Ajatu Põhjamaa agnaatiline pärilusõigus

[Magnus]

Irve tõstis uue mängu põhiteemast eraldi ja pani pealkirja

Ajatu Põhjamaa Taustas on lõik, mille otstarve jääb segaseks ja mille tõttu on sari kaotanud vähemalt ühe rollimängija.

"Kuna tema poeg, prints Waldemar, ei ole siiani trooni ülevõtmise suhtes huvi äratanud ja tütar Ursula oma soo tõttu riiki valitsema ei kõlba, on karta, et tulevast valitsejat tuleb riigi huvides otsida mujalt. Kuna see kuuldus on levinud suust suhu ka üle terve riigi, üritavad vaprad noormehed üle kogu maa korda saata vägitegusid, mis oma suuruselt ja vahvuselt jõuaksid ka kuninga kõrvadesse."

Raamatutes ja filmides on loosisene seksism minu meelest põhjendatud siis, kui
* 1) Lugu räägibki seksismivastasest võitlusest, jutu fookus on tegelaste vastasel võitlusel opressiivse maailmakorra vastu.
* 2) Ajaloolise täpsuse nimel, kui tegu on ajaloolise draamaga.
* 3) Tegu on tõsise, karmi draamaga, mille tegevus toimub kõledas inimvaenulikus maailmas. (ja jällegi, kui teema on olemas, võiks see ka loos adresseeritud olla)

Larpidega on asi keerulisem, sest põhjus, mis võib toimida raamatus või filmis, ei pruugi toimida larpis.
* 1) Lugu räägibki seksismivastasest võitlusest, jutu fookus on tegelaste vastasel võitlusel opressiivse maailmakorra vastu
Kui ilukirjanduslikus teoses jutustab autor lugu seksismivastasest võitlusest, võib ta paigutada tegelasi rollidesse vastavalt loo vajadustele. Aga see põhjendus larpis väga ei toimi. Kui rollimängus määrab mängija mänguväline taust, millise tausta ta saab valida tegevusele või millised personaalsed looliinid talle võimalikud on, siis arvestades Eesti rollimängurahva üsnagi ühtlast soolist jaotust ja inimeste eelistust oma soost tegelast mängida, on see küllaltki piirav. See mõjutab gameplay'd. Sest vähegi rolli mängida oskava larpari jaoks on tegelase ja maailma taust gameplay. Ja selline nähtus kuningakojas ei ole kindlast isoleeritud, vaid kui ühiskonnas eksisteerib selline mõttemuster, siis mõjutab see kogu setting'ut aadlikest talunikeni, seega rolliloomet. Peaaegu sama hästi võiks mängumehaanika kallale minna, ja otsustada, et seda-ja-seda klassi saavad ainult mehed ja seda-ja-seda klassi ainult naised mängida.

* 2) Ajaloolise täpsuse nimel, kui tegu on ajaloolise draamaga.
Enamik larpid, eriti seikluslarpid (eriti seikluslarpid väljamõeldud fantasy-maailmas),
ei keskendu täpsele ajaloolise olukorra taaskehastamisele. Esiteks, ei ole küll ajaloolane, kuid võin kindel olla, et enamik larpide ühiskonnakorraldus ei ole ligilähedanegi reaalsele keskajale. Teiseks, troonipärimine tütrele on päris maailma ajaloos korduvalt aset leidnud.

* 3) Tegu on tõsise, karmi draamaga, mille tegevus toimub kõledas inimvaenulikus maailmas.
Tõsine, karm, sünge, karakteri-keskne ja süva-psühholoogiline draama-larp võib olla väga hea, kuid see ei saa päris hästi samal ajal olla light-hearted seikluslarp. Ja sellisele larpile ei sobi klassi- ja TP-põhine mängumehaanika.
---
Kui Juunior üritab täita algajasõbralikku larpi nišši, siis on sellel sarjal eriti oluline, et mäng oleks low-entry, ega seaks mõttetuid piiranguid mängijatele. Lisaks, kui see üritab olla noortesõbralik, tasuks ka mõelda laiemate ühiskondlike väärtuste peale ja positiivset eeskuju näidata.

Ehk Ursula kuningannaks!

[Die]

Ursula kuningannaks!

[morthgoth]

Juuniorile on kirjutatud 17 (oli vist selline arv) mängu tarvis väga palju väga erinevat tausta, seda väga erinevatel aegadel ja hunniku inimeste poolt. Erilist ühtsust ja järjepidevust ei ole paraku tekkinud. Hetkel käimas olev mänguseeria toimub kuningas Ernest Esimese noorusajal ja küsimus Ursula troonipärimisest ei tohiks veel niipea tõusta. Vähemalt hetkel tegutsev GM-tiim ei ole tegelase loomisel soopõhiseid piiranguid seadnud ja ei kavatse seda ka kunagi tegema hakata.

[Magnus]

Sel juhul on probleem selles, et kusagilt ei ole leida pädevat ja kehtivat maailmakirjeldust, ainukesed või vähemalt esimesena kätte saadavad tekstid on iidsed, ega haaku eriti tegeliku mängumaailma seisuga ega kirjelda tegelikult maailmas kehtivat kultuuri.

Lisaks ei ole ainukese leitava teksti juures kusagilt näha, et see on üle 10 aasta vana.

[Aurin]

Tere Magnus!

Nagu ka päris maailmas ei ole kõik Ajatul Põhjamaal toimuv must-valge. Ajalugu kirjutavad võitjad, või siis vähemalt kirjaoskusega ellujääjad. Neid, kes tausta vastu sügavat huvi ei tunne piisab mängu kirjeldusest. Nendele kes aga soovivad ennast maailma sisse lugeda näevad kindlasti mitmes kohas maailma tasutas ebakõlasid. Mis on tegelik tõde? See on juba usu küsimus. (Seda teemat lahati kusjuures mänguga "Usu või mitte")

Mängu teevad mängijad ja kui keegi mängijatest leiab maailma taustas mingi konksu millest kinni haarata, et kirjutada endale sügavate veendumustega tegelane, kellest saaks oma usu kangelane on mängujuhid ainult vaimustuses. Seega on Ajatul Põhjamaal kindlasti palju kurja ja ebamoraalset, millel vaprad seiklejad saavad vastu seista, nagu ka palju head, mida kaitsta.


Aurin

[kuriboh]

[Irve]

Kuigi pärilusõiguse metoodikast lähtuv mängumaailma vältimine tundub mulle väga väga kummastav pean endale meenutama, et ma ei suutnud lugda Jää ja Tule laulu, sest "orav andis supile rammu juurde" ja vait olema.

[Lord Sauron]

Ma pean ausalt tunnistama, et kuigi satun siia foorumisse harva, haaras mind tõsine hasart nimetatud teemat nähes, kas keegi asub Ajatu Põhjamaa agnaatilis-primogenituurse troonipärilusjärjestuse osas arutlema.

Ajatu Põhjamaa elanikuna kummastaks mind enim see, miks kuningas lastelastele ei panusta. Või konkubiinidesse.

[Die]

Et kuidas siis ikkagi nüüd on, et kas wikis on eksitav ja aegunud info, mille võiks maha võtta ja millegi praegusele sarjale sobivamaga asendada või?

[Mant]

Ma usun, et ajaloos info ei aegu, sinna lisandub lihtsalt uusi kihistusi.

[Die]

Aga kui kirjas on miskit, mille kohta öeldakse, et meil on sellest varasem periood ja meil sellised põhimõtted ei kehti, siis kas pole tegu eksitava infoga, eriti uutele tulijatele?

[Magnus]

Muidugi, on küsimus, miks ei toonud ma teemat üles mängusiseselt, tegelase missioonina? Mängumaailmad ongi ju täis igasuguseid probleeme ja tegelaste ülesanne on nendega tegeleda.

Sest igal loomingul, igal lool, olgu tegu raamatu või larpiplotiga, on mingi sihtgrupp. Ja see tekst, mida lugesin, see oli selline klassikaline male fantasy, mis kirjeldab, kuidas vaprad noormehed seiklevad, teevad kangelastegusid ja loodavad valitsejaks saada. Sellisena on see tekst suunatud pigem meesmängijale. (Ning meie maailm on aga selliseid teoseid täis, vaata ükskõik kuhu, ja kõikjal on väga lihtne leida fantasy-raamatuid, -filme ja mänge, folkloori ja klassikalisi tekste, kus põhirõhk on just meeskangelasel)

Jah, kritiseeritav maailmakirjelduse tekst on väga vana, aga, nagu ütlesin, tänu sellele, et see on nii kättesaadav, on sellele langenud roll esindada ja kirjeldada sarja.

Nüüd, kuigi konkreetne Ursula eksisteerib alles tulevikus, tuleb aluseks võtta, et kusagil pool sajandit peale praegust mängu valitseb ühiskonnakorraldus, kus kuninglik pärimisõigus
liigub vaid meesliini pidi. Mida ütleb see ülejäänud ühiskonna kohta? Esiteks, selline idee ei eksisteeri vaakumis. Kui riigis on tunnustatud idee, et naine ei sobi riigivalitsejaks, siis see tähendab tõenäoliselt ka, et selles ühiskonnas ei tunnustata naisaadlit võrdsena meesaadlina. Või naissõjapealiku võrdsena meessõjapealikuna. Või isegi naissõdalast võrdsena meessõdalasega, sest võimusuhted on enamasti seotud sõjalise jõuga. Ühesõnaga, eksisteerivad esimese- ja teisejärgulised kodanikud, nagu meie maailma ajalooski.

Teiseks, sellised ideed ei tekki tühja koha pealt. Kui kuningas Ernest I vanaduse ajaks on ühiskonnas levinud opressiivsed ideed, siis tekkib küsimus, kas pool sajandit varem, praeguse sarja toimumise ajal, neid polnud, ja kui polnud, siis kust ja miks nad poole sajandiga tekkisid?

Aga et ikkagi, miks mänguväliselt seda kritiseerida, kuigi see põhineb ajaloolisel reaalsusel?
Sest juhul kui mängu maailm olekski selline, nagu maailmakirjelduse aluseks olevast tekstist tuletada võib, siis see tähendaks piiranguid mängijatele, kes tahavad mängida naisaadlike või naissõjapealike. Võtame kasvõi selle mängu, mille kohta see tekst otseselt kehtis. Kuna kutse oli noormeestele, siis kohaselt oleks raskem mängule tulla naistegelasega, kes tahab kah teha vastavaid kangelastegusid ja üritada seda kuningavõimu endale saada. Muidugi, alati võiks sellisel olukorras mängida naistegelast, kes mängusiseselt üritab kehtivale korrale vastu võidelda. Aga see tähendaks, et sellise tegelase üks plotiliin oleks alati kehtiva korra vastu võitlemine. Et ei saaks mängida naistegelast, kes on *lihtsalt* lahe valitseja ja seikleb, vaid naisvalitseja mängimine sisaldaks automaatselt, et tuleb mängida tegelast, kes võitleb opressiooniga.

See aga ei ole minu teada sarja fookus. Kui soorollide küsimust lahendada mängusiseselt, ja seda korralikult teha, siis see tähendaks, et mäng ei keskenduks enam seiklusele metsas, aarete otsimisele, kollidega kaklemisele, mõõkadele ja maagiale, vaid oleks edaspidi poliitiline draama sellest, kuidas aktivistid üritavad muuta ühiskonnas leiduvaid väärtushinnanguid. Miks? Sest kui looja, näiteks kirjanik, loob probleemse maailma, siis ta peab teoses ka neid probleeme käsitlema. () Ma kardan et Juunior-larp:sotsiaal-poliitiline draama ei ole nagu päris õige asi.

[Irve]

No antud teema põhjustanud repliik ju objektiivselt võttes vaakumis eksisteeribki; ta oli selleks, et anda seiklus! ettekääne. Kui me talle liha külge kasvatame, muutume katoliku kirikuks, kellele peab paavst meenutama, et abort ja homoõigus ei ole kristluse kesksed teemad.

[Die]

Irve, ei saa hästi aru...

[Magnus]

Aga mingi loogika võiks olla ühiskonnas, kultuuris ja poliitikas, mis maailma taga seisab. Kui liha ei pane, siis saab maailma, kus on mingi kunn Misiganes I, mingi nimekiri tavalisi fantasyjumalaid, kusagil on parun Genericus ja kari kolle kes kusagilt tulevad, et kakelda ja kõik. Noh, on küll Seiklus!!larp, aga liha ei tee maailma luudele ikka halba.