... see kujund oli kunstiliselt kõrgtasemeline ja inspireeris mind väga, mille pärast vabandan kõigi eest kes seda võisid labaseks pidada.

Poomine oli väga mõnusasti lahendatud ja poodud kehastasid oma rolli väga suure põhjalikkusega (seda muide ka surnutest: te olite väga tublid ja entusiastlikud ja hindasin teie passiivsetpanust kõrgelt).

Ühtlasi vabandan vaese naerimüüja ees kes mitte ainult ei pidanud kandma mu pitsitavat lambanahast vesti vaid oli sunnitud ka selili känatama kui ma talle selja tagant kanna ette panin. Tagantjärgi mõelduna oli see viga, sest metsas on ohtlikke püstiseid oksatüükaid...

Mätt: kuidas see pea täiesti vaikiva rolli kehastamine oli? Sa olid väga ilmekas, aga mulle tundus, et rollisoorituse mõttes ei julgeks ma ise niivõrd suurt mängusuunda sulgeda. Pime olen olnud, aga seal ei olnud väljendumisega probleeme.

Mängujuhid: kas märkasite, et olite rohkem ja paremini relvastatud kui mängijad?

Ideid:
Sellisel mängul võib oskuste tunnistamiseks olla lamineeritud paberitükk, mille saab ohvrile mõneks ajaks lugemiseks ette anda. Parem kui rollisiseselt selgitada, et nüüd juhtub sedasi.

GMid: kui mängijad teile hakkavad kärutäite kaupa raha saatma: kaaluge presentriide hankimist. Kilevabalt oleks kogu värk üli-ehe välja näinud.

[Hellera]

[Tindome]

Ah, veel ideid!

Kui mingil loitsul või asjal on kõrvalefektid, siis need, mis mõjutavad välimust, võiks nagu olla ka teistele nähtavad.
Ülla prints(ess)i näol nt olid viimane kolmandik mängu mädapunnid - aga kuna mädapunnide tekitajal ei olnud kaasas midagi, millega kähku mingeid punaseid larakaid sodida (isegi mitte huulepulka), ei olnud efekt eriti rõve, on ju.
Mis siis, et ma neid punne ajuti pigistasin siin-seal avalikus kohas ja kosmeetikute abi otsisin.

Samamoodi, ühte Erieni meenutades, kui keegi jääb 10 aastat vanemaks, võiks olla markeerimiseks kasvõi üks pruun silmapliitas, millega siis suu ümber kortse sodida ja silmade alla kotte vormida.
***
Seik: esimene kõrvalefekt, mille ma teadlasega asju ajades sain, oli "suudad nüüdsest kõnelda ainult tõtt."
Koomiline oli see, et ma nagunii kaldusin kõnelema ainult tõtt, nii et kõrvalefekt muutis minu jaoks väga vähe - pisikese erandina see, et ma esitlesin end ju prints Fanfariona, sest meessoost mõõgakangelasi võetakse palju tõsisemalt!

Kuni selle tõerääkimisefekti tekkimiseni olin vahetult vähemalt viiele inimesele teatanud, et olen Prints Fanfario Lebo Kuningriigist ja Blablabla.
Aga pärast seda ei tulnud enam keegi küsimagi.
Ainus antud teemat puudutav olukord oli see, kui lähenes keegi väga ärevil isik küsis: "Ah teie olete prints Fanfario, nagu te kinnitasite?"
Mina. "Jaa. Seda ma kinnitasin! Isegi mitu korda kinnitasin!"
***

[Hellera]

Ka sinu soovitused arvesse võetud, Tindome!

[Taliesin]

[Hellera]

[Irve]

Just: metsavahelt paistev kuulipildujatuli ja taamal jooksvad sõdurid keda tõesti ka näha on koos tõsiste lõhkepakettidega: mida kõike Eesti Larbil ignoreerida ei tule!

Mõtt: see klouniassotsiatisoon oli päris hea ja takkajärgi mõelduna tuli see sul kenasti välja. Just see ülepakutud žestide osa. Pani kohe mõtlema, et milliseid kultuurilisi malle saaks veel sedamoodi täiesti äravarjatult mängu tuua.

[Aweron]

Mulle väga meeldis. Mäng algas ja siis korraga lõppes, kordagi polnud sellist niisamapassimise hetke. See ütleb nii mõndagi. Hobust mängida oli väga humooriline. Ilastasin süües süües hoolega, vahepeal nosisin suvalist põõsast. Ainult pudel veega, kust vahepeal mõnuga soristada võsa vahel, oli puudu.

Tore hetk oli see, kus mu tol hetkel veel avastamata õde nentis "oiii, sa oled ikka nii tark hobune, mu venna oli ka tark. kui sa hobune poleks, siis ma arvaks et sa oled tema". Ja siis mingi hetk hiljem selguski, et me olemegi sugulased . Ma ausalt öeldes ootasin ükskõik mida muud (eesel vms), aga mitte seda...

Mängu alguses muide selgus, et lisaks muudele vigadele ei näe ma ka maski alt kaugemale kui 3 meetrit, seega lisandus lühinägelikkus Maximuse muredele. Fakt, et tema õilis sugupuu oli rüvetatud mingi inimese poolt, lõi muidugi täitsa sõnatuks, aga õnneks oli Kõige Parem Asi Maailmas käepärast - õun, ning tasapisi suutis õilis ratsu sellest toibuda. Kangelaslik prints/ess seekord ei sattunudki vanglasse või mingisse suurde jamasse, seega tavapärane paanline põgenemine jäi ära. Muidu oli TIndome tegelane puhas paladin, üdini hea ja naiivne, nagu peab.

Muud toredad asjad on juba ära mainitud, seega ei hakka kordama. Hammustavad porgandid metsas olid muidugi puhas wtf