Thanaria IV muljed

[Attila]

Muljetan, esimesena vist...
Niisiis. Kui mõned asjad mängus kõrvale jätta, siis minul oli väga äge. Roll ja sellega seotud müsteerium olid põnevad ja meie kamp oli ka . Koht oli väga hea, toit 5+ ja saun võrratu. Kõik see Jerise märkmete ja muu taolise eest mängujuhtidele suur pai. Igasuguseid meeldivaid asju võiks välja tuua: pulmaliste ehedus, üleolevad kodanlased (väga usutaval mängitud), Ilarioni sõdurlik sõdurisalk... Ja loomulikult ka minu kaasfüüslased.
Loodan, et mängu nö põhiseltskond leiab mu sarvele, mille te pihta panite, praktilise kasutuse. Minul oli see kalliskivihoidjana kasutuses (küllusesarv). Nokaga tegelaselt saadud artefkt sai aga kohe alul kotti pandud ja väikese mustkunsti läbi kõigile enda küllusesarve näidatud...

Kui ma nüüd järele mõtlen siis mängu kurbmäng-epiloog sai alguse ühest põllukivist, mille mu tegelane, Karil Sanheide leidis. Seda aga ei saanud ma uurida, kuna olin juveliirimonokli kõrtsi jätnud. Mille pärast ka tagasi pidin minema ja mis omakorda viis pöördeliste ja traagiliste sündmusteni.

Kui ma nüüd õigesti arvutan, siis Thanaria maailmas on mu üheksast elust kadunud neli .

Mantlis kogu hiilib põõsaste vahel, ning heidab pilgu põllule. Viis vormikandjat uurivad mingiseid pabereid. Nende kõrval - kaks laipa. Eemal on märgata veel kolmandatki surnut. Põõsastes hiiiv kogu kükitab madalamale, heidab pilgu taeva poole ja sõnab hääletult midagi palve moodi. Seejärel tõstab aeglaselt taas pea.
Nüüd on 5 vormikandjast 4 asunud üle põllu teele, püssid käes. Kostunud häälekatked viitavad jahileminekule, et tappa mingi põllul ringikiljunud olevus. Üks jääb aga maha valvama, püstolid käes.
Mantlis kogu, Karil Sanheide vaatab üksisilmi eemalasuvat laipa, see on tema vend...
Samal ajal asub valvesse jäänud sõdur uurima surnutelt võetud kraami ning jõuab üsna pea Karililt endalt võetud musta kotini.
Aga Karil ei ole surnud. Ta on siinsamas põõsaste taga ning tõsine nagu surm ise.
Äkitsi viskab ta end kõhuli pikali ning ka tab kõrvad kätega. Valves sõdur on leidnud kotist veidra välimusega eseme.
*klõps*
Idüllililise vaikuse lõhestab kärgatus. Üle välja jooksevad neli mundris sõdurit tagasi. Endise koha peal on kraater.
Sajab punaseid riideräbalaid.

Õhtul pimeduse varjus tuleb mantli kogu tagasi. Labidaga. Ta kaevab augu ja matab oma venna nagu see Ilarionis kombeks on.

[Attila]

Ahjaa. Igaks juhuks mainin ka siin üle. Kadunud rahakott. Pruun, kassipildiga. Väga tahaks tagasi.

[hoarmurath]

Surnud GM ka koju jõudnud.

Eks juhe lendas päris mitmes kohas kokku ja igale poole ei jõudnud, ning kõige eest vastutada ka ei jõudnud ja mingeid asju poleks ehk pidanud nii tegema, aga teised läksid samas jälle hästi ja kokkuvõttes loodan ma ikkagi, et teil oli tore ja et me suutsime üleüldiselt veidike paremaks areneda võrreldes eelmiste mängudega. (Ja et ma kellelegi liiga palju ei nähvanud.)

Konstruktiivset kriitikat on juba saadud, aga see on veelgi oodatud. Kui foorumisse kirjutada ei taha, saatke meili peale, kurjaks ma ei saa.

Järgmine mäng tuleb 2010 veebruar.

Järgmise mängu toimumisele aitab vägagi kaasa see, et kui elusolevad PCd saadavad nii kroonika kui ka edasise tegevusplaani, sest on aeg tulnud hakata ise valima kuhu minna.

Kõike head!

[Vermillion]

Suurepärane!

Lausa tore oli:D Taaskord on kahju killcount'i väiksuses, aga see-eest oli tore üritada:D Sõdurid tegid jama tööd relvadest vabastamises, mistõttu jäi mõlemal teeröövlil - Arcus ja Erik - relv kätte:D Võeti kinni, eitasin kõike ja muutusin - endalegi ootamatult - hulluks/maniakaalseks^^. Pistoda oli ilusasti varruka sisse peidetud, kuid kahjuks ei pidanud pahad sõdurid oma sõna ja peale ülekuulamist siiski tapsid mu, mistõttu jäi relva potensiaal kasutamata. Teine kord oli muidugi eepiline!:D Enamus pandet on kas surnud või kinni võetud ja siis tuleb mingine hull - mina - ja hakkab valimatult tulistama sõdurite suunas:D Muidugi oli nende arsenal mahukam ja neid oli rohkem, kuid paremat surma poleks osanud oodatagi:D Ollesmuidugi surnud relv käes mitmesse kuulihaava ja lõhki lastud pea seisusesse, ei suutnud siiski valvurid tuvastada,et ma selle ajani relva käes hoidsin..

Mäng oli tore ja elamus mõnus. Süüa pakuti piisavalt, kuid minu ja ilmselt ka mõne teise söögieelistuste hulka ei kuulu hea roog riisist, kanast, paprikast, sibulast ja küüslaugust, kui seda on siis täiendatud üsna mittesobivalt rosinate, aprikooside, datlite ja kes teab veel millega. Asjale aitab muidugi kaasa, et ma viimaseid üldse ei tarbi, ent selles roas olid nad eriti võõral kohal.

Bilbo koht oli siiski lahe. Kõigel oli oma kahtlane konks sees, mis tegi selle väga nauditavaks kogemuseks, nagu näiteks suitsusaun, mis oli just suitsusaun seetõttu, et ta lasi paagi vahelt suitsu välja:D ja käimla oli küll tore, aga sisenemiseks pidi kummardama.

Kõigile kiitust avaldades eriti just kostüümide, relvastuse ja iseloomu eest, aga ka vägeva rollitäitmise.

Varsti saate pilte kah, kui ma saan selgeks, kuidas need ühte kindlasse kohta üles riputada;)

Viimaks tahaks küsida, et kui keegi on leidnud kaamera läätse katiku, siis võtta minuga ühendust Tel 56466367 või meilil Orikavana@gmail.com See näeb välja (must-valgelt) ja teisel pool on minu mälu järgi kirjutatud 55mm ja võib-olla midagi veel. Olen nõus sellele isegi järgi tulema eesti piires mõistliku aja jooksul. Samuti tahaks tagasi mõistatuse prismat - kolmnurkne nelja tahuga värviline mänguasi, mis sarnaneb ruubikukuubikuga.

Azraél

[Nimgil]

Nonii, enpari kogemusi ka.
Pean mainima, et ma endiselt tahan seda kraami mis teie sõite, et te mingit haldjaid ja väge näete.
Mind meeletult huvitab miks mida mäng edasi seda rohkem mind ähvardati lõpuks.

Igastahes täitsa mõnusalt lõbus mäng oli. Au ja kiitus Bilbole üli hea sauna eest, seda mälestust kannan endaga kaasas veel tükike aega. Söök oli maitsev.
Aga kurat need joodikud käisid närvidele.

[Dani]

Ma kirjutan varsti kroonika.
Mängus olid mõned kummalised asjad, nagu näiteks karukakud ja joodikud, keda nähes mu aju paariks hetkeks kokku jooksis, kuni mulle jõudis kohale, et jah, nad on IG ning jah, nad vist ei ole tulevikust.
Toit oli äääretult hea (ja ma tänan kõiki, tänu kellele sain ma riisi ilma lihata, ma tean, et üksik taimetoitlane mängul võib kohutavalt tüütu olla). Ma tahan seda riisi veel!
Kõik nägid ilgelt head välja ja ma armastan kõiki inimesi enda grupist .
Em, aitäh kõigile hea rollimängu eest ja gm-idele hea mängu eest. Jah. Tahan pilte ka.

[hoarmurath]

Tänan omalt poolt ka teisi GMe, kes minuga selle hullumeelse ettevõtmise taaskord ette võtsid. Järgmine kord siis jälle.

[Emeriel]

Esiteks - PILDID!

http://picasaweb.google.com/Siiri.Kumari/Thanaria4#

Teiseks polegi midagi öelda - vahva seltskond tuli taas kokku, keda polnud ammu näinud. Toit maitses hästi ning mul oli hea meel Thanariale rekvisiite laenata. Loodetavasti oli kõikide kirjutatud kirjade käekiri loetav ning ehk on järgmiseks mänguks oodata ka maailma kaarti.

Tänan kõiki ehteostjaid ning loodan, et ka viimased rahad jõuavad peagi minu kätte.
Järgmiseks korraks teen veel ehteid, nii et augustage varakult kõrvad ära.

Oli meeldiv.

[narmer]

Üritusega jäin üldiselt rahule. Koht oli küll vastikult kaugel, aga see eest nägi kõrts väga hea välja ja saun oli mõnus. Seltskond oli hea, nii oma grupp kui ka teised mängijad ja GMid. Bandiidid olid ägedad. Mõned mõnusad steampunk elemendid olid olemas, nagu näiteks frenoloogiat harrastav teadlane. PC tegelased on endiselt kõik ägedad, mis tagab huvitava mängijate vahelise suhtluse. Isegi mängu tulemusega saab enam-vähem rahul olla, riigireetureid ja bandiite sai ikka üks jagu maha lastud ja vangistatud. Muidugi olid mängul ka mõned halvad küljed.

Haldja moodul oleks võinud mõtekam olla. Me raiskasime enamuse mänguajast erinevate vidinate korjamisele, millega kurja haldjat tappa. Me isegi tegime plaani ja valmistusime ette tema vastu võitluseks. Haldjas ilmub välja ja ohoo- ta polegi halb, ta pole hea ka, ta on UPC. See on üks kõige magedamatest mooduli lahendustest, mida ma näinud olen. See on võrreldav olukorraga, kus Frodo on jõudnud Mordorisse ja avastab kohapeal, et Sauron kogus vägesid vaid põllumajandustoodangu tõstmiseks, et Gondorit vaikselt konkurentsist välja tõugata. Jah, päris usutav lugu, aga see ei muuda asjaolu, et mitte ainult lõpp ei olnud ajaraiskamine, vaid ka kõik tegevus, mis sellele eelnes .

Kasti moodul oleks võinud selgem olla. Selle info järgi, mis mina kätte sain- ja ma andsin endast parima, et kasti kohta infot saada- oli see kast sama reaalne kui kolmnurk, mille küljed suhtuvad nagu 1, 2 ja 3. Mul pole empiirilist tõestust vaja, ma juba tean et seda ei saa teoreetiliselt olemas olla. Metafüüsilisi seaduspärasusi eirav kast on üks asi, aga kui see kast hakkab ka larbi põhiolemust häirima, siis on midagi tõsiselt valesti läinud. Nimelt läksime me kasti otsima, kaasas oli meil üks isik, kes teadis IG kus kast on, ja GM, kes seda OG teadis. Metsa ääres selgus, et halva nähtavuse ja olematute teede tõttu oli võimatu leida kasti- me ei saanud sellega OG hakkama. Järelikult ei saanud meie tegelased hakkama- igati mõistlik lahendus. Nüüd see teine kamp läks ka metsa, ma ei tea kas neil isegi oli teejuhti. Neil keelati OG turvalisus põhjustel metsa sisse minna. Mis tähendas muidugi seda, et nende tegelased ei saanud ülesandega hakkama... – igal juhul oleks pidanud tähendama. Reaalsuses seisid nad GMiga tükk aega metsa ääres ja IG käisid sees ning said kasti kätte. Tekkis olukord, kus üks grupp andis endast parima ja ei saanud ülesandega hakkama, samas kus teine grupp ei pidanud isegi üritama ja sai ülesande tasu endale. See on umbes sama õiglane kui olukord kus GM tuleb mägijate juurde ja ütleb: „ Seda võitlust on liiga ohtlik väljamängida, nemad võitsid, teie olete kõik surnud”.

Minul tekkib küsimus, kuidas saab selline olukord üldse tekkida? Mõlemal salgal oli GM kaasas, neil olid raadiosaatjad, mõlemad pundid isegi kohtusid põllul. Kui selline olukord saab kogemata tekkida (ma loodan, et see ikka oli kogemata), siis peavad GMid tõsiselt ümber mõtlema kuidas omavahel infot vahetada, sest senine süsteem ei tööta.

Kolm on võlusõna. Pärast Rubiku tetraeedri lahendamist andis NPC nutikale lahendajale artefakti A ja ütles, et on tarvis leida ka artefaktid B ja C, vastavalt tingimustel X ja Y. Sellel hetkel oli meie gruppi kõige ohtlikum lõhkekeha minu pea, mis oli deja vu tundest plahvatamas. Ma olen täpselt sama asja teinud larbil juba kolm korda sellel suvel.

Thanarial on väga huvitav maailm, seal on vähe maagiat, see on steampunk tehnoloogiaga- ometi oli tegevus sama, mis tavapärases high fantasy mängugus. Suur koletis on surematu haldja sõnul tulemas, tehke riitused A, B ja C! Kuri vaim ohustab su sõpra, konsulteeri selgeltnägia X, Y ja Zga! Samu selgeltnägijaid kiusavad nägemused, tee midagi selle vastu! Vähemalt oli metsa peidetud kast, mitte altar. Olukord oli küll natuke parem kui eelmisel korral, aga mängus on endiselt liiga palju maagiat.

Pealegi on kogu maailm kuidagi alaarenenud. Steampunk tehnoloogia on tavaliselt midagi 19. saj lõpu ja sajandi vahetuse laadset. Thanarial pole veel modernset kunsti, teatri revolutsiooni pole toimunud, isegi fotograafiat pole olemas. Pärast viimase kuulmist ei oleks mind enam üllatanud teadmine, et meil pole telegraafi ja elektri kasutamine pole veel laboritest välja jõudnud. Aga võibolla on viga minus- mängu tausta on kirjutatud, et tehnoloogia on Victoria-aegse Inglismaa sarnane. See periood kestis 1837-1901 ja oli üks kõige leiutiste rohkem periood inimkonna ajaloos. Äkki ma lihtsalt ekslikult eeldan ajastu lõppule sarnanevat maailmat, samas kus GMid peavad silmas pigem 19.saj kolmekümnendaid aastaid- kerge vindiga Napoleoni aega. Kokkuvõtvalt: setting vajab täpsemat määratlemist.

Sõjapäikese all oli väga õpetlik mäng. Pärast mängu Tallinnas söömas käies ja hiljem rongis Tartusse sõites sain ma aru, kui palju ikkagi loeb kogu larbi kogemuse puhul kõik mitte mängu kuuluv. Elu on lill.

[hoarmurath]

Maailma arengutase oli juba sarja algusest peale planeeritud olema pigem 19. sajandi alguses kui lõpus. Samas, tegu pole siiski üks-ühele pärismaailma ekvivalendiga, sest siis oleksime teinudki mängu pärismaailmas. (Ning ei, telegraafi pole veel leiutatud.)

Maagiatase on nagu ta on. Tegu on osaga settingust. Teid pole kunagi sunnitud võtma seda kui maagiat (GMide poolt, see tähendab). Küsimus on selles, et kuidas midagi seletada. Ja see, et vähesed on valinud teadusliku seletuse või rolliloogiliselt ei küündi selleni, pole enam meie süü.

Kohvriga juhtunu puhul oli tegu gmide pläkiga.

[Hellera]

Kasti kohta ütleks niipalju, et meil oli kaasas jäljekütt-rajaleidja, kelle kõrval Aragorni survivali tase on lapsemäng (mitte, et see reaalselt midagi õigustaks, aga pisut, pisut teeb ta olukorda siiski usutavamaks).

Muus plaanis... mind endiselt häirib, et on nii palju sellist, mida kuulid ei võta. Ilmselt on aeg hakata paremaid kuule tegema.

Aitäh kõigile!!

Anko (keda järgmisel korral enam ei näe, sest ta läheb... aga vot see jäägu juba teile üllatuseks, ehk isegi järgmisel korral juba kuulete )

P.S. Rojan näeb grupipiltidel väga "õige" välja (kuigi ta IG nii rahulik kunagi ei ole, annab see siiski edasi tema teoreetiku-olemust.)

[Iardacil]

Mulle meeldis. See oli minu esimene reaktsioon. Minu jaoks oli see esimene Thanaria ja esimene mäng, kus olid kasutusel tulirelvad ja ma olin natuke mures, kuidas see kõik mängus töötab jne, kuid minu üllatuseks töötas see väga geniaalselt ning ma leian, et see on ülimalt lahe konseptsioon. Eriti see, et tõesti.. kui keegi lasu tegi, oli seda kuulda.. mõõgaga on vaikselt nurgataga võimalik kedagi maha võta, aga lasku oli kohe kuulda ja sõdurid saabusid joostes.

Mulle väga meeldis meie kamp. Suur aitäh neile, kelle tõttu ma seal olla sain. Illarioni sõdurite seltskond oli ülivahva. Kõik see ringi jooksmine, bandiitidega tegelemine, au kõrgel hoidmine. Isegi lõpplahendus oli päris tore, oleks olnud toremad ilma ühe sündmuseta.. aga.. Ehk siis jah.. Devaleral on au teenida teiesuguste vaprate sõduritega.

Kogu see sõdurikambas olemine oli rollimänguliselt ülimalt vahva kogemus. Ma mõtlen.. on küll VG laagrites ja teistes kohtades sellised rühmasid mängida saanud, aga need tulirelvad andsid päris palju juurde. Igatahes üliamlt vahva elamus.

Suured tänud kindlasti GM-idele. Mulle mäng meeldis. Kuni tolle kasti värgini õhtul oli tõesti ülimalt pingeline ja huvitav mäng. See kasti lugu lihtsalt ajas mu mõistuse nii kokku, sest ma polnud sellest sõnatki kuulnud enne.. muidu olin ikka midagi teada saanud kuskilt. Ja ruubiku tetraeeder oli ülimalt vahva asi. Ma tõesti ei osanud kujutada, et larpil läheks selliseid oskusi vaja. Nüüd tean. Enam ei lüka kõrvale võimalust õpetus läbi lugeda.. ja mitte enam mõelda, et seda mul nagunii kunagi vaja ei lähe.. iial ei või teada.

Toit oli meeletult hea. Meeldis see, et me väljas ei pidanud magama. Ilm oli ilus. 2 ilusat päeva konstantse vihma vahel. Vahel peab vedama. See metsaääre jama on juba enne teiste poolt mainitud aga muidu oli väga tore mäng. Sairist on kahju.. niuks.. Ma arvasin, et mängul on lihtne surma saada.. ja kuni pea-aegu lõpuni uskusin, et pääseme kõik eluga..

[Hellera]

[Attila]

Ma arvan, et asi pole mitte niivõrd maagiakesksuses, mis on maailma väljamõtleja otsustada, kuivõrd mängu usutavuses. Ja usutavuse jaoks on paratamatult vaja midagi erinevat. Mõelda kasvõi mõne filmi peale: uskuma jääte seda siis kui seal midagi uut JA tõest leiate, eksju?
(Paar pilti ka, enamus füüslastest )

[Hellera]

Jah, Attila, tuleb sinu tunduvalt parema sõnastusega nõustuda. Ent uusi lahendeid võiks siiski välja pakkuda (ka kõigile teistele gõmmidele). Thanaria on nimelt mäng, mis mulle sügavalt korda läheb ja mis on hoolimata oma vigadest räigelt hea. Seetõttu tahakski hästi palju gõmme aidata parema mängu tegemisel.