LARP: "Hiline Lõikus" 14 mai 2011

[Aweron]

[azrael]

Auto täis

[Mimic]

Ekipaaž koosseisus Zeek, Sprott ja Mimic otsivad marsruudile Tallinn-mäng-ööselpealeaftekattallinnatagasi pardakuulipildurit-radisti. Koer optional ja võib olla täispuhutav.
Ehk siis pakkuda välja koht autos.

Parimat,
Mimic

[Aweron]

Homme lubab päris ebamugavat ilma, seega palun riietuge vastavalt ja võtke varuriided kaasa. Idees lubab vihmaradar, et kell 1500 on hullem möödas, kuid parem karta kui kahetseda

Küsimuste ja probleemide puhuks jätan siia ka paar numbrit, kus GM-e kätte saab:

Aweron 5260011
Arcanar 5129653

[Liisi]

Võin homme Tartu linna pealt autole võtta 3 mänguhimulist larparit. Vajan huviliste üles leidmiseks aga täpset aadressi ja/või väga häid juhiseid, sest olen suuteline ka ühesuunalises hargnemisteta tunnelis ära eksima (tõesti sõndind lugu) ja tore oleks mängule varem või hiljem ikka kohale jõuda.

Kui tahad küüti, kirjuta siia, saada pm või helista 52 57 231.

[Henzu]

Jõudsin koju, pesin puhtaks ennast ja nüüd meenutan esimest omataolist mängu, mis meie kandis peetud. Samas oli tegu üle mitme aasta esimese mänguga kuhu jõudsin.
Tehnilise poole pealt tuli esialgu õrn pettumus kui airsofti relvad hõredast võsast läbi ei tulistanud, seda aga vast sellepärast et ainus relv mis elus käes olnud on, ei ole mänguasi ka olnud. Esmasest pettumusest üle saanuna läks juba rõõmsamalt, adrenaliini ka rohkem kui lähemale peab roomama.
Palju läks auru selle peale, et turvaorgunni läbi viia ja asju efektiivselt läbi viia. Mis paljuski võis keskendumist rollimängimisele raskendada. Juhe jooksis kergelt kokku päris mitu korda.
Tänatud olgu kõik sõdurid, kellega koos töötatud sai- eriti muidugi lahingpaariline Pahandus, kellega nii mõnigi pahalane sai maha lastud ning kelle loomulik juhiinstinkt ja autoriteeti toetav kasv võimaldas ekspeditsiooni lõpetada vaid kergelt haavatutega ning külaelanike rõõmuks ei ole ees erakordselt halb talv vaid ainult tavaliselt postapokalüptiline kerge suremus. Sõdur Kaar töötas ka väga efektiivse meeskonnaülemana ning Kai sai endale mõneks ajaks uhke relva, keda ta hellitavalt "Katiks" kutsus. Loodame, et spetsialistid oskavad selle pulkadeks võtta ja veel mõne sellise ning ehk ka laskemoona valmis teha.
Sõdur Kolt osutus algselt skeptilisele meelelaadile vaatamata, elupäästjaks kes lõpetas punkri hõivamisel käivitunud clasterfaki otsustava lasuga.
Kokku sain ekspeditsiooni jooksul 6 korda kergelt ja 1 korra raskelt haavata. Tänud meedikule ning esmaabikoolitustele külas.
Vabandan nende sõdurite ees, kes suurema osa ekspeditsioonist hoidsid postitsioone ning kindlustasid spetsialistide elusid. Ehk oleks pidanud ise pea igale poole ronimise asemel teid kasutama, aga ma vihkan seda närvesöövat ootamist krabiseva motorola selles otsas, kus ajutiselt ohutu on.
Tänud Paganarhile rakmete eest, ilma oleks kuidagi alasti olnud olla relvaga ringi joostes.

Jah. Miski tegutsemises gruppides üle kahe inimese ajab mind segadusse.
Ühelt poolt on see leerisüsteem muidugi hea ja ühendav eesmärk samuti. Väldib olukorda kus järjest üksteist maha lastakse ja siis mõeldakse, et miks või kes või kus.
Muidu sedasorti mänguformaat töötas. Lausa uskumatult hästi koordineerus see ühisrünnak röövlitele. Samuti paranoia, et oi näe konföderatsioon, ei tea kus ahelad on või siis et kes mu kaaslastest nüüd mingi psühhopaat on ning otsustab esimesel võimalusel kõik vastu taevast lasta.

(Hetkeks mul tekkis Kai ja Kati koostöö kohapealt mure, et äkki endine kurjategija paneb ajama sedasorti uhke püssiga või kõmmutab nõrkushetkel muist valvureid maha, võtab ehk paari kaasvandenõulasega spetsid vangi ning mina leian eest tühja laagri ilma gaasi ja varudeta.)

Aga võibolla oli kõigil samasugune adrenaliini ja kohustuste segu peas, et intrigeerimise ning väga keeruliste vandenõude punumiseks jäi vunki väheks.
Ehk tegu polnud muidugi ka niivõrd intriigi ja vandenõumänguga kui "lähme teeme need asjad ära, et me ära ei sureks IG lähima nädala jooksul, ja siis vaatab edasi"
Tagantjärele oleks muidugi lähenenud olukordadele teistmoodi, oleks teinud seda ja toda, aga praegu ma leian, et läks päris hästi. Aga prillid tuleks küll teinekord ise aasa võtta- mask oli nagu täiskiiver, maru ohutu aga maru vähe nägi välja sealt. Ning põlvekaitsmed muidugi ka.

Muidu. Rahumeelseid NPC inimesi oleks lootnud rohkem tegelikult näha. Karavanipidaja, kellelt kaardi ja kuule sai, oli väga tore. Keegi kellelt infi ala ja muidu elu kohta saada. Selline ehk, kes sulle head juua annab ja järgmine pilt kui üles ärkad oled organidoonoriks hakanud. Või mõni kohalike asustus stiilis 3 maja 1 2 peaga lehm ja kuuris peidus automaat ning lihakirves. Või keldris human cattle. Postapokalüptika ikkagi. Dark, getting darker.

Eks teistel ole kindlasti ka midagi tarka ja toredat öelda.

Aitäh veelkord kõigile korraldajatele ja osavõtjatele ning X-force tüüpidele ka, et sedavõrd toreda ürituse võimalikuks tegite.

PS. Pilte tahaks näha.

PPS. Jah, see spetsialisti- sõduri piir võiks ähmastuda selles suhtes, et mingi basic sõjaväelise väljaõppe saab juba aasta-pooleteisega sisse, keemikuks või inseneriks jõuab sealt kõrvalt harida ka ennast. Muidugi teadlase ja sapööri vahel on ka suur lõhe.

[hoarmurath]

+
- farmer olemine oli lahe siis kui väetada ja koristada sai
- äärmiselt stiilne miljöö
- meeskond, keegi polnud idikas ja ei teinud lollusi (eriti)
- paranoia (kogu aeg oli phmt)
- toit
- aftekas
- korraldus
- kostüümid
- väike vihmake, aga muidu enamvähem normaalne ilm
- sai näha rahvast, keda polnud muidu kaua aega näinud ja paari uue näoga ka tutvuda
- et bandiidid tulid bandiidikeeles mäe peale röökima täpselt siis kui ma hakkasin pükse kinni panema (awesome timing)
- elulisus, et pidi nagu sidemeid keetma, ja teed keetma ja asjatama
- operatiivne koostöö farmer Bobiga
- practically nobody will die during the winter - great success!
- kügelemine ja mure teemal et kas saab toiduvarud kokku või ei saa
- punker (mitte et ma seda kordagi näinud oleks)
- operatiivsed GMid, nii palju kui näha oli

-
- relva ei saanud
- farmeritel oli sitt kükitada ja loota et sõdurid hakkama saavad parasjagu kui polnud midagi teha
- relvastuse puudumine ei lasknud nii palju ringi ajada
- rollimängu arendamise võimalust polnud eriti

Kokkuvõttes, oli tore.

Järgmiseks korraks paluks rohkem tegevust spetsialistidele ja kindlasti ka seda, et kõik kes soovivad, saaksid relva. Jah, isegi siis kui nad farmerid on. Või mingid muud vandid. Ja ärge nii palju bandiite tagasi hoidke, veel hirmsam ja sitem võiks olla. Ning pikem võiks ka olla, ja värki. Aegajalt päevake-paar metsas kügeleda ja tsivilisatsiooni rõõme igatseda oleks ka vahva. (Rääkides kui enamvähem hellitet väike piff, kes üldiselt rohkem kui kaks päeva kuskil metsas viibima ja enda eest ise hoolitsema ei pea).

Tänud eriliselt ka Arcanarile, kes oli olemas 99% ajast kui teda vaja oli, ja kes meie elusid rõõmsal häälel rikkus ja õnnistas korraga.

Tehke veel.

And zombies.

Mirr
Farmer nr 1 ja pallilõikaja
elagu Unioon!

PS: Kaunis aftekas oli.

PPS: Pilta ka plz.

[Batu]

Vinge mäng oli, kindlasti on mõtet järge teha.

Inseneri amet töötas hästi, kuna:
* insener pidi ringi kolama, et materjali saada
* teda läks vaja miinide kahjutuks tegemisel ning ühe ägeda elektroonilise luku avamisel - ehk kokkuvõtvalt, oli üleüldiselt kasulik tunne

Aeg, mil mul oli relv käes, oli palju parem tunne (sõjavägi tuli meelde ). Spetsialistidel võiks relvade kandmine olla vabatahtlik, kuna relvituna olemine meid niikuinii ei päästnud, ning siis saaks nad ka julgemalt oma komponente otsida.

Räägin ka omapoolsest klasterfaki kogemusest, kuna see oli üks mängu tipphetki:

Läksime koos kahe sõduri ja keemikuga otsima punkri ust. Hakkasin paigaldama lõhkelaengut, kui meie sõdurid sattusid tulevahetusse bandiititega. Kiirustades sain laengu üles, kui minu kõrval olev keemik sai haavata ja mõlemad sõdurid ka. Ning sain ka ise kuuli kaela pihta. Tulid bandiidid ja hakkasid juba luutima meie sõdureid. Äkki uus tulevahetus (haavatuna maas lamades tekkis lootus), mis lõppes sõnadela a la "Hahaha, te olete omad ju" vms (haavatuna maas lamades lootus kadus). Sellele järgnes uus tulevahetus ning nüüd jõudsid omad sõdurid kohale. Mind lapiti kokku ning anti stimulandisüst, et ma ukse uuesti lõhkaks. Sõdurid leidsid punkrist miine ja ühe suure karbi elektroonilise lukuga. Keemikuga koos saime luku lahti ning sees oli üks SUUR kuulipilduja. Olin just jõudnud punkrist välja kui tuli uus rünnak meie pihta. Juhuslikult minu kätte jäänud suur kuulipilduja osutus vägagi tõhusaks relvaks . Peale mõningast tulevahetust bandiidid taandusid ning meie saime tagasi baasi minna.

GMidele - üks hiirelõks jäi minu kätte
Bobile - sinu must teip jäi minu kätte

[Paganarh]

väike näpuotsatäis
palju ei jõudnud kahjuks teha, fotograafina sakin ning aparaat ise kah seebikarbikas õnneks paistis veel paar fotoaparaati platsil olevat.
mõned videod sai ka tehtud, kohe kui mingi vastava proge saan ära installitud, klapin kokku ja viskan üles.

muljetan ka aga hiljem, praegu on pea pulki täis

[Ivellios]

Muljed!

Esmalt tahaks tänada mängu korraldajaid: võtsite airsofti ja rollimängu ja panite selle edukalt kokku üheks vahvaks ja põnevaks ürituseks.
Teiseks tänaks oma kamba kaaslasi: koostöö sujus hästi, keegi lollusi ei teinud. Võiks vinguda sõdurite omavahelise koostöö pärast (mis ei olnud väga hea), aga arvestades seda, et enamus sõjaväes käinud ei olnud ja olid airsoftilegi uustulnukad, oli siiski päris hea.
Kolmandaks tänaks X-Force-i härraseid, kes tõid meile relvad ja viitsisid meid kimbutada. Hea töö

Lähemalt siis mängust:
Algus sujus hästi: läksime teise rühmaga meie baasi kindlustama. Hiilisime mööda teed, maja äärde, kuuleme- sees hääled. Liikusime akna juurde, kust hääled kostusid (muide, ma mõtlesingi, et wtf, kuidas nad ometigi ei kuule meid seal sees... ). Panime end paika, kargasime ülesse. Muide, see on 1 parimaid hetki, kus relv võiks tõrkuma hakata.... Sain vigastada. Õnneks need kaks härrat majas elimineeriti ja tesised tulid järele.
Mängu keskpunkt hõlmas rohkelt valvet ja bandiitide jälgimist, kes meie baasi ümber kolasid. Üks seik, mis oli võibolla ka veits feil, oli see, kui meie bunkriõhkamistiimi oli rünnatud ja kapten kandis sellest raadio teel ette. Mõtlesin siis, et krt, mida teha mida teha... Esimese hooga saatsin kohe kaks lähemat meest neile järele appi. Siis mõtlesin et hmm, nad on ju vigastatud, meedikut oleks kah vaja. Aga meedikut ei saa ju üksi saata, niisiis andsin talle kaks meest kaitseks kaasa. Kui nemad kah läinud olid, avastasin, et oi, baasis ongi ju ainult veel mina ja mu lahingpaariline ülejäänud kamba ja heljurõisikute põllu kaitseks... Noh, mis seal ikka, kõik tulid elusalt ja tervelt, ehkki veits augulisemalt kui tavaliselt, tagasi. Lõpp hea, kõik hea.
Mängu lõpp hõlmas rünnakut bandiitide baasile. Tulime meie siis kuuekesi ühest küljest, kui meie pihta avati küngaste vahelt tuli. Varjudes avastasime, et Konfid ründavad teisest küljest, juhtumisi täpselt samal ajal, kui meie. Liikusime edasi peale, mina läksin paremalt kaarega tiibama, sain oma 2-3 bandiiti maha kah. Saadud kraami jagasime konfidega vennalikult pooleks, kuigi ma kartsin kogu aeg, et nendega läheb samuti laskmiseks, aga vedas...

Nüüd siis täpsemalt plussid, miinused ja soovitused:
+
-Korraldati kõigile, kel vaja, relvad. See on hea saavutus, pealegi suht odava raha eest.
-GM-idel oli pidevalt ülevaade toimuvast ja omavahel töötav side.
-Hunnik entusiastlike bandiite, kes viitsisid ringi joosta ja meie närve kulutada.

-
-Spetsialistidel peaks samuti relvad olema ja tegelikult võiks spetsialistide ja sõdurite vahe üldse väiksem olla. Võibolla aitaks siinkohal mingisugune tegelaspunktide ja oskuste ostmise süsteem..? A la tahad osata automaati lasta: osta oskus selleks. Tahad samuti lõhkeaineid kahjutuks teha: osta oskus. jne.
-Omi relvi võiks kaasa saada võtta. Muidugi, testmängu suhtes saan ma täiesti aru vajadusest tulejõudu kontrollida. Aga võiks ju teha nii, et kes tahab enda relva tuua kaasa, saatku mängukorraldusele sellekohane kiri, milles oleks siis relv koos tema tehnikalis-taktikaliste andmetega, ja mängujuhid siis otsustavad, kas võib võtta, või ei.
-Olgu, testmäng, oli vaja hoida asi lihtsana. Samas edaspidi võiks rohkem kõrval-liine olla, rohkem võimalust oma tegelast rollimänguliselt avada.
-Üleüldiselt võiks rohkem vabadust olla kõigil tegutsemise koha pealt. Hetkel olime me militaarselt korraldatud üksus: kõigil oli kindel eesmärk ja ülesanne, midagi teiste teadmata teha ei saanud. Et oleks äge, kui mäng omaks rohkem sellise tüüpilise aventüürimis-LARPi jooni.

Ongi kõik. Jääb veel öelda, et oli rämedalt lahe mäng ja loodan peagi järge näha!

Edu!
Oliver

[Paganarh]

video kah:





Niisiis, minu kogemused ja tähelepanekud.
Tegemist oli minu esimese GM'indusega, kuid loodan, et sain enamvähem hakkama minu töö oli mõnevõrra lihtsam niivõinaa, kuna minu vastutuse all oli põhiliselt bandiidid ning erimissioon (punker siis).
Mäng läks üldiselt korda, nagu ikka oli asju mis tegelikult välja ei tulnud kuna võid planeerida kui palju tahad aga kui lisad valemisse hunniku inimesi, lendab kõik peapeale. Õnneks sai probleemid jooksvalt lahendatud.
Kõige rohkem oli kahju mängu lõpu lörriminekust- see oli väga spetsiifiliselt minu soov, et mängijad läheksid oma killavooriga alast välja, millega tekiks mingi lõpu tunne (mind üldiselt häirivad rolliliste airsoftide ja LARP'ide järsud lõpud). Rännak ju gruppide jaoks tegelikult jätkus- oma Asulateni oli veel pikk maa minna. Kahjuks vihma tõttu pidi X-Force ennast relokeerima ning siis tekkis segadus kuidas asju optimaalsemalt teha. Tagasi vaadates, oleks võinud ikkagi algse plaaniga edasi minna... Sebimispaanika, mis teha.

Samuti pean läbikukkumiseks seda, et mängijate osapooled varem kokku ei saanud. Vaatame kriitilise pilguga üle kogu selle scavenging jms sellise teema. Ehk saab ikka teha nii, et kokkupuude oleks varem olemas. Ning kindlasti on spetsialistidel järgmine kord rohkem tegevust. Kuna järgmises mängus lubame ilmselt ka omad relvad kaasa võtta, jätkuks relvi ka spetsialistidele- lihtsalt X-Force laod ei ole kah põhjatud
Vastuseks veel ühele konkreetsele tagasisidele, et miks ei olnud heljurõisikud mööda kaarti laiali- kui seda teemat sai aretama hakatud, siis oli silme ees väga konkreetselt tuules õõtsuvate pallide meri, ei saanud sellest vahvast visuaalist enam üle ega ümber Kui mänguala peale oleks laiali "külvatud" üksikud pallid, ei oleks visuaalne laks nii hea olnud, pigem võõristav. Kuid nüüd kus inimesed on "harjunud" heljurõisiku visuaaliga, saab neid ka rohkem laiali panema hakata, vaatame mis tulevik toob.

Aga üldiselt, olite mängijatena väga ägedad! Suured tänud kõigile kes kohale tulid! Sebimist oli, möllu oli ja nalja sai. Kõrgpunktiks jäi minu jaoks eepiline "Punkri klasterfakk" (mis ka õnneks mingis osas videoklipile jäi).
Eritänud muidugi väsimatutele bandiitidele. Tean, et osad mängijad ei saanud aru miks me bandiite "tagasi hoidsime", kuid ausõna, kui need neli tüüpi oleks hakanud mängima nii, nagu militaarairsoftis mängitakse, oleks mõnel osapoolel võinud väga kehvasti minna Bandiidid pidid tekitama segadust, olema märklaudadeks ning jagama mängijatele nodi oma jahtuvatelt kehadelt, ning sellega nad said suurepäraselt hakkama.

Aga hetkel midagi muud öelda ei olegi tegelikult. Ootan põnevusega veel inimeste tagasisidet ja kriitikat. Võtame selle mingi hetk seltsimeeste kaas-GM'dega ette ning teeme põhjalikke järeldusi

Kuid üldiselt paistab, et võib LARP'aritele airsofti relvi kätte anda küll

[Kristjan Oad]

Konföderatsiooni poolelt ka muljeid.

Nõustun eelnevate tähelepanekutega, mis puudutavad spetsialistide tegevuse ja kõrvalliinide jm rollimängulise vähesust. Aga olen veendunud, et järgmine kord on juba palju parem.

Jääb mulje, et Unioonis oli olukord selles osas veidike realistlikum, ent vähemalt Konföderatsioonis andis tunda ka sõdurite kontingendi vähene-puuduv eelnev kokkupuude militaariaga. Käemärke kasutati elevusega, ent mõni 11-kuulise jalaväeväljaõppega reservväelane jaoülemana (või kui roll ei võimalda, tema abina) oleks ilmselt palju juurde andnud. Samas oli meeldiv, et meile oli sattunud airsoftikogemusega Morth, kellest oli kasu eksprompt-relvurina.

Mis puudutab läbi võsa laskmisse, siis nendiksin küll, et kui ei läbi, siis automaatrežiim peale ja ohtralt kütta, küll mõni kuul lõpuks läbib.

Toitlustus oli ka hästi, st nii kõhtutäitvalt kui realistlikult, korraldatud.

15-minutiline paranemisaeg on üsna ulmeline. Puhtmänguliselt oli see küll tore, sai ruttu jälle bandiite laskma, ent ehk oleks nt 30 minutit parem kompromiss lõbu ja loogilisuse vahel.

Heljurõisikute idee ja teostus on geniaalsed. Ent jah, neid võiks rohkem laiali olla. Liikumine - huvitav, passimine - tüütu.

Kontseptsioon kui selline on end minu silmis õigustanud ja võimaluse korral osalen ka järgmisel korral. Ehk siis väga vahva oli.

Edu!

[Tindome]

Mis mõttes spetsialistil ei olnud rolli, mida mängida ja ruumi mängida?

Mina olin ohjeldamatult rolli täis kogu aeg ja ainus, mis mind (aga ainult aju tagasopis, mitte reaalselt) segas, oli väike reegliprobleem medabi suhtes - ravimine oli reeglites korraldatud üsna traditsiooniliselt. Selliselt, et ainus ilmne boonus meediku seotud haava ja ise seotud haava vahel oli 2x kiirem paranemine.
Ainult et selleks, et meedik saaks õnnelikult möllata, kuuli välja võtta, puhastada, õmmelda, siduda, antibiootida, verd pritsida jms, kulub juba omakorda vähemalt 5 minutit. Kui natuke pühendumust üles näidata ja patsiendil nt paar paksemat kihti riideid ka maha koorida (pärast esimest jäsemehaava sain aru, et päris naha vastas sidumise võib heaga ära unustada, sest neil sõjaväelistel vattidel on isegi varrukate üles käärimine juba pikk ja aeglane protsess - aga mõne paksu mantli jms sikutasin ikkagi seljast), läheb ligi 10.
Mis põhimõtteliselt muudab meedikupoolse korraliku haavasidumise kasuteguri väga väikeseks, kui just mängijad ei ole säärast meeldivat laadi, kes on nõus pigem päriselu- kui reegliloogikat kasutama.
Seekord olid. Ja ikkagi tekkisid mul süümepiinad aja osas, mis kulus õmblemiseks, nii et pärast esimest (rindu) haavatut olid meie poolel kõik haavad sellised, mida õmmelda ei olnud vaja Piirdusin muu möllamisega.
***
Üldiselt olin mina väga õnnelik relvavaba meedikuna, kuigi ma oleksin meelsamini veel rohkem sõduritega kaasa lipanud =)
Mängu lõpu järel, esimest korda seda imelist relvasja pihku saades tekkis küll sihuke ekstaatilis-kihistav "oi, sellega on nii lahe lasta" joovastus.
Aga samas, kui kõik spestid oleksid relvad näppu saanud ja sellest loobumine oleks olnud mingi patsifistlik manifest, kui ma oleksin loobudes olnud umbes ainuke ilma relvata isik, ja seega mingi veider mömm... või siis kui ma oleksin tõesti võtnud relva ja olnud sunnitud pühendama 60% oma tähelepanust "nüüd peab olema sõjaliselt pädev"-värgile - mul ei oleks olnud pooltki nii tore.

Mulle väga meeldis see jaotus, et on sõjaline pool ja tsiviilpool ja vähemalt Unioonis ei esinenud küll mingit sõjalise poole ületallamist spetsialistidest. Täiesti - võrdne partnerlus, omad vastutusalad igal.
Kui edaspidi kaldub asi väga sõjalise suunas ära ("sul relva ei ole, sa ära mölise"), siis mulle isiklikult oleks see pettumus, sest seda mängu nautisin ikka südamest, hingest ja kõigest muust.

Igast keerulisi asju, mida on vaja päriselt teha, võib veelgi rohkem olla. Sidemete keetmine ja kuivatamine ja rulllimine teadmisega, et kohe-kohe läheb neid vaja ja varud vähenevad, oli väga tore nt.
***
Ah, ja maailm on hoolimata lühidusest väga ilusti läbimõeldud ja loogiline. Tunnustan kõrgelt!

[Tindome]

Ahsoo, ja kui juba hardaks kilamiseks läks - ma sain alles nüüd, just nüüd, 4 minutit tagasi, aru nime Juhan Salu päritolust.
=)
Enne oli mälunõtrus.

Ime ka, et see kõigile nii hästi meelde jäi!

[morthgoth]

Kuna ähvardati, et järge saab ainult siis, kui tagasisidet piisavalt koguneb, tuleb kah siis midagi kirjutada.

Äge oli. Lasta sai. Mõnevõrra rohkem, kui karta oleks võinud. Bandiidid olid piisavalt aktiivsed ühesõnaga. Võrkmaskiga, 24/7 uduste prillidega, ning märjaks saanud ja pooltühja punatäpiga polnud mu lasketäpsus küll eriti kiita, aga kuule õnnestus ikka salvetäie jagu võssa tühjendada.

Tsivilistidega punkte läbi konnata oli põnev isegi siis, kui tee peale kedagi ei jäänud. Koht ja ilm töötasid väga hästi, sobiv õhustik tekkis ilma erilise pingutuseta.

Rollimäng jäi minu jaoks tagaplaanile, aga liialt selle üle ei kurda. Enda minimaalne töö tegelase jms ümber. Vast oli ka minu jaoks see rohkem test, et kuidas on LARPil mängida küllaltki stamp reasõdurit, kes isiklikke eesmärke päriselt ei oma. Töötas iseenesest, aga järjemängu jaoks teeks ikkagi vast rohkem.

Testmängu kohta väga pädev, igati õnnestunud formaadi katsetus. Nüüd saab edasi ainult ootama jääda, mida vinget selles süsteemis korraldama hakatakse.

Mort.