LARP: Fyerellal III: Leeki Külvad, Leeki Lõikad - 25.-27.06

[Katzenminze]

Mängupaik oli üks maalilisemaid kohti üleüldse, kus ma larbil käinud olen. See punane hiiglaslik kuu viimasel päeval enne lahingut oli justkui tellitud ning eelneva õhtu udu ja vaade künkalt oli tohutult ilus (vangistus ei tundunudki enam nii õudne, kui sai loodust nautida). Puu ja pingid selle all, kus herra Verileek (lõpuks sain nime õigesti õeldud...) meid küsitles oli ka postkaardilik.

Aga jah, rääkides meie kostitajatest, siis suur-suur tänu teile, üliäge oli! Väga põnevaid ja väga absurdseid ideid tuli teie jutust, juhtme ajasite mul mõlemad ikka üsna põhjalikult krussi. Ja Ülo, su tegelane oli vägev! Ja suure sisendusvõimega ka OG. Kui Telc meile pärast järele tuli ja millegi pärast küsis midagi kellegi nime kohta, käis mul peast koheselt läbi Kelen Sagora Driane

Selle mängu ajal sain aru ka mida tähendab siseheitlus. Umbes 80% mängust istusin ma maas ja üritasin kas ühte või teist tunnet maha suruda, midagi ära otsustada, ennast midagi ebameedlvat tegema sundida. Esimene kord ka, kus ma olen suutnud väga elavalt oma tegelase mõttemaailma sissesulanduda. Eriti ärakammiv oli see, kui ma kuskil ülikõrges aasaheinas istusin ja pool tundi järjest pisikeste pausidega "austaomaesivanemaidsõjakstulebalativalmisollasaoledomaendasaatusringeitohipuruneda" pomisesin. Kammis ära nii IG kui OG ning ikka väga korralikult.

Iga mänguga olen ma üha veendunum, et ma suren ära, kuid isegi see kord, pool mängu ilma igasuguse relvata olles, suutsin ma ellu jääda. Või noh, jah, ära ju korraks surin, aga lõppkokkuvõtteks jäi eluvaim siiski sisse Ahjaa, siinkohal tuleb veel mainida, et Ülo riitus, nii palju, kui ma sellest mediteerimise vahepeal piilusin, oli üks ägedamaid, mida minu silmad näinud on.

Teie mittehull
Dyrien Talay aka Kelen Driane.

PS! See sedelikeste süsteem on jah väga pro! Mul iga kord käib süda sees tagurpidi, kui ma näen Monat JÄLLE ühe lipikuga tulemas...

[hoarmurath]

Oli hetki kus ma tahtsin nutma hakata (ja peaaegu nutsin ka), ja oli hetki kus ma tahtsin magama keerata ja enam mitte millegi peale mõelda, ja oli hetki, kus ma kartsin, et te mu siirast OG pahameelest metafooriliselt maha lööte (või mitte isegi metafooriliselt). Ja oli hetki, kus ma vääksusin sisemiselt positiivsest üllatusest teie ettevõtlikkuse ja mängimisvõime tõttu. Ning muid hetki oli ka veel. Õnneks kedagi peale enda maha lüüa ei tahtnud.

Mängu eksperimentaalne osa tõestas ennast...hm, osaliselt. Ülo päästis oma rolliga mängu väga mitme tegelase jaoks, ja oli äärmiselt hea leid nii kolm-neli päeva enne mängu. Teinekordki. Tänud ka teistele NPCdele.

Ilusad kohad olid: Nira loo kirjutamine, keskpäevane riitus kahel pool varjuseina, mängu lõpp (lahing + printsessi poolne loo ette lugemine), Thare reaktsioon lõpupoole, Nira siseheitlus, Eshoni käigud ja tegevused, lisaks veel palju muud, mis hetkel meelest läks. Kõike kahjuks ei näinud.

Olite kõik väga kannatlikud, ja väga eepilised, kahjuks oli gemme liiga vähe ja ala meie kahe jaoks suur, ning eks muid vigu oli veelgi, aga neid püüame parandada. Siiski tuli üllatavalt palju rahvast kohale, arvestades, et millises karuperses mängukoht asus.

Spekulatsioonid, teooriad, nõuanded, soovid, kommentaarid, nii avalikud kui privaatsed, on soojalt oodatud kas kroonikavormis, msnis, päriselulises mölas või pildiliselt. Teie tee on peaaegu poole peal.

Samuti tahaks väga teada, et kuidas te otsustasite edasi liikuda, ja millises koosseisus. Ja väga all mõtlen ma ikka väga, muidu ma pean teid railroadima kuhugi, ja see küll kellelegi ei meeldiks.

Plaan on teha järgmine mäng ühel septembri kahest nädalavahetusest. Andke teada nüüd ja kohe, kumba kuupäeva eelistate, või otsustame ilma teieta.

Südamlikult Teie,
võibolla silmahaigusega
natuke väsinud
aga siiski enamvähem rõõmus ja tänulik
Sisendusjõuline Lipikutega Varustatud Paranoia-Gemm Mona


PS: Sealt kuradi kohast pole ma enam nõus hääletama. Soontagana-Tartu 6-7 h. Ökk.

[hoarmurath]

PPS: Sarac Atan'Estanar and the Scrolls of Doom approve:

Vastasseis: Mida nad rääkisid, ei tea/ei mäleta, aga stiilne pilt siiski.

Lihtsalt väga ilus vaade:

Ja pärast eepiline olemist:

Kõigi kannatuste mägi (köh, küngas):

PPPS: Maarjast ja Danist võiks teha ametlikud näokunstnikud, kui nad selle tiitliga nõus on.

Ja kõik muud pildid on ka väga vahvad.

Ja teie kostüümid ja kõik ja üldse, eksjuonju.

[hoarmurath]

Etteruttavalt: teeksime mängu siiski 4-5. september. Koht on otsimisel, selle selgumisel läheb üles ka esmane kuulutus.

(Kes muretseb mängude kattumise pärast, pole vaja, Maskeraad lükkub edasi nagu mulle teada anti.)

[Meryle]

Olen hea meelega ametlik näokunstnik. Aitäh au eest.

Selle 'ja pärast eepiline olemist pildi kohta': kõige eepilisem oli selle juures see, kui mina ja Poogen kukkuva Mirju täiesti samaaegselt kinni püüdsime.

[Dani]

Nüüd, kus ma taaskord netti pääsen, võin öelda, et ametlik maalija ei ole, aga ma võin olla mitteametlik
Mäng oli tore, esimene päev oli pisut flegmaatiline, aga järgmisel päeval, mil ilm juba ilus oli, läks kõik palju sujuvamalt.
Nagu ma pärast mängu ka ütlesin, oli sel pisut vana Fyerellali tunnet; ma ei tea mispärast ja kuidas täpselt, aga see tunne oli kusagil seal olemas.

Ülo tegelane oli lahe, ta käis mulle (ja ilmselt ka paljudele teistele) kohutavalt pinda. Kahjuks või õnneks mul temaga mäe otsas eriti rääkida ei õnnestunud. IG õnneks, OG kahjuks, ma arvan. Aga see-eest oli seal Taliesin, kellega oli väga tore ja kes andis mulle natuke süüa.

Väga eepiline oli, ma sain oma tegelases paljuski selgust ja ma ei saa väga paljudest asjadest ikka veel absoluutselt aru (asi, milles on kindlasti paljuski süüdi see, et mu keha otsustas enne eelmist mängu üles öelda ja lambist üheks päevaks haigeks jääda, tropp nagu ta on).

Tore oli näha ka kõiki neid toredaid inimesi, kellega ümber lõkke ja, noh, ka mujal juttu sai ajada.

Igatahes, tänud GMidele ja mängijatele ägeda elamuse eest ja ma kirjutan varsti kroonika ka ära ja puha