Ma vabandan kõigi ees, kes minu vigade pärast kannatama pidid. Olid need siis tegevusetud PCd, kauakaua järjest saunas munevad NPCd, tegelased kelle mängimine kannatas infopuuduse all, jne. Närvid ja madal veresuhkur on peamängujuhile hävitav kombinatsioon. Luban enda eest järgmine kord paremini hoolt kanda, et asjade hilinedes/venides pead ei kaotaks. (Iseenesest plaan kõigile Snickersi batoonid anda et nad neid möödajooksvale/tormavale/uitavalt gemmile suhu torkaks, omab jumet.)
Teatud hetkel sai teha otsus mäng võimalikult väheste segajatega lõpule viia. Sellest ka tingitud igavus teatud seltskonnale. Pärast mängu peetud jutuajamised on viinud mind mõistmisele et ühe suure vea olen kogu aeg teinud. Seerias on paar fundamentaalset viga, mida ei anna enam välja võtta. Neid võib aga püüda vähemalt osaliselt korvata ja seda plaaningi seitsmendal teha.
Järgmise mängu osas võtan meeleldi vastu ideid, soove ja arvamusi sellest et milline mäng võiks olla. Nii mängutehniliselt, kui ka isiklikus plaanis ja kasvõi lihtsalt seda, et mis teile meeldiks. Kõige sisseminemist ei saa loomulikult garanteerida, aga püüame. Eelistatavalt võiksite neid asju saata mulle enne 18. septembrit, mis ajaks püüame järgmise mängu ploti valmis saada.
Nagu juba mõista antud, algab järgmine mäng kohe pärast eelmise lõppu. Seetõttu ei tule ka rolliuuendusi, kuigi teil on lubatud sellest hoolimata kroonikaid kirjutada, sest need meeldivad mulle ja on üldse toredad.
Isiklikult leian et emotsionaalselt ja stilistiselt oli väga palju õnnestumisi, kaasmängujuhid olid tublid ja valmistasid hästi ette. Samas oleme praegugi liigselt kaootilised, peame õppima organiseerima oma rekvisiite ja mooduleid, peame õppima reageerima situatsioonidele ja üldiselt püüdma olla ploti koha pealt paindlikumad.
Kõige suurema tänu tahaksin anda Sillele, kes võttis meid vastu oma suvekoju, lasi meil seal olla, ei pahandanud isegi siis kui me siiberdasime saabastega igal pool ja kes lõpuks ikka ütles et tuleb minu telefoni otsima minna (ja me leidsimegi selle põllult üles) ning organiseeris meile ka inimese, kes meid sõidutas. Lisaks siis veel väsimuse kiuste printsessi ja Naomi esitamine. Ja üldse see et sa tulid viiendast mängust sarjale ja võtsid endale kanda rolli millel juba nii palju ajalugu otsas oli.
Suur-suur aitäh kõikidele NPCdele, kes tulid ja vastu pidasid, kuigi te ei saanud palju mängu näha ja üldse polnud vist asi eriti roosiline. Oleks kõik plaanid käiku läinud, oleksite tõenäoliselt sauna pikali ära nõrkenud mängu lõpus, aga elu tegi omad korrektuurid. Kahjuks kannatavad selle all just kõige rohkem npcd.
Aitäh PCdele. Ilma teieta poleks Fyerellalit.
Aitäh minu kaasmängujuhtidele. Teie olemasolu on lasknud mul arendada mängu piire palju kaugemale kui üksi oleksin jõudnud või tahtnud.
Ma võiksin tõenäoliselt terve romaani siia kokku kirjutada, aga ma tahaksin piirduda lihtsalt sellega, et me oleme lõpusirgel ja mul on vaja teie abi et sellele kõigele üks korralik punkt panna. Mulle on mitmed öelnud, et sarja praegusel kulgemisel pole midagi viga olnud, aga siiski ma sooviksin asju võimalikult parandada. Alati saab paremini. Ma ei olnud seekord tasemel, ja see ei tähenda et mulle oleks vaja tulla ütlema, et olin. See on lihtsalt fakti konstateering, mis ei tee seda loomulikult vähem piinlikumaks või valusamaks.
Järgneb väike nimekiri toredatest asjadest:
* Mirju! Nagu päris Mirju Eestis ja üldse. Maovaim, Korra Saadik, Nira ja Ilan. Jah. See on hea, et sa tagasi oled.
* Rahva reaktsioon Nirale, Naomile ja lõpulahingus jaotumisele. Eriti need hääled mis tulid kui ma deklareerisin et kes täpselt Ghosti ja Raidi vastane on.
* Hanna reaktsioon kui saabusid kolm puslet.
* Delnoni saabumine. Impro mis sündis sellest et moodulid lükkusid edasi ja et Arnol oli raamat mida ta põlema tahtis panna.
* Arno üldse. Et sa viitsisid tulla mängule nõnda.
* Mängijate reaktsioonid Vaatlejatele ehk Nokamaskidega tüüpidele.
* Sille tulek üle põllu flöödimängu ja äärmiselt hästi asetatud valguse saatel. Oh my god, mis sest et mina olin ainult gemm ja mitte mängija.
* Kamber! Kuigi lõpus vajus asi kõigi väsimuse pärast ära veidi, oli ikkagi lahe.
* Hanna ja Sille ootamine duelliringis ning eriti sitasti võitlemine. Ja et nad märkisid et neil on külm aga mul võib veel külmem olla. Tegelikult mul isegi ei olnud eriti külm.
* Lohesortside omavaheline bondimine.
* Dyrien ja teised lahendasid oma probleemid! Eal ei arvanud et see juhtuks. Aga see pagas oli võimas (see Crauni värk) ja on ka üks minu suuri lemmikuid asju pika sarja juures, et on mingeid probleeme, mis kanduvad nii kaugele edasi.
* Et kõik istusid laua taha puslesid tegema. (Ja me üritasime ausalt kergemad pusled teha seekord).
* Kadri versus Xan väga suures pimeduses. Ja siis Kadri versus kuus jorssi väga suures pimeduses. Ja siis mina.
* Mängijate reaktsioonid kui ma neile briifide ajal nodi andsin.
* Peekrid ehk Matrix. Red pill, blue pill. Või siis red goblet, blue goblet. Point oli sama.
Ka minu jaoks on asi isiklik. Vägagi.
Ja ma arvan et sellega ma praeguseks lõpetan.
Esindan ainult omaenda arvamust, kui tekstis pole vastupidi öeldud.