Foorumi Avalehele

Jäta vahele kuni sisuni


Varjutuule muljed

Päris elus rollimäng

Moderaatorid: Irve, chloe, Sorontur, Gregik, Aweron, Priist, Bernard

Kasutaja avatar

Varjutuule muljed

PostitusPostitas Hellera 1:05 21. Sept 2010

No tõesti, nii ei saa, inimesed hakkavad veel arvama, et polnud tore mäng.

Oli tore, väga tore.

Aga rohkem ma ei oskagi kommenteerida. Mistõttu ma ka hoidusin teema postitamisest, aga nüüd juba võiks. Jagage oma muljeid, inimesed! Teen ise otsa lahti mõeldes kohe välja 5 asja, mis mulle väga meeldisid.

* imeline mängukoht, sopiline ja suur maja
* kui hea ja selge ja värskendav oli ploti lahtiharutamiseks kasutada tahvlit, kuhu sai teha ideekaarte ja muud säärast
* Ephala segipööramine ja kooljakoletis, mul oli väga lõbus, loodan, et teilgi, sest tegin seda puhtalt kaasmängijate ergutamiseks
* Isise surm - väga ilus ja sünge (kaikuv trumm ja küünaldest pentagramm kottpimedas toas)
* Aona - no oli lihtsalt NII äge tegelane

Nii. Kui nüüd kaasmängijad ei oska samuti midagi kosta nagu minuga juhtus, siis proovige samamoodi leida viis asja, mis teile meeldisid (või siis ka neid, mis ei meeldinud) ja kirja panna.

Aitäh kaasmängijatele, te olite kõik väga ägedad isiksused ja aitäh GMidele, et vastu pidasite!

Hanna

P.S. Rohkem enpareid ja rohkem kaklust ja see seeria jõuab veel kaugele.
"Minu jaoks on ta jätkuvalt kehastunud mässulisus." - Märt
Hellera
Haldjate sõber
 
Postitusi: 305

Kasutaja avatar

Re: Varjutuule muljed

PostitusPostitas Shirotoki 1:26 21. Sept 2010

Väga meeldis. Kogu see mõisaga seonduv idee oli lihtsalt super. Ka tegelased olid kõik omanäolised ja hästi väljamängitud. Väga kirju party saab olema =)
Mängu pikkus oli hea. Lõpuks mõni, mis kestab üle ühe ööpäeva.

Actionit jäi natuke väheseks kuid pole hullu. Hanna deemonlik roleplay suutis seda puudujääki natuke korvata. Idee Hanna jalast läbi akna sisse hüppamas ja kasutamas põiklemist, et oma keha juurde saada on liiga hea :D
Rohkem npc-sid ja võitlemist oleks tore.

Meeldejäävaimad hetked olid veel ka Isise uimastamine ning ka ohverdamine. Samuti hirm vahelejäämise ees ning sellest enda välja keerutamine. Ka Aonaga looduse ürgväega ühendust võtmine ning proov tungida needuse barjäärist välja koos Isisega.
Gerdi idee seada ülesse lõks enne magamaminekut oli geniaalne.

Kogu nädalavahetuse nael oli see, mis peale larpi juhtus. Ei teagi kust alustada....
See Death Match ja Team Death Mach oli lihtsalt nii naljakas ja huvitav mõte. Ning sellele järgnenud uue süsteemiga peituse mäng....see hoidis kõiki päris mitu tundi liikvel ja adrenaliini täis. Mõisa oli ideaalne koht selleks.

Ootan järgmist Varjutuult!

Teie Rait/Averis Ortega.
Shirotoki
Seikleja
 
Postitusi: 21
Asukoht: Põltsamaa/Tallinn

Kasutaja avatar

Re: Varjutuule muljed

PostitusPostitas Alleria 11:01 21. Sept 2010

Jaa, mul oli ka väga-väga tore, paar asja juba Rait mainis ära - ööseks ukse ette lõksu tegemine ja see ürgväe asi. Mul küll vist ig erti ei õnnestunud, aga og oli väga äge.

Klaverivägistamine oli alati tore, vabandan ka, kui liiga pinda käisin sellega. Eriti äge oli koos Isisega pimedas toas mingit erti sünget lugu jammida... Reekviem su surmale... Kõik muud jammid olid ka vahvad.

Isise surm oli vahva, eriti hea oli muidugi see, kuidas pärast tundidepikkusi dilemmasid, kas tappa ta ära, tuli ta kohe surnust tagasi...

Üleüldiselt meeldis mulle mu tegelast mängida XD.

Trepp oli väga-väga äge, hea oli tegelast lahti mõelda ning muidugi koos Ephalaga paranoiline olla, et mida liigset teine nüüd kuuleb....

Ülemine mõistatus oli meie väiksete ajude jaoks küll liiga spetsiifiline... Aga rohke abiga saime hakkama. Enne oli küll päris palju passimist seal koos Kituga, kes oli ka hästi äge, sest alla minemine oli väga keeruline ning ei viitsinud koguaeg üles-alla käia.

Needuse murdmine oli suht geniaalne.

See kui vennast vampiir kapist välja tuli oli vahva kuna ta kohe endale puumõõga sihikule sai.

See oli ootamatu, et mu tegelane oma haigusest vabanes.. Sidemete lahtikoorimine oli äge, kuigi ma endiselt ei oska üldse valu väljamängida. peab vist harjutama hakkama kuskil kõrvalisemas kohas.

Ephala koll oli niii nii äge, kuidas ta mind ründas ja hilisem ka. sain küll endale paar vaenlast, aga mis siis ikka. Loiguks muutumine on ikka parim defence skill ever.

Pärast mängu toimunu oli ka nii nii lõbus ja äge!

Aitäh kõigile kaasmängijatele, loodan, et teile väga pinda ei käinud ning SUUR aitäh GM-idele tubli töö eest!!

Aona
The race is long and in the end it's only with yourself
Alleria
Valguse hoidja
 
Postitusi: 261
Asukoht: Tartu

Kasutaja avatar

Re: Varjutuule muljed

PostitusPostitas Iardacil 12:39 21. Sept 2010

Väga vahva mäng oli. Reede õhtu oli väga intensiivne. Pidevalt midagi toimumas. Kõik need erinevad liinid, erinvad artifaktid ja see, kuidas täiesti lambist tuli välja, et just see, mida meil vaja on, oli olemas.

Laupäev oli selles mõttes rahulikum, et oli natuke rohkem aega mõelda, et mis nüüd toimub, aga mulle meeldis mu tegelase juures just see, et talle ei läinud teiste suur saatus ja nende suur ülesanne ega miski korda. Kõik oli kinni vaid ühes nimes ja selles, et kanda hoolt, et keegi tolle kohta midagi halba ei ütleks/kirjutaks/teeks.

Väga vahva seltskond. Tõsiselt vahvad kaasmängijad ja see atmosfäär mille me lõpuks saime.. super. Ja millised üllatused. Ma ausalt ei oodanud, et terve mu perekond olid vampiirid (ja enamik neist mitte mu perekond.. seega oli väga meeldiv üllatus, et vähemalt üks mu õdedest, oligi mu õde). Samuti ei oodanud ma seda, et barjäärist välja saamine oli vaid tahte asi.. ehk ma oleks võinud lihtsalt minema jalutada ja kõik teised mõisa jätta, või ? Aga see ei oleks kena olnud, eks ju.

Mis mulle meeldisid:
*See, kuidas ma nii kiiresti omakäevõrust ilma jäin. Ma ootasin, et sellega midagi toimub aga mitte nii kiirelt.
*Minu hoolitsev õeke.. ja see kuidas ma end isegi tema eest suutsin kord ära peita, kui ma kõige olulisema paberiga jälle jalga olin lasknud.
*See trepp, kus tuli küsimustele vastata, et üles saada. Oli nii selgelt näha, kes ei tahtnud teatud küsimustele vastata ja ei tulnud üles.
*Tõetopsike
*See kuidas ma väga vale inimesi valisin, keda pantvangi võta..
*Ephala hingi närivana
*Averisega barjäärist välja saada üritamine.. mis lõppes natuke ootamatult: ma saingi välja
*Aonaga reekviem klaveril. Tõsiselt epic moment ning see oli kuidagi hullult võimas ja tegelast ettevalmistav: et päriselt ka.. ma nüüd lähen ja teen selle ära, Elianti nimel..
*Kogu see ohverduse stseen
*Tahvel; tark tammetõru, mis otsustas tuppa tulla jne..

Kõige enam meeldis mulle muidugi see, mis pärast mängu toimus. Ei ole paremat mängu peituse mänguks kui pime mõis kõigi oma peitmisvõimalustega. See oli hullult lõbus. Hullult põnev. Sa ei tea kunagi, mis järgmise nurga taga on.. paar korda sai ikka niimoodi ehmatatud.. eriti kui sa oled veendunud, et sa oled nähtava ava katnud ja siis kuskil pimeduses on siiski keegi..
Iardacil
Tõeotsija
 
Postitusi: 173
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

Re: Varjutuule muljed

PostitusPostitas Hellera 17:17 21. Sept 2010

Selgituseks neile, kes mängul ei viibinud:

Pärast mängu jagasime end meeskondadesse ja lasime mõisa peal ringi rollis olles ja üksteist maha võtta püüdes. See oli lõbus, aga me olime suhteliselt ebavõrdsed, seetõttu mõtlesime suure, pimeda ja ülisopilise mõisa jaoks välja parema mängu, mille lõppreeglid olid järgmised:

Kõik stardivad köögist kahekümnesekundiste vahedega ja peidavad end ära (või ei peida, kuidas keegi). Nähes teist mängijat võib hüüda ta nime, mispeale too kaotab 1 elupunkti ja peab 10 sekundit paigal püsima. Elupunkte oli kokku 4 ja kui need otsa said, tuli taas kööki minna. Viisakusest ei olnud sobilik jääda kauaks ühte kohta passima ega oodata, kuni kellelgi 10 sekundit läbi saab, et siis uuesti tema nimi karjuda. Kui kaks inimest samaaegselt teineteise nimed hüüdsid, oli neil omavahel 10 sekundit immuunsust.
____
Ja veel üks asi, mis tegi selle mängu eriliseks. Sealne NPC oli Mirju viimane roll enne, kui ta esmaspäeval terveks aastaks Jaapanisse vahetusõpilaseks läks. Me igatseme sind, pisike! Ole tubli!!
"Minu jaoks on ta jätkuvalt kehastunud mässulisus." - Märt
Hellera
Haldjate sõber
 
Postitusi: 305

Kasutaja avatar

Re: Varjutuule muljed

PostitusPostitas Bell 8:17 22. Sept 2010

Aga ykskord algab aega, mil ka mina j6uan muljetama XD

(esimene katse ylikooli raamatukogu netiruumis)

V2ga 2ge m2ng oli. Mul on t6esti hea meel, et mind seda viimast v2ikest sutsu tegema moositi (ja et ma p2rast pikki k6hklusi ka n6ustusin). Ait2h, Maarja =)

K6igepealt pean mainima m2ngijate kostyyme, mis tegelastele vastavalt v2ga sobisid. Kadri v2ikse-tydruku-seelikukene, Ally kreisi-mustkunstnik, Gerdi must ryy (! mind yllatas, et sind juba sellega m2ngule ilmumise eest maha ei lastud XD), Raidi ninja-muumia-bondage-silmaside-kostyym (ja et sa seda silmadel kogu m2ngu v2ltel ka kandsid), Poogna maleruudu-ryy koos maskiga, Hanna hallid r2balad, Vintsu silmameik&kerjuseryy, Ghost&Mona yli2ge tumedate k6rbes6dalaste kostyym.
Olin rahul ka enda viimase-hetke-kombinatsiooniga, (Maarja: "Pane midagi fancymat tumedat."), mis meenutas esimes hooga m6isavalitseja sekret2ri. Aga undercover vampiiriemandale sobis see ka.

Kogu 6htu (ja hommiku) jooksul tegelesin aktiivselt elluj22misega. Ma kartsin kogu aeg, et mu saladus v2lja tuleb ja siis tehakse s6nagi lausumata 1-0. Meeleheitlikult pyydsin v2ltida, et t6ekuubik minu k2tte satub, kuid l6puks suutsin osavalt sel ajal, kui see minu k2es oli, kogu aeg r22kida (minu saladust mittepuudutavatest asjadest), nii et keegi mingit kysimust vahele poetada ei saanudki XD

Ilmselt jagasid paljud alguses 2ra, et miski mu jutus ei klapi (ajasin teile tegelikult kogu aeg jama), aga 6nneks suutsin end v2lja keerutada, kuna kogu fookus oli pigem Kadri kui minu peal. Siis saingi olla rahulikult ylihoolitsev 6de. Plaanisin kyll 6htul natuke "toituda" ka, kuid ypris vara sai selgeks, et millegi sellise yritamine oleks v6rdunud iseendale hellalt vaia sydamesse vajutamisega. Pealegi olime nagunii s00nud.

M6is oli m2nguks suurep2rane koht, parajalt sopiline....oh kui mitu korda sai kogu maja l2bi joostud (kas 6de otsides, kylalisi taga ajades vms) vajalikku leidmata. Ning ma usun, et peaaegu k6ik said m2ngu jooksul oma klaverim2ngu-oskusi demonstreerida.

Elistral j2tkus piisavalt tegevust, eredamatest hetkedest on meelde j22nud:
* Varjutuule kutsutute saabumine - reaktsiooniks wtf ja yritus vabandada oma hullu perekonna p2rast.
* Asjade seletamine suures saalis (ehk t2ielik impro) ja m6ningased n6utud pilgud GMi poole ("Kas ma tean seda? / Kas ma tohin talle seda 0elda? / Kui vana ta on? / Kui vana MINA olen?" jms)
* Mu 6e kirjutatud (ilmselt) paberilipikud, mis ei olnud yldse loogilised ("Aga number seitse on igal pool allajoonitud. See PEAB olema t2htis!")
* M2ngijate teadasaamine, et mu 6de on needuse kese (mis 6nneks p6hjendas esialgu ka v2ga mugavalt 2ra selle, miks minul ja mu "vennal" needuse aurad ymber on)
* Ilmuvad Asjad, mida enne polnud (muuhulgas t6ekuubik, r22kiv pilt, paberilipikud, kellegi n00p, t2htis needusemurdmispaber) ja Kaduvad Asjad (muuhulgas k6ik eelnimetatu, mille mu 6de millalgi 2ra virutas ja kuskile peitis)
* Kuidas Meisterkerjus lillepottidest asju otsis
* Enda r6dule peitmine ja paranoia
* Arutelud k66gis
* M6istatuste trepp (mida m00da mina ronida ei soovinud, kuna ei tahtnud kysimustele vastata...ja l6puks polnudki seda vaja)
* Kogu teema Seitsme Needusega ning avastused, et oi, meil on vist peaaegu k6ik olemas ja
* seej2rel minu "venna" ylestunnistus, et ta on vampiir. Ohjumal, sel hetkel olin kindel, et k6ik jookseb liiva ja muutsin isegi Maarja oma paanitsemisega murelikuks ("K6ik on l2bi. Nad teavad. V6i kui ei tea, saavad kohe teada. Ma olen samah2sti kui surnud. MIDA MA TEEN?!")
* 6nneks aga ei avaldanud ta veel eriti midagi ning oli isegi hea, et nyyd neil needustest ka vampiir teada oli. Keegi ei kahtlustanud, et neid v6iks ju veel olla :P
* Gerdi kysimus Veteema tytrele, mis kahjuks minu olemuse avaldas. Siis ajasin veel natuke pada ja pyydsin Kadrit rahustada, et ma olen v2hemasti tema 6de.
* 00sel oma toa barrikadeerimine kolme tooliga ukse ees (ma m6tlesin kogu aja, et raudselt tullakse ja lyyakse mul vai l2bi sydame ning seet6ttu v6patasin v2hemalt 4 korda 2rkvele heli peale, nagu viibiks keegi t2pselt meie ukse taga....enne kui aru sain, et see h22l tekib Kadri magamiskoti sahinast XD)
* M6istatuste ja teooriate arutamine suures saalis (kuigi teadsin ise k6ike, ei saanud teatud p6hjustel mitte midagi 0elda. Loodan, et l6puks saite t6e teada) ning lahkumine hommikul. V2ga kurb oli 2ra minna ja teid sinna l6butsema j2tta.

Ootan juba pildisaaki.

T2nud m2ngijatele ja GMidele, oli t6esti tore. Mingu seeria j2rgmised m2ngud veel paremini.

Elistra, Elaine'i tytar ja Elaint'i tytretytar

Mirju
If today was perfect, there would be no need for tomorrow.
Bell
Seikleja
 
Postitusi: 19
Asukoht: teisel pool reaalsust

Kasutaja avatar

Re: Varjutuule muljed

PostitusPostitas Hellera 10:12 27. Sept 2010

No kuulge, ma nägin küll, kuidas te pilte tegite! >.<
"Minu jaoks on ta jätkuvalt kehastunud mässulisus." - Märt
Hellera
Haldjate sõber
 
Postitusi: 305

Kasutaja avatar

Re: Varjutuule muljed

PostitusPostitas Alleria 17:08 29. Sept 2010

Idril kirjutas:No kuulge, ma nägin küll, kuidas te pilte tegite! >.<

Sama siin. Piltide üles panemine nüüd nii raske ka pole.
The race is long and in the end it's only with yourself
Alleria
Valguse hoidja
 
Postitusi: 261
Asukoht: Tartu

Kasutaja avatar

Re: Varjutuule muljed

PostitusPostitas Tanel 20:38 29. Sept 2010

Alleria kirjutas:
Idril kirjutas:No kuulge, ma nägin küll, kuidas te pilte tegite! >.<

Sama siin. Piltide üles panemine nüüd nii raske ka pole.



Vabandan juba ette, aga see on teema mis mind isiklikult puudutas. Mitu aastat tagasi lõppes mu laiem pildistamine just sellistel põhjustel. Iga kord avalikul üritusel kaamerat välja võttes oli tunda survet pildistada, peale üritust aga igalt poolt survet neid pilte kiirestikiiresti üles laadida ja kõigile näidata. Ja mõni inimene sai lausa tigedaks ja kurjaks kui ei saanud oma nartsitsissmi rahuldada ning end piltidelt vaadata.

Mingi hetk viskas lihtsalt üle et peale igat üritust pidin veetma kena õhtupooliku pilte töödeldes ja üles laadides.

Niiet ärge käige fotograafidele pinda, neil niigi tänamatu töö, neid ju piltidelt ei näe :D
Lugege Jaanus Põldaru imepärastest seiklustest koduvabariigis

Kunagine Galadthon Anuvrael

Death Before Dishonour - Resurrection Before Lunch.
Tanel
Tuleloitsija
 
Postitusi: 798
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

Re: Varjutuule muljed

PostitusPostitas Alleria 20:44 29. Sept 2010

Mängust on lihtsalt juba poolteist nädalat möödas.. Võiks siis vähemalt öelda, millal on lootust näha. Ma saan aru küll, et surve on nõme, aga ma arvan, et ainult enda jaoks neid ehk ka ei tehtud...
The race is long and in the end it's only with yourself
Alleria
Valguse hoidja
 
Postitusi: 261
Asukoht: Tartu

Kasutaja avatar

Re: Varjutuule muljed

PostitusPostitas Irve 0:35 30. Sept 2010

Minul oli piltide ülespanekuga umbes aastane backlog mingi hetk :D

Teemaväline, aga natuke toetan taneli seisukohta.
Irve
paranoik
 
Postitusi: 6659
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

Re: Varjutuule muljed

PostitusPostitas Hellera 0:40 30. Sept 2010

Infopuudus teeb meele nukraks lihtsalt. Kui me teaks, et "Ei, ma ei pane neid pilte ülesse. Punkt." või "Ei, ma ei pane neid pilte ülesse, kui tahate, siis tulge mälupulgaga külla." või "Jah, ma panen nad ülesse, aga mul läheb nädal/kuu/pool aastat veel," siis me ei hüppaks siin üles-alla, vaid ootaks rahulikult / läheks mälupulgaga külla / nutaks suurest kurvastusest.
"Minu jaoks on ta jätkuvalt kehastunud mässulisus." - Märt
Hellera
Haldjate sõber
 
Postitusi: 305

Re: Varjutuule muljed

PostitusPostitas Meryle 0:53 30. Sept 2010

Ärge mind hilinemise eest (väga kõvasti) lööge, aga pildid on siin.
Meryle
Vanem õpipoiss
 
Postitusi: 77
Asukoht: Tallinn

Kasutaja avatar

Re: Varjutuule muljed

PostitusPostitas Alleria 1:16 30. Sept 2010

Suur-suur aitäh!! .D
The race is long and in the end it's only with yourself
Alleria
Valguse hoidja
 
Postitusi: 261
Asukoht: Tartu

Re: Varjutuule muljed

PostitusPostitas Meryle 2:12 30. Sept 2010

Ka gemmi aeg muljetada... :)

Suur aitäh kõigile mängijatele. Aitäh, et tulite. Aitäh, et te meie peale pahaseks ei saanud. Korralduslikult oli mitmeid asju, mis oleksid võinud paremad olla ning enne mängu oli mul kartus, et kõik läheb metsa. Tegelikult oli tegu kõige ägedama mänguga, mida ma seni gemmanud. Kõik tänu teile ja teie geniaalsusele.

Reede öösel olin ma juba natuke mures, kuna te olite suure osa plotist ära lahendanud. Laupäeval vajus pinge hetkiti allapoole igasugust arvestust, aga päris surmigavaks loodetavasti ei läinud.

Veteema tütart Seserat oli lõbus mängida ning näha, kes kuidas tema loost aru sai. Sama huvitav oli aga mängida kõikvõimalikke vaime, keda mõisa jätkus (trepp ja tema küsimused ning tahvel ja tema frustratsioon / infojagamine).

Ja teie tegelased olid niiii eepilised, intrigeerivad ja ülepea toredad.

Eriliselt armas ja äramärkimist vääriv tegelane oli Isis. Kuidas saab mitte meeldida tüdruk, kes jookseb minema kõige (ükskõik kellele) vajalikuga, teab (vähemalt enda arvates) kõige paremini kuidas asjad käivad ning on lihtsalt nii isikupärane (tark tammetõru!)?

Peitusemäng oli impro ning väga, väga lõbus. Teinekordki.

Pilte tuleb ilmselt nädala lõpuks umbes 30 juurde. Meil oli kaks fotokat. :)

Tahaks detsembriks ka kroonikaid või muid mängul juhtunut teie vaatepunktist esitavaid kirjatükke/asju. Siis me teame, mida teie teate ja saame sellele vastavalt plaane pidada.

Järgmine mäng tuleb oletatavasti talvel, järgmise aasta alguses. Kuid enne seda saab Tiairi.

Aitäh veel kord.

Veteema seitsmes tütar Sesera/trepivaim/tahvlivaimuke/kahtlane punases tantsija
GM Maarja
Meryle
Vanem õpipoiss
 
Postitusi: 77
Asukoht: Tallinn


Mine Larp

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


© Dragon.ee | E-post: dragon@dragon.ee | HTML'i kontroll
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.6